Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kraatrid (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Kraatrisüvendi kuju
Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline
sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka
väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri
diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu
suhtarvu abil.
Kraatrivalli kuju
Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui
ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide
üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid
väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese
inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud. Mõnikord ühtib
kraatri madalaim valliosa meteoriidi langemise suunaga, kõrgeim
valliosa on aga langemissuuna pikendusel. See asjaolu ahvatleb taastama meteoriidikeha langemissuunda valliehituse kuju põhjal. Valli jäänused kraatrite ümbruses on suhteliselt vastupidavad ka
hilisematele kulutusprotsessidele, hoolimata pinnase suurest
kobestumisest tekkemomendil. Eriti kehtib see aluspõhjakivimi
plokkidest kergitatud valli tuumaosa puhul. Seetõttu on valli
olemasolu väikekraatrite määramise üks põhitunnus.
Vallimaterjali koostis ja ehitus
Vallil on kaks osa: plahvatusel üles kergitatud märklauakivim ja
õhku paisatud aine puistang sellel. Väikekraatritele ei ole
kergitatud vallituum eriti iseloomulik. Puistangulise valliosa
materjali pole aga mõnikord kuigi kerge eristada ülemisest
märklauakivimist, eriti moreenist. Üksnes selgelt kihilise märklaua
puhul võivad algsete osakesed olla vallis plahvatuse tõttu
Vasakule Paremale
Kraatrid #1 Kraatrid #2 Kraatrid #3 Kraatrid #4 Kraatrid #5 Kraatrid #6 Kraatrid #7 Kraatrid #8 Kraatrid #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nightscar Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Meteoriidikraatrid Eestis

Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku ­ Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti

Geograafia
thumbnail
22
docx

Meteoriidikraatrid Eestis

........................................................8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid............................................................................................9 4. Neugrundi meteoriidikraater........................................................................................11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater.........................................................................12 5.1 Kraatri teke.............................................................................................................12 5.2 Kraatri kuju.............................................................................................................13 6. Räpina ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater....................................................................14 7. Simuna meteoriidikraater...................................................................................

Geograafia
thumbnail
2
odt

Kaali kraater

hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s, mass aga 20-80 tonni. 5-10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m

Geograafia
thumbnail
6
doc

Kaali meteoriidi kraatrid

Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www

Geograafia
thumbnail
7
doc

Eestis asuvad meteoriidikraatrid

Maal on leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;

Füüsika
thumbnail
15
doc

Neugrundi meteoriidikraater

() Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi maadele lausa etaloniks lihtsa geoloogilise ehitusega väikekraatrite seas. Teiseks muidugi Kärdla- üks paremini säilinud ja uuritud Vana-aegkonna aegseid selfimere meteoriidikraatreid maailmas. Suurt rahvusvahelist huvi on aga äratanud 1997

Keskkonnageoloogia



Meedia

Kommentaarid (1)

katre56 profiilipilt
katre56: Sain kasutada, palju informatsiooni
20:28 05-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun