Pesukarud ja pandad (0)

Pesukarud ja pandad
 Nendel kahel imetajarühmal on nõnda palju ühist, et varem liigitati nad ühte sugukonda. Tänapäeval jagavad paljud zooloogid selle sugukonna kaheks alamsugukonnaks: vöötsabad ja kinkažud, teise panda. Bambuskaru ehk hiidpanda on pesukarulaste seast ümber paigutatud karude sugukonda. Pesukarulased elavad kõik Ameerika mandril , välja arvatud väike panda ehk panda, kes koos bambuskaruga asustab Aasia kõrvalisi matsakolkaid. Teadlaste arvates tulenevad mitmed bambuskaru ja panda ühised tunnused sarnasest eluviisist, mitte aga sugulusest.
Pesukarud ja nende sugulasedAmeerika pesukarulased on väikesed, rebasenäolised, nõtke keha ja pika sabaga , mis paljudel liikidel on rõngasvöödiline. Neil on lühikesed jalad ja viie varbaga käpad, millega nad ronivad puude otsa ja püüavad saaki. Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsas. Enamikul liikidel, välja arvatud kinkažu, on selgelt väljajoonistuva mustriga kasukas, milles leidub pruuni, punase, halli või valge värvi kombinatsioone.
Kõigesööja hambad Enamik pesukarulasi on kõigesööjad – nad toituvad nii loomadest kui ka taimedest . Tavaliselt on neil tugevad lõikehambad toidu hammustamiseks ja tükkide lahtirebimiseks. Pikad silmahambad sobivad juurte väljakaevamiseks ja saakloomade keha lõhkumiseks. Lõualuu tagaosas asuvad puri - hambad on taimede ja putukate peenestamiseks.
PandaPanda sööb bambusevõrseid nii nagu bambuskarugi. Tema käppadel leidub samuti ,,lisapöial’’, mis pole siiski nõnda hästi välja arenenud kui bambuskarul. Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Nad on eraklikud ööloomad, kes asustavad metsi Nepaalis, Myanmaris ja Hiinas. Pandad on väga osavad ronijad, kes suudavad oma teravate küüniste abil puulatva turnida.
Leplik pesukaru Uudishimuliku loomu poolest kuulsad pesukarud paistavad Kesk- ja Põhja-Ameerikas silma oma suure ,,läbilöögivõimega’. Nad söövad peaaegu kõike ning ei põlga elupaigana ära ka inimelamuid või nende naabruses asuvaid kohti. Looduslikes elupaikades toituvad nad tavaliselt üksinda, otsides soiste veekogude veerest vähke ja konni , keda nad oma osavate püüavad ja kinni hoiavad. Pesukaru silmatorkav kohanemisvõime väljendub selles, et nende loomade levila kasvab järjekindlalt. pesukaru on pikakarvaline pruunikashall Kesk- ja Põhja-Ameerika
kiskjaline, kelle näol on maski meenutav muster. Enne söömist
loputab saaki vees. Magab talveund (levila põhjaosas kuni 4
kuud).Elab segametsas , ka asulate läheduses. Pesukaru kui hinnalöist
karuslooma on viidud mitmesse Euroopa riiki (meile lähimale
Valgevenesse). Vahel kasvatatakse pesukaru farmis.
LinnaröövlidPesukarusid kutsutakse üksmeelselt röövliteks, sest nad ründavad , ,,must mask ’’ ees, järjekindlalt jäätmekaste, toidu- hoidlaid ning põllu- ja aedvilju . Nad tegutsevad öösiti, tihtipeale väikeste salkadena, ning neist jääb reeglina maha segipaisatud tallermaa. Pesukarud on niivõrd hästi inimeste naabrusega kohastunud , et võivad võtta toitu otse inimese käest.
VöötsabaUSA lääneosa kuivades piirkondades elavad vöötsabad eelistavad kaljuseid paiku ning ronivad väga osavalt mööda järsakuid. Tavaliselt toituvad nad hiirtest , lindudest, rohutirtsudest ja teistes väikestest loomadest. Ohvrit ründavad nad välkkiire sööstuga, tapavad selle ainsa hammustusega ning asuvad saaki eespurihammaste abil tükeldama. Varem kodustasid maavarade otsijad vöötabasid, et nende abil oma laagreid ründavatest närilistest vabastada.
BambuskaruBambuskarule on tunnuslik tema karutaoline kehakuju ning iseloomulik musta- valgekirju muster. Nad elavad Kesk-Hiina kõrvaliste mägimetsade bambusetihnikutes ning toituvad bambusevõrsetest ja – juurtest. Söömise ajal istuvad bambuskarud maas, et eeskäpad oleksid vabad parajate suutäite rebimiseks. Et bambusevõrsed pole eriti toitvad, liiguvad bambuskarud suhteliselt aeglaselt ja vähe. Bambuskaru kuulub väljasuremisohus olevate liikide hulka – looduses elab neid loomi vähem kui 1000 isendit.
Aeglane sigimine Bambuskarud toovad elu jooksul ilmale vaid mõned järglased. Emased poegivad tavaliselt üle kahe aasta. Kahe poja ilmale tulek pole küll haruldane , aga ema ei jõua reeglina mõlemat poega üles kasvatada. Aeglasel sigimisel on koos elupaikade hävimisega inimasustustest lähtuva häirimisega oma osa bambuskaru loodusliku populatsioon kokkukuivamises. Seni pole õnnestunud ka loomaaedades bambuskarusid edukalt paljundada.