Saturn (5)

Uurimustöö Saturnist
Päikesesüsteem
Ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil tiirleb 9 planeeti , millest üks on Maa. Kõik planeedid pöörlevad.
Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päikesele lähimad – Merkuur, Veenus , Maa ja Marss – on kivist. Ülejäänud viiest neli on gaasilised .
Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid.
Saturn
Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast.
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ja suuruselt teine:
orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter : 120,536 km (ekvatoriaalne)
mass: 5.68e26 kg
Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut.
Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 47 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.
Saturni läbimõõt on 120 536 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest.
Nagu teisetel jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli.
Ajalugu
Saturni tuntakse juba antiikajast. Rooma mütoloogias oli Saturn põllumajanduse jumal. Saturn on inglisekeelse sõna "Saturday" allikaks.
Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo oli esimene, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal; ta märkas tema juhuslikku esinemist aga oli sellest segaduses. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud , kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse.
Saturni kaaslased
Saturnil on vähemalt 22 kuud. Kuus neist on kesmise suurusega kuud ja ülejäänud on tillukesed, mõned neist vaid 30 km läbimõõduga. Kahte kuud, mis tiirlevad teine teisel pool rõngast nimetatakse karjasteks, sest nad suunavad osa rõngaste ainest.
26. oktoobril 2000 teatati ametlikult 4 uue Saturni kaaslase avastamisest. Sellega tõusis teadaolevate Saturni kaaslaste arv 22-ni, mis tähendab, et Päikesesüsteemi planeetidest omab Saturn kõige rohkem kaaslasi. Teisele kohale langes nüüd Uraan oma 21 kaaslasega .
Nüüdseks on neid nelja uut objekti jälgitud väga paljudes observa-tooriumides üle kogu maailma. Kaaslased paiknevad umbes 15 miljoni km kaugusel Saturnist ja nende läbimõõtudeks on hinnatud 10-50 km.
Seniste vaatluste käigus on leitud veel mitu võimalikku kaaslase kandidaati . Seega pole võimatu, et Saturni kaaslaste arv võib veelgi kasvada.
Saturni kuud meenutavad oma kraatrite, orgude ja mäeahelikega veidi meie kuud, on aga viimasest palju külmemad ning tõenäoliselt läbinisti jääst moodustunud.
Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe , Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea , Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus , Epimetheus, Pandora , Prometheus, Atlas , Pan.
Saturni koostis
Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi ; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel.
Nagu Jupiter , koosneb Saturn umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele , millest moodustus Päikesesüsteem.
Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter 'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid.
Saturni rõngad
Saturni rõngad koosnevad miljonitest erineva suurusega jäätükkidest - tolmpeenetest kuni 10 kilomeetriste mürakateni välja. Need tiirlevad kitsa kettana ümber Saturni, kusjuures selle, mitmest rõngast koosneva ketta läbimõõt on on enam-vähem sama suur, kui maa ja Kuu vahekaugus . Saturni kõige suurem kuu pole ilmselt sugugi kõige parem paik maandumiseks. Tema jääkülm atmosfäär koosneb hingamiseks täiesti kõlbmatust lämmastikust ja metaanist. Tõenäoliselt sajab seal metaani vihma ja leidub vedelast metaanist veekogusid.
Kahte tuntumat rõngast ja ühte ähmast rõngast on võimalik Maalt näha. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele. Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest , millest igalühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid.
Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Hoolimata nende mõjukast välimusest, on rõngastes tõesti väga vähe materjali -kui rõngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks selle läbimõõt rohkem kui 100 km.
Rõngaste osakesed paistavad koosnevat peamiselt jääst, aga nad võivad samuti sisaldada jäise kattega kivimi osakesi.
Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega . Kuigi ta pole ligilähedaseltki nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga.
Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 1 (1979), Voyager 1 (1980) ja Voyager 2 (1981).
Kokkuvõte
Ümber Päikese tiirleb 9 planeeti. Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Saturn on gaasiline planeet. Saturnil on 22 kuud. Saturn'i sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Tema jääkülm atmosfäär koosneb hingamiseks täiesti kõlbmatust lämmastikust ja metaanist. Saturn'i rõngas on väga hele.
Kasutatud kirjandus:

Chris Oxlade “Tähistaeva saladused ”

www.aai.ee/planets/nineplanets/saturn.html

http://www.aai.ee/eas/uudis/sat_kuud.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn

“Meie Päikesesüsteem”

B.Jones “Kosmose uurimine ”