Koaala (0)

KOAALA

Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust . Koaala liigub äärmiselt aeglaselt. Koaalad tavaliselt vaikivad , kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja nutab nagu laps. Koaala on öise eluviisiga .Päevad veedab koaala okste hargnemis- kohtadel magades .Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsiali- seerunud. Täiskasvanud koaala sööb ainult eukalüptilehti . Koaala ei joo midagi ja sellest ka Lõuna- Walesi hõimude nimetus “ei joo”, talle piisab lehtede niiskusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid noori võrseid. Söömiseks ta peenestab lehed ja mälub läbi kogudes massi põsetaskutesse.

Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas
vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koaala. Mõned eukalüptilehed sisaldavad
mürgist sinihapet. On võimalik, et koaalade valivus eukalüpti- liikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad mürki ära tunda või siis hinnata, kas annus on ohtlik või mitte. Koaalal pole looduslikke vaenlasi , peale inimese .Kiskjad loomakese liha ei taha , kuna see on imbunud tugevasti läbi eukalüptiõlist . Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul.
Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes5,5 grammi .Sündides on ta pime ja paljas .Ema kukrus , mis avaneb tahapoole elab väike koaala esimesed pool aastat oma elust . Kuuekuune koaalapoeg lahkub esmakordselt ema taskust ning ronib talle turjale .Väiksed koaalad toituvad alguses ema- piimast ,hiljem võõrutab ema poja imemisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu mis koosnevad poolseeditud eukalüpti- lehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega.
Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Suguküpseks saavad koaalad nelja- aastaselt. Koaalad elavad keskmiselt 12.-13. aastaseks, harva kuni 18 aastaseks .
Minevikus elasid koaalad Austraalias peaaegu kõikjal . Küttimiste ,sagedaste tulekahjude ja põudade tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne-ja Lõuna Austraaliast veel enne eurooplaste sinna jõudmist . Valge inimese tulekul võis koaalasid kohata vaid idapoolsetes osariikides . Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koaalade arvu 20. sajandi esimesel poolel veelgi .Ka haigustele , mis asustuse tihenemine kaasa tõi olid loomakesed vastuvõtlikud .
Kuid peapõhjus miks see loomaliik on peaaegu hävinud on jahipidamine karusnahkade saamiseks.
Loodusesse on jäänud nii vähe koaalasid, et nende päästmiseks on ainuke võimalus säilinud loomade püüdmine ja nende pidamine kunstlikes tingimustes .Kaks kõige kuulsamat kaitseala asuvad Sydneys ja Lown -Painis .Palju on isendeid ka loomaaedades . Tänapäeval elutseb ta vaid Ida-Austraalias reservaatides .Loomulikult on nii väikse arvukusega loomad looduskaitse all .