Hahk (0)

Hahk
Tegi: Celiina Valdner.
Välimus: Hahk on väikese hane suurune rohmakas raskepärase lennuga lind.
Isalind on hundsulestikus valge kaela ja keha ülapoolega, kukal on roheline, põsed ja kõhualune mustad, rind kreemikas.
Emalind, noored ja sulgimisjärgne isalind on tumepruuni-kollaseviirulise sulestikuga. Nokk ja jalad on hahal rohekad. Hahk kaalub keskmiselt 2,2 kilogrammi.
Elupaik ja –viis ning levik: Hahk on jaheda kliima lind ja on levinud Põhja- Euraasias . Eestis leiab hahka eelkõige Lääne-Eesti saartel ja teda leidub ka Põhja-Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Ta pesitseb peaaegu eranditult väikestel meresaartel tavaliselt rannaroostikus
Toitumine: Hahk toitub limustest, eriti tähtsal kohal on rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik.
Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis-augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima.
Pesitsemine: Pesa rajab lagedale rannavallile või põõsa alla kraabitud lohku. Pesa vooderdab ohtralt udusulgedega . Kurnas on 3-8 rohekakoorelist muna. Haudumine algab mai esimesel poolel.
Vaenlastest: Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks.
Rahvapärased nimetused: Holmivedjas, ahk, vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha.
Kaitse: Hahk ei kuulu looduskaitse alla.
Ränne: Rändlind. Saabub märtsi lõpus, sügisränne algab augustis ja kestab novembrini. Üksikud talvitavad meie rannikuvetes.