Happesademete tagajärjed (1)

Happesademete tagajärjed
Happesademete mõju inimestele
FAKT: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit.
Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma . Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest.
Happesademeid absorbeerivad (imavad) nii timed (läbi maapinna või ostese kontaktiga – sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi – need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega.
Põhja – Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks.
Kuidas happesademed mõjutavad keskonda
Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium , mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained , nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest , oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit , ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad , mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati (Ca(CO3)2).Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid (Ca 2+, K+, Mg2+), mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju.
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eestvottel on kaardistatud Euroopa muldade taluvusv~~ime. Joonisel 6 on esitatud happelise depositsiooni kriitilised vaartused ehk hapestumistundlike piirkondade paiknemine Euroopas. Tundlikumad alad asuvad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa pohjaosas.
FAKT: Happesademed mis sajavad osades kohtades Rootsis ja ? otimaal on piisavalt tugevad et tappa kalu ja terveid metsi.
Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama , nagu on siit pildilt näha mida on happevihmad teinud Saksamaal. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga .
Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud haavatavaks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt.
Õhusaaste kaugkande rahvusvahelise uurimislepingu kohaselt kaardistati 1989. aastal kogu Euroopa metsad. Nenditi, et puude ladvad on okkaid ja lehti minetanud koigis kaardistatud maades ja koik teatasid, et peavad kahjustuste peapohjuseks ohusaastet.
Kõige kõrgema hõrenemisastmega on Tsehhoslovakkia , siis Suurbritannia , Läti. Eesti on 12.kohal.
Happesademed mõjutavad ka järvi.
FAKT: Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve
Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud , jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnu surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud. Acid rain hits the lakes mostly in the springtime, kui kalad munevad oma mune. Munad on kontaktis happega ja terve generatsioon võib surra. Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge; kui see on aga madalam siis kalad võivad jääda haigeks, või kaotada võime paljuneda.
Kuidas happesademed mõjutavad arhitektuuri
Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid . Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.
Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud korrosiooni. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silmmad kokku varisenud.