Rästik (0)

KOOL
Nimi
Klass
RÄSTIK
Referaat
Juhendaja (õpetaja) nimi
Koht, aasta

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
RÄSTIKU EHITUS 4
Rästiku välisehitus 4
Rästiku siseehitus 4
LEVIALA 5
TOITUMINE 6
Sigimine ja areng 7
TALVEUNI 8
OHUSTATUS JA KAITSE 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANUD 11

SISSEJUHATUS

Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal . Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks . Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna- Aasia ning Kagu- Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest.

RÄSTIKU EHITUS

Rästiku välisehitus

Rästikut eristab teistest madudest, selle järgi, et tal on seljal tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. On olnud erandeid, kui siksak joon puudub, siis on rästik nastikust erandatav selle järgi, et tal puuduva heledad laigud silmade juures. Nad kasvavad 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gürsa ja Lõuna-Aasi ning Kagu-Aasia ahelr, pisim on stepir. Enamasti on emased pikemad kui isased. Kehal asetsevad soomused on nähtavad servadega.
Pea on kolmnurkjas, hästi eraldatav rästiku kehast. Silmad on rubiinipunased, vertikaalsete “kassilike” silmateradega. Keel on tavaline, nagu madudel ikka – kaheks hargnev.

Rästiku siseehitus

Rästik saab oma pead keha suhtes liigutada tänu sellele, et ta pea on kehaga ühendatud mitme lüli abil. Roided on tail kõigil selgroolülidel ja need moodustavad rinnakorvi kogu keha ulatuses. Rästikute selgroog on väga painduv .
Kõige paremini on arenenud haistmismeel . Nägemismeel ei ole just kõige parem, enamasti näeb ainult liikuvat saaki.
Rästik hingab kopsude abil. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad suured mürgihambad. Mürgihambad on mürki täis. Seal asetsevad ka teised hambad, mis on palju väisemad.

LEVIALA

Rästik on levinud kogu Euraasias : Inglismaast kuni Sahhalini saareni. Rästiklastest on ainult harilik rästik levinud ka polaarjoone taha Koola ja Skandinaavia poolsaarel. Mägedes esineb ta kuni 3000 m kõrgusel üle merepinna . Eestis on levinu peaaegu kõikjal, rohkem esineb neid Saaremaal, Hiiumaal, Virumaal, Tartumaal ja Läänemaal. Rästilkastele meeldib pesitseda metsamaastikes. Soos võib rästiklastega enamasti kokku puutuda ainult metsamaastikes ja nedne servades. Peale metsamaastike meeldib nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel.

TOITUMINE

Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised . Põhiliselt söövad rästikud hiiri, rohukonni, rabakonni, maapinnal pesitsevate lindude äsja koorunud järglasi, sisalikke ja vaskusse. Nooremad rästikud toituvad ka putukatest. Jahti peavad nad öösel ja saagi tabamiseks kasutavad nad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik ei näri toitu tükkideks, vaid neelab selle tervelt alla. On olnud ka juhttumeid, kus täiskasvanud rästik sööb võrgemad järglased ära.

Sigimine ja areng

Rästikud paarituvad 2-3 nädalat umbes kuu aega pärast talveunest ärkamist- mai keskpaigast juuni alguseni . Rästiklased ei sünnita, vaid munevad munad. Emasloomad sünnival üle ühe või kahe aasta, isasloomad sünnivad igal aastal. Augustis toob ta ilmale 8-12 järglast. Alguses on pojad 16-18 cm. Isased rästikud saavad suguküpsesk nelja aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikkused. Emased rästikud saavad suguküpseks viie aastaselt, kui nad on juba 50 cm pikkused. Rästikute eluiga kestab 14-15 aastat. Kui pojan on veel väikesed, siis on nad enamasti roosakat, lillakat värvi.

TALVEUNI

Septembrist aprillini välja magavad rästiklased talveund. Nad magavad 0,4-2 meetri sügavusel maapinnast. Rästiklased on harjunud talvitamiseks kasutama näriliste urge või heinahunnikute alust pinnast, kus temperatuur ei lane alla 2-4ºC. Rästikud on harjunud kasutama ühetsid ja samu pesapaiku talvitamiseks. Mõnikord vahetavad nad talvitumispaika. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes ja samas urus talveund. Harva on rästikute urus ka vaskuss .

OHUSTATUS JA KAITSE

Rästiklaste vaenlasteks on mägrad, rebased , tuhkurid ja mõned linnud . Kui rästiku poeg näeb inimest lähenemas siis ta üritab eemale roomat, nagu ka tema esivanemad . Hammustab vaid siis, kui talle peale asutad või teda kätte võtta. Rästiku hammustus on haigusi tekitav ja samas ka väga mürgine. Rästikud üritavad inimestega kokkupuuteid vältida, kui näevad inimest lähenemas poevad peitu või millegi varju. Võib juhtuda ka nii, et me seisame rästiku kõrval, ilma et me ise seda teaks, aga rästik ei tee sellest välja, sest me ei valmista talle ohtu ja tema arust on tal targem jääda märkamatuks. Ohu korral hoiatab rästik tugeva sisinaga ja sooritab hoiatavaid hüppeid ning salvab mürkgiselt. Kuid esimesel võimalusel rästik siiski poeb peitu. Kui inimene on ise tähele pannud, et asub rästiku läheduses, ei tohik teha äkilisi liigutusi, vaid taganeda ühe-lkahe sammu haaval, vaikselt . See on piisav maa, et rästik saaks peitu pugeda.
Kui rästik saba otsast üles tõsta, siis ei saa räsik ka hammustada, sest rästik ei suuda sedasi pead üles tõsta. Kuid seda pole mõtet järgi proovida kahel põhjusel. Esiteks: kui tõstemomendil suudab rästik oma soomustega näiteks takerduda rohu külge, siis avaneb tal võimalus rohu kõrte abil oma peakest pöörata ja sabast haarajat salvata. Teiseks: oskamatu hoidmise korral oskab rästik end lahti vingerdada ja uskuge või mitte, ta ei jäta teid vabanedes salvamata.
Röstik kuulub kaitsvate loomade kolmandasse kategooriasse.

KOKKUVÕTE

Rästiklaste seljal on tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. Silmad on neil rubiinipunased. Nende keel on kaheks hargnev. Rästik saab oma pead keha suhtes liigutada tänu sellele, et ta pea on kehaga ühendatud mitme lüli abil. Rästiklastest on ainult harilik rästik levinud ka polaarjoone taha Koola ja Skandinaavia poolsaarel. Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised. Rästiklased on harjunud talvitamiseks kasutama näriliste urge või heinahunnikute alust pinnast, kus temperatuur ei lane alla 2-4ºC. Rästiklased on tegelikult väga arglikud maod , nad kardavad inimesi. Sageli inimesed ka rästikuid.

KASUTATUD KIRJANUD

EE8

http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER.ht m

http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.ht m

http://seemnemaailm.ee/public/2/146_1.php

http://miksike.ee/documents/main/referaadid/rastik.ht m

http://miksike.ee/documents/main/referaadid/harilik_rastik_annaka1.doc

http://www.epa.qld.gov.au/images/nature_conservation/wildlife/caring/reptiles_image_7.jpg

http://www.dkimages.com/discover/previews/862/90001079.JPG

http://www.dkimages.com/discover/previews/976/50337217.JPG
11