foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42
Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatasioon. Uurijad eestis: Enne 2 maailmasõda- geo. Uurimine seotud koduuurmisega. Granö- geograafia instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos eestis ,,Eesti maastikulised üksused". Avaldas ka Soomes raamatu. Tema teoseid tõlgiti ka inglise keelde. Kihelkondade kirjeldamise kava. Kant- oli granö õpilane. Ülikooli rektor saksa ajal. Pärast sõda põgenes rootsi. Tähelepanuväärseim teos: tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Selle teosega pani aluse linnageole eestis. Doktoritöös keskendus majandus-ja rahvastikugeole, kuid leidus ka kultuurilisi momente. Tema puhul räägitakse ka nn lundi koolkonnast
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu
kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina). Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m. Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Koostaja: LAEVAÕNNETUSED Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2010 Juhtum ookeanil Oli aasta 1971. Laev "Nero" sõitis Bermuuda saarte lähedal kiirusega 23 sõlme. Õhtunetaevas oli punane. Päike oli juba horisondile vajumas. Mida madalamale ta laskus, seda punasemaks ja tumedamaks taevas läks. Kuid eelseisvas kummalisest sündmusest ei olnud veel mingit märki. Kell 19 oli juba pime. Nagu lõunamaal ikka, läheb siin väga järsku pimedaks. Äkitselt hakkas taevas helendama ja horisondi kohale ilmus punane kera, mis kiirgas heledat valgust
teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-Pihkva süvamurrangute süsteemiga. Vööndid jagunevad geoloogiliste ja petroloogiliste omaduste alusel kuueks tsooniks või alavööndiks: Tallinna, Alutaguse, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Tapa ja Jõhvi alavööndiks. Alavööndid erinevad kivimitüüpide, metamorfismiastme ja muude keemilis-geofüüsikaliste omaduste poolest. Eesti kristalse aluskorra jaotus arenguliselt ja kivimiliselt erinevatesse üksustesse (Eklund, Soesoo, 2007) 1 2 Eesti aluspõhi Ediacara ehk Vend Geoloogiline olustik Ediacara ajastu algas 630 ja lõppes 542 miljoni aasta eest, kestes kokku 88 miljonit aastat. Umbes miljard aastat tagasi Proterosoikumis moodustus Maal praktiliselt kõiki ürgseid mandriplokke ühendav Rodinia ülimanner ehk superkontinent. Ediacara ajastul hakkas see lagunema. Kõigepealt eraldusid teineteisest kaks suuremat osa,
Kõik kommentaarid