Merisiga (0)

11
Rakvere Reaalgümnaasinum
MERISIGA
Referaat
Mari-Liis Nõlvak
5A klass
Rakvere 2006
SISUKORD
SISSEJUHATUS.........................................................................................................3
1. MERISEA KASUKATÜÜBID...............................................................................4
2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS………………………………………..5
3. TOITUMINE............................................................................................................6
4. MERISEA PESEMINE............................................................................................7
5. MIKS MERISIGA KODULOOMAKS....................................................................8
6. KOKKUVÕTE..........................................................................................................9
KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................10
SISSEJUHATUS
Miks ma otsustasin hakata kirjutama meriseast ? Eks ikka sellepärast, et mul endal oli koduloomaks merisiga. Merisea nimi oli Freddy . Ta elas kolme aastaseks. Freddy oli mõnus väike armas karvapall, kellega oli tore koos mängida. Mulle meeldis vaadata, kuidas ta sõitis oma rattaga . Teda oli hea sülle võtta ja paitada. Ehkki loomad on vaikivad sõbrad, on nende nägemisest ja lähedusest alati abi- nad justkui mõistaksid sind. Freddy oma suurte armsate silmadega otsa vaadates tegi alati meele rõõmsaks.
Merisiga on üks vaguramaid lemmikloomi ja suhteliselt vähenõudlik, kuid ükskõik millise lemmiklooma võtmine on tõsine otsus ja vajab ettevalmistusi. Esiteks peab kodus olema ruumi suure puuri jaoks ja teiseks peab omanikul iga päev olema aega oma lemmikuga tegelemiseks.
Miks on selle väikse loomakese nimi merisiga ? Tegelikult pole ta üldse merega seotud, ta kardab vett. Aga, et merisead toodi Euroopasse üle mere Lõuna- Ameerikast , seetõttu looma nime esipooles merd mainitaksegi. Nime teine pool tuleb sellest, et ta teeb ruigavat häält nagu päris siga.
1. MERISEA KASUKATÜÜBID
Enne kui merisiga endale võtta, peaks teadma, et on erinevaid merisea tõuge. Kui oleme nendega tutvunud, siis peaksime endale lemmiku välja valima - kas siis soovime karvasemat või siledamat või nöbininalisemat merisiga.
Siin need merisead ongi !
Tollel pildil oleval merisela on mõned karvad ninal ja jalgadel, aga muidu on ta karvutu. Merisigadel on erinevad nahavärvid ja mustrid .
Keda küll meenutab too loomake ? On see kass või jänes ? Ei üks ega teine, hoopis merisiga. Sellel meriseal on pikk laines karmipoolne karv . Pööristeta karv muutub korralikult läbi kammides peaaegu sirgeks.
Inglismaal väga levinud pika sileda karvaga merisiga. Pealael on tal üks pööris.
2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS
Merisiga on väga ammu kodustatud liik ja sellist merisiga, nagu me tänapäeval lemmikloomana peame, pole looduses kunagi elanud. Kodustatud merisea eellaseks peetakse metsikut liiki. Merisigade päriskodu on Lõuna-Ameerika mägistel aladel, kus nende eellased elasid nii rohumaadel kui ka üsna kõrgel Andide mäestikus ja merisead taluvad seetõttu ka üsna madalaid temperatuure.  Tänapäevased lemmikloomadena peetavad merised on tõenäoliselt lihaloomana kasvatatud kodustatud merisea järglased. Metsikud merisead elavad haaremikarjadena ning nende päevane aktiivsusperiood langeb hommiku ja õhtutundidele, kui kiskjad on vähem aktiivsed. Seega on merisead videvikuloomad. Meriseal on efektiivsed kaitseinstinktid. Esiteks ta hüppab ärrituse või ehmatuse peale instinktiivselt õhku ja teiseks põgenevad kõik karja liikmed kiskja rünnaku korral eri suundades, mis kiskja segadusse ajab ja paremal juhul kõik sead päästab, halvemal juhul langeb kiskja saagiks vaid üks. Kui kiskjat pole lähedal, hoiavad merisead instinktiivselt üksteise lähedale ja suhtlevad pidevalt erinevate häälitsuste abil.
Haaremikarja emaste vahel valitseb kindel võimusuhete süsteem. Karjas on ainult üks isane . Kui isased pojad saavad suguküpseks, siis visatakse nad karjast välja ja nad peavad moodustama oma. Vastsündinud merisead on avatud silmadega, karvased ja liikumisvõimelised, sest nad peavad olema valmis niisama kiiresti ja äkiliselt põgenema kui täiskasvanudki. Poegi on metsikul meriseal looduslikes tingimustes keskmiselt 2 ühe pesakonna kohta.
Euroopasse tõid kodustatud merisea tõenäoliselt Hollandi meremehed Praeguseks on merisead lemmikloomadena levinud üle kogu maailma
3. TOITUMINE
Millegi eriti maitsva nagu kurgiviilu peale saab ruigamit vaevata ka sitsima treenida. Ta õpib ruigama iga külmiku uksepaugu ja kilekotikrabina peale, kui see on rutiin enne söögiandmist. Otse külmikust ei tohiks notsule siiski köögivilju anda, vaid tuleks lasta
neil umbes 10 minutit toatemperatuuril soojeneda.
Kasulik oleks loomakesele toitu anda iga päev samadel aegadel, nii tekib rutiin ja harjumus. Selle alla ei käi hein ja vesi, mis ei tohi otsa lõppeda. Esiteks peab teadma, et merisead on rangelt taimtoidulised loomad ja kõige loomse andmine on keelatud. Loomsed tooted on kõik piima- ja lihatooted . Merisea seedesüsteem ei suuda neid seedida ja see võib põhjustada ohtlikku kõhulahtisust. Toit peab alati olema värske ja puhas. Hallitanud, kopitanud, mädaplekkidega, taimehaiustega või lihtsalt vananenud toidu andmine on rangelt keelatud. Merisigadele ei tohi toiduks anda: teiste loomaliikide toitu ega maiuseid, inimese toitu ja maitsestatud toitu (sool, pipar jne.), magusaid asju (suhkrumandlid, šokolaad, kommid jne).
4. MERISEA PESEMINE
Merisiga peab pesema vähemalt iga kuue kuu tagant. Selleks võid kasutada kas spetsiaalset merisigadele mõeldud või pisaravaba laste shampooni. Võid proovida oma pisikest lemmikut kraanikausis nühkida. Kuid meriseal on väga kerge kraanikausist välja hüppata.
Vesi peaks loomakesele umbes kaelani ulatuma . Eksperdid räägivad, et notsu pea ei tohiks märjaks saada, kuid ega seda väga lihtne ära hoida ei ole. Eriti siis, kui põrsake on tõelise seana käitunud ja end pealaest jalatallani ära määrinud.
Ei tohi lasta end eksitada merisea nimetusest. Nendele notsudele ei meeldi vesi. Kui siis, ainult joomiseks . Olen kuulnud küll ruigamitest, kes naudivad ujumist, kuid enamus merisigu muutub vannitoas väga pelglikuks. Nii et proovi oma väikesele sõbrale igati toeks olla ja ära pahanda, kui ta suurest hirmust vanni mõne junni laseb .
Merisea kuivatamiseks kasuta käterätti. Kui avastad, et see on läbi ligunenud, võta kapist uus. Kui suurem vesi on ära kuivanud, võid kasutada fööni. Aga sellega ole väga ettevaatlik! Õhujuga ei tohi olla eriti kuum. Kui notsu on kuiv, võid teda kammida. See aitab vabaneda lahtistest karvadest. Lühikese karvaga merisigu kammida pole hädavajalik, kuid see võib aidata sul karvarulliga kiiremini sõbruneda.
5. MIKS MERISIGA KODULOOMAKS ?
Merisiga on ideaalne loom lastele. Ta on inimsõbralik, suhtlemisaldis ning ei hammusta peaaegu kunagi. See ruigam naudib hellitamist ja paitamist ning nurrub õnnelikult, kui talle tähelepanu pööratakse. 
Merisiga on suurem kui hiir või hamster. Seetõttu on teda ka kergem püüda, kui ta juhtub käest minema lipsama. Kuigi seda ruigamit ei peeta nii targaks nagu rotti, on teda võimalik välja õpetada.
Merisiga tõepoolest räägib sinuga - muidugi oma keeles. Ta teeb erinevaid hääli andmaks märku oma tujudest ja soovidest. Ruigam ei häälitse ainult omaette . Kui sa kõneled oma lemmikuga, võite arendada tõelist vestlust.
6. KOKKUVÕTE
Kellel karv on pruun või hall
Sibab ringi nagu karvapall
Ise väike, aga hääl on kile
Karv on krussis või on sile
Sööb ta juurikaid ja heina
Oma nälga loom ei peida
Lastel teeb ta nalja palju
Kui ta ruigab hästi valjult
Tal on justkui miskit viga-
Ruigab nagu päris siga
Aga ta ei ela laudaloom
hoopis armas lemmikloom.
Tõestuseks, et merisiga on parim koduloom:

• erinevalt koertest ei pea notsusid varahommikul välja pissitama minema
  
• erinevalt kassidest ei hävita merisead kohalikku linnustikku
  
• erinevalt hamstritest ei maga nad päev läbi
  
• erinevalt madudest ei vaja merisead spetsiaalset valgustust ega soojendust
  
• erinevalt lindudest ei tee nad lakkamatut lärmi
  
• erinevalt kaladest saab neid kätte võtta ja paitada
  

KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.zone.ee/ruigamid/
2. http://www.hot.ee/merisiga/pesemine.ht m
3. http://www.hot.ee/merisiga/miks.ht m