Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mullaelustik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab?
  • Milline on mullamutt ja milleks ta kasulik on?
KOOL
Nimi
Klass

Mullaelustik

Referaat

Juhendaja (õpetaja) nimi


Koht, aasta

Sisukord


TIITELLEHT 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
MULLAELUSTIK 4
MULLAELUSTIK TALVEL 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

Sissejuhatus


Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid , süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis.

Mullaelustik


Mullas elab tohutu hulk organisme. Neid võib jaotada nelja suurusjärku.
  • mikroskoopilised organismid ehk mikroorganismid ( bakterid , vetikad , ainuraksed, nematoodid )
  • mikrofauna – asustab mulla õhuruume ( lestad , hooghärnalised)
  • mesofauna – uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid )
  • makrofauna – ( mullamutt , pimerott )
    Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm.
    Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm.
    On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud . Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud.
    Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad.
    Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab?
    Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest vihmavesi voolab vihmaussi käikudesse ja siis ei ole seal enam hapnikku ja vihmaussid ei saa seal liikuda.
    Kui vihmauss teha keskelt pooleks, siis kasvab vihmaussile pea juurde uus saba, aga saba juurde uus pea ei kasva.
    Vihmaussid toituvad taimede jäänustest ja nad neelavad selle alla koos mullaga. Seedimata jäänused lagundavad bakterid ära. Vihmaussid on ka huumuse tekitajad .
    Põld, kus on traktoritega sõidetud läheb tihkeks ja õhk ning vesi kaovad vahelt ära. Kui põlde pritsida, siis muutuvad põllud väheviljakaks.
    Milline on mullamutt ja milleks ta kasulik on?
    Mullamutil on must ja lühikarvaline kasukas , ta on tömbi kehaga ja ta on hiirest natuke suurem. Mullamutt võib olla aias või muruplatsil. Seal on tihti mullamutihunnikuid, aga mutti näeb väga harva, sest ta ei kannata valgust ning on poolpime. Mullamutt elab mullas ning seal elades pole täisvalgust vaja. Mullamutt sööb vihmausse ja mullas olevaid putukate vastseid. Seega sööb mullamutt ainult sellist toitu, mille ta saab ise mullast kätte.
    Mullamutil on tugevad ja laiad esikäpad, mille abil ta saab mullas edasi liikuda.
    Mullamuti käigud võivad olla üle kilomeetri pikad. Mullamutid teevad tihti mullamutihunnikuid, mis inimestele ei meeldi, kuid tegelikult on see vajalik mullale. Selle tegevuse käigus pääseb hapnik mulda ja see on omakorda kasulik taimedele.
    Mullamuti tiinus kestab 40 päeva ja pojad sünnivad enamasti maikuus. Vastsündinud pojad on abitud, täiesti pimedad ja karvadeta. Mullamutid saavad suguküpseks umbes kümne kuuselt.

    Mullaelustik talvel


    Talvel mullas elu seisab ja enamus mullaloomi puhkavad. Sellel külmal ajal on pealmine mullakiht külmunud ja pealmises mullakihis elu seiskub. Enamik mullaorganisme on ka puhkeolekus . Kui enamik organisme on puhkeolekus, siis ka bakterid, seened, pisikesed ussid , lestad, vetikad, hooghärnalised jm. mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt. Paljud putukad elavad talve üle nukkudena.
    Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired ja uruhiired, nad ei ela talve üle nii nagu karu, et sööb sügisel endale paksu rasvakihi ja elab sellega terve talve üle. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi.
    Üheaastased taimed elavad talve mullas üle seemnetena või juurtepungadena.
    Mitmeaastased taimed elavad talve üle juurtena või pungadena. Mugulad ja sibula tärkavad kevadel pungadest, suvel koguvad juurtesse, mugulaisse või sibulaisse varuaineid.
    Taimedele on väga oluline, et maad kataks lumi. Lume all on
    maatemperatuur -5˚C.

    Kokkuvõte


    Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Mullas elab ka väga suur hulk erinevaid elusolendeid. Talvel aga seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Seega muld on eluliselt tähtis “asi” elus.
    Kasutatud kirjandus:
  • Rein Kuresoo , Triinu Karolin , Andres Korolin “Loodusõpetuse õpik 5. klassile” lk. 81-84, 89-91
  • Loodusõpetuse vihik
  • Tallinna kirjastus Valgus “ENE” köide nr. 2 lk. 196
  • http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/muld2.ht m
  • http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/muld.ht m
  • http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/(muldl_374hikonspekt) .pdf
  • http://www.envir.ee/rapinapolder/dokumendid/Mullastik.pdf
  • http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel839_818.html
  • http://216.239.59.104/search?q=cache:OrXfTEBc4ZcJ:www.piritamg.tln.edu.ee/doc/materjale/MULD.ppt+MULLALOOMAD&hl=et&ct=clnk&cd=6&gl=ee
  • http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_einike.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_einikepaap.htm&h=202&w=274&sz=16&hl=en&start=5&tbnid=LI7Gto_yFMpyIM:&tbnh=83&tbnw=113&prev=/images%3Fq%3DVihmauss%26hl%3Den%26sa%3DG
  • http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.apus.ru/im.xp/049056054124052057057056049056.jpg&imgrefurl=http://www.seemnemaailm.ee/public/2/148_1.php&h=163&w=250&sz=14&hl=en&start=1&tbnid=djYO0Jj7Vu218M:&tbnh=72&tbnw=111&prev=/images%3Fq%3DMullamutt%26hl%3Den
    9
  • Vasakule Paremale
    Mullaelustik #1 Mullaelustik #2 Mullaelustik #3 Mullaelustik #4 Mullaelustik #5 Mullaelustik #6 Mullaelustik #7 Mullaelustik #8 Mullaelustik #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor krikstel Õppematerjali autor
    Referaat mullaelustikust koos tiitelllehega. Tiitellehel tuleb muuta vaid kooli nimi jm, mida ei saanud mina paika panna.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Mullateaduse üldosa
    36
    pdf

    Mullateaduse üldosa

    EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all

    Mullateadus
    Bioloogia arvestus 8 klass
    21
    doc

    Bioloogia arvestus 8.klass

    Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

    Bioloogia
    Bioloogia arvestus 8-kl
    21
    doc

    Bioloogia arvestus 8. kl.

    Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

    Bioloogia
    Bioloogilise mitmekesisuse eksam
    15
    doc

    Bioloogilise mitmekesisuse eksam

    Pedossfäär, selle jaotus. Pedosfäär on biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte ­ maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Tüsedus võib küündida mõnest cm kuni mitme meetrini. See jagatakse osadeks, vastavalt tekkele ja tähtsusele olulisemate mullaprotsesside ja funktsioonide reguleerijana. Osad: detriosfäär, risosfäär, porosfäär. Loomade tegevusega seotud sfäärid: drilosfäär, termitosfäär, mürmekosfäär jne. 26. Mullaelustik. Suuremad mulla elustikku kategooriad. Muld on asustatud mikroorganismide, seente ja selgrootutega, lisaks taimede juures ja seemned. Mullaorganismid on toitumisseoste kaudu seotud omavahel taimejuurtega, keskkonnaga. Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid

    Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides
    Mulla eksam
    44
    doc

    Mulla eksam

    Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

    Mullateadus
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
    31
    docx

    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

    Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

    Eesti mullastik
    MULD-EKSAM-1
    44
    pdf

    MULD-EKSAM-1

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

    Eesti mullastik
    Mullateaduse eksam
    26
    doc

    Mullateaduse eksam

    Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. P

    Mullateadus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun