Kaslased (2)

5 VÄGA HEA

Albu Põhikool

Kaslased ja nende toitumine

Referaat

Koostaja : Katsuu

2007
Kaslastest üldiselt
Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte , hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda Felis või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias , Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult.
Jahipidamismeetodid
Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni . Kaslaste karvkate on maskeerimisvahend: tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike.
Vahemaa , mille tagant kaslane oma saaki püüdma asub, on liigiti erinev. Raskema kehaehitusega kaslased, näiteks tiigrid, eelistavad hiilimist ja kallale sööstu; gepard kasutab plahvatuslikku stardikiirendust – 110 km/h. Mõned väiksemad kaslased, näiteks serval, peavad jahti kõrges rohus ning kasutavad vedrunuku hüppeid meenutavat taktikat, et oma saakloomi üllatada. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma.
Metskass (Felis silvestris)
Metskass sarnaneb, eriti värvuselt, väga tavalise halli kodukassiga. Sageli on neid raske eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti.
Jahti peab ebamasti öösel, kuid pilves ja sombuse ilmaga ka päeval. Saaki tabab peamiselt varitsedes või ligi hiilides. Toitub peamiselt pisinärilistest, osalt ka värblindudest.
Rookass (Felis chaus)
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaslased_karplased_kairipuust.ht m

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katsuu Õppematerjali autor

kaslased kass

Sarnased õppematerjalid

docx

Kaslased (referaat)

Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka

Bioloogia

doc

Lõuna-Ameerika kaslaseid

õigesti hinnata. Sõltuvalt liigist tõmbuvad pupillid eredas valguses kokku kas piluks või augukeseks ning avanevad pimedas väga laialt, andes neile suurepärase öise nägemise. Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma.

Ökoloogia

doc

Kaslased - lõvi

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................

Zooloogia