Referaat oravast (4)

5 VÄGA HEA

ORAV
Referaat
Sisukord

Orava tutvustus................................................................................... lk. 3

Eluviis ja käpajäljed............................................................................ lk. 4

Toitumine............................................................................................ lk. 5

Paljunemine......................................................................................... lk.6
Orava tutvustus
Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades .Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas . Kui harilik orav puult puule hüppab, aitab kahar saba tasakaalu hoida. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga , et neid ohu eest hoiatada. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees.
Eluviis
Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga . Orav on hea ronija.Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, kuid metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäetud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on ehitatud lehtede, sambla ning harilikult kaheks ruumiks jaotatud. Varjupaigaks kõlbavad lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäetud pesad .Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lühike, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti- ja novembrikuu vahelisel perioodil vahetub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed.
Orava käpajäljed
Toitumine
Peaaegu aasta ringi toituvad nad okaspuude seemnetest, peamiselt männi- ja kuuseseemnetest. Orav hoiab käbi käppade vahel ning seda pöörates närib sealt seemneid. Suvel liigub orav ka rohkem maa peal, kust otsib putukaid. Linnupesa leides sööb ära munad ja pojad. Kevadel sööb ta ka pungi ja mahlakat koort, sügisel aga sööb ja varub seeni.
Paljunemine
Orav sigib vaid siis, kui tal on piisavalt toitu. Viletsa käbisaagiga aastal orav ei paljune. Emasloomal võib heal aastal olla ka kaks-kolm pesakonda. Igas pesakonnas on üks kuni kaheksa poega , enamasti aga vähem. Pojad sünnivad märtsist septembrikuuni. Mitu isast ajab emast mööda puude latvu taga, lõpuks annab emane järele ja nõustub ühega neist paarituma. Mitu kuud enne poegade ilmaletulekut, ehitab emasloom endale ja oma poegadele sooja ning mugava pesa. Esimesel nädalal pärast sünnitust viibib emasloom pidevalt pesa ligiduses ning toidab poegi. 3 nädala möödudes avanevad poegadel silmad ning neile hakkab karv selga kasvama. Emasloom viib pojad ükshaaval pesast minema ka kõige väiksema krabina peale. Umbes 7 nädala vanustena hakkavad pojad tasapisi pesast lahkuma ning tahket toitu sööma. Ema toidab neid siiski piimaga veel ka järgmised kolm nädalat.
Kas tead et…

Eri kohtadest näritud käbi annab tunnistust orava tööst. Kui linnud seemneid söövad, jäävad käbile soomused alles.
Üks siberi orav näris ühe päeva jooksul läbi 190 käbi.
Inimesed on alati pidanud oravat armastusväärseks olendiks.
Soomes ja Venemaa põhjaosas elab veel üks orava lähisugulane - harilik lendorav, kes suudab lennates läbida lühikesi vahemaid.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 98 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

98 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marianne1992 Õppematerjali autor

Referaat orava kohta.

referaat orav

Sarnased õppematerjalid

docx

Orav

Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele

Loodusõpetus

docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus

Loodus õpetus