Viirpapagoi (0)

TUTVUSTUSEKS Viirpapagoid kui lemmiklindu on mitmetes v�rvivariantides ning teda peetakse meelsasti kogu maailma kodudes. Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Roheline v� rvus maskeerib neid puude latvades suurep� raselt . V� LIMUS Viirpapagoi looduslik vorm on heleroheline, n�gu kollane, mustad t�pid kurgu all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud . TOITUMINE Viirpapagoide parved r�ndavad Austraalia p�hja- ja l� unaosa vahet, j�rgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja �htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima . K�ige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast v�lja ning s��b selle tervelt v�i t�kkidena �ra. Sageli ronib ta k�rgeid rohuk�rsi m��da �les, et j�uda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on v�ga h�sti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta l�bi ajama . P�ua ajal oskab ta naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub, sisaldavad nii palju vett, et papagoi on suuteline ellu j��ma koguni viis kuud veeta olles. Sellele t�husale strateegiale vaatamata hukkub p�uaajal hulgaliselt papagoisid. PALJUNEMINE Suguk �psus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: L�unapoolsetel aladel augustist jaanuarini, p�hjapoolsetel juunist septembrini. Pesakondade arv: Toiduk�llusest olenevalt 1-3. Munade arv: 5-6. POJAD Linnupojad kooruvad 17-20 p�eva m��dudes,. Algul toidavad vanalinnud neid �papagoipiimaga�, mis on s�sivesikuterohke ning meenutab imetajate piima. Hiljem hakkavad saama pugust v�lja��gatavat poolseeditud toitu. Pojad on lennuv�imelised umbes kuu aja vanuselt. - Viirpapagoide leviala . Elavad Austraalias, v�ljaarvatud mandri rannikuosa. Vaid ��rmusliku p�ua korral j� uavad viirpapagoid rannikualadele