Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat (0)

1 HALB
Punktid
Kiviõli 1 Keskkool
Kätlin Palm
7b
Päikeseenergia ja taastuvenergia
Kiviõli 2006

Sisukord


  • Sissejuhatus

  • Mis on Päike?

  • Päikeseenergia

  • Päikeseenergia skeem

  • Taastuvenergia

  • Taastuvaenergia pilt

  • Kokkuvõte

  • Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus


Päike
Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum.
Päikese ümber keerlevad planeedid . Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased.
Kuigi on Päike planeet Maast kaugel.
Päikeseenergia
Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu .
Taastuvenergia
Taastuvenergia on energia mis taastub . Taastuvad energiad on näiteks
hüdroenergia, tuuleenergia , biomasienergia. Mitte taastuvadenergiad saavad juba otsa ja need on põlevkivi, turvas , uraan , süsi ja nafta .
Päike
Päike on päikesesüsteemi täht.Ta on Maast umbes 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel.
Päikese ümber tiirlevad planeedid.Nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, ja tolm.
Päike on umbes viis miljardit aastat vana.
Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. Päikese pinnatemperatuur on 5780 °K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit kraadi ja tuum kuni 13,6 miljonit kraadi.
Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85 Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale.
Päikeseplekid
Maailma valitseb Päike. Tänu sellele energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk päikesetuul lükkab aga kosmilisi kiiri eemale. Nii et mida aktiivsem on Päike, seda tugevam on päikesetuul, seda vähem jõuab atmosfääri kosmilisi kiiri ja seda vähem moodustub pilvi. Ilm soojeneb.

Päikeseenergia


Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja - elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara.
Energia on peamiselt lühilaineline kiirgus mis on suunatud kõikjale kosmoses. Kui see kiirgus kohtub mingi kehaga , siis ta peegeldub, läbib keha ja neeldub. Päikeseenergia on mittesaastav. Energia ise ei maksa midagi kuid seadmestik selle kogumiseks ja kasutamiseks eeldab investeeringuid ning seadmestiku kõrge hind võrreldes fossiilse energeetikaga (süsi, gaas ja vedelkütus) on takistanud selle laiemat kasutamist. . Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat.
Eesmärk aastaks 2010: üks viiendik elektrienergiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest Eesti ei saa praegu minna üle vaid rohelise energia tootmisele, sest probleemiks on taastuvate energiaallikate saadavus ja selle energia hind.
Vara hommikul ja hilja õhtul, kui päike on madalal, peavad kiired läbima atmosfääris tunduvalt pikema teekonna, sellisel juhul on ka langemisnurk atmosfääri suhtes teravam ja suurem osa peegeldub tagasi. Päikesepaistelistel päevadel on päikeseenergia maksimum keskpäeva paiku.

Skeemid


Taastuvenergia
Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastumisel eralduv gaas , biogaas ja biomass .
Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad : hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia . Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne).
Tuulikud
Kokkuvõte
Päikeseenergia: Enamust energiat päikese paistelisel päeval.
  • energia peegeldub tagasi atmosfääri välispinnalt
  • neeldub osoonikihis, veeaurus, süsihappegaasis ja teistes atmosfääri komponentides
  • hajutatakse tolmuosakeste ja veeauru poolt.

Taastuvenergia
Taastuvenergia ei tohiks kunagi otsa saada. Taastuvatenergiat kasutatakse juba paljudes riikides isegi Eestis. Eestis on enam levinud taastuvastenergiast tuuleenergia.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike
http://www.eau.ee/~mhovi/kuiv/paike/
http://silmaring.pri.ee/viewtopic.php?t=152
Vasakule Paremale
Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #1 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #2 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #3 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #4 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #5 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #6 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #7 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #8 Päikeseenergi ja taastuvenergia - referaat #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K2tlinp Õppematerjali autor
Mis on Päike?
Päikeseenergia
Päikeseenergia skeem
Taastuvenergia
Taastuvaenergia pilt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taastuvenergia
13
doc

Taastuvenergia

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia...

Keskkonna ja loodusõpetus
Taastuvenergia
31
odt

Taastuvenergia

EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia.....................................

Teadus tööde alused (tta)
ELU PÄIKESEENERGIAL
18
docx

ELU PÄIKESEENERGIAL

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond ELU PÄIKESEENERGIAL Referaat Koostas: Sanna Helena Koger KELA2 Bak AÜ Juhendaja: Margit Teller Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks „elu päikeseenergial“ seetõttu, et teatud mõttes puutun sellega kokku peaaegu iga päev. Nimelt töötan lasteasutuses, kus 2009 aasta juunis valmis Euroopa

Keskkonnaharidus
Ökoloogia energia loeng
92
ppt

Ökoloogia energia loeng

ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Enegiamajandus
13
doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.

Geograafia
Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas
49
docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega

Energia ja keskkond
Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis
50
pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1

Uurimustöö
Hüdroenergia
5
odt

Hüdroenergia

arvestavatest erijuhtudest. Ka Norras toodetakse hüdroenergiat jõgede ökoloogilise kvaliteedi arvel, ent seal korvab seda kaotust osaliseltki oluline hulk odavat elektrit, mida riik nõnda saab. Jõgi ei ole taastuv loodusvara. Jõgi on midagi enamat kui veega täidetud renn. Kord rikutud jõge taastada on heal juhul ülimalt keerukas ja kulukas, enamasti aga peaaegu võimatu. Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun