Energia minu elus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

64

pdf

Inuaki – reptiil minu sees

juuksed, jalas kulunud teksad ja seljas sinine särk kirjaga "Love me". Ma arvan, et oleks lahe, kui me paneksime kõik lapsed riidesse nii, mis ütleb "armastage mind." Nii me ei unustaks kunagi midagi. Ta vaatas mind pika pilguga ja istus seejärel otsustavalt. Teadsin muuseas kaardilt, et tema nimi on David (mitte tema tegelik nimi) ja ta on seitsme aastane. Tavaliselt, mõne aja pärast, kui ma tunnen, et võin lapsega vabalt suhelda, palun ma vanematel fuajees oodata. Minu üllatuseks palus David ise oma emal lahkuda. Paelutud tema reaktsioonist, eriti kuna midagi sellist mulle mu töös ei meenunud, püüdsin leida seletust. Selgus, et ema tõi ta siia, kuna ta "kuuleb häält oma peas sarnaselt telefonile", millega ta rääkis ja küsis kõike, mis ette tuli, sealhulgas näiteks, kuidas läbida teatud taseme arvutimänge. Vastused, mis poiss sai, olid alati õiged. Küsisin temalt, kas sel häälel on nimi, mille peale poiss vastas, et ta kutsub teda

Geograafia

31

pdf

Füüsika meie ümber

valitud? Periood. Miks? Lihtne otseselt mõõta. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Näiteks ei tea keegi, miks kehtib energia jäävus. Mis on loodus? Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so. valdkond, mille inimene on oma tegevusega tekitanud: ehitised, rajatised (kaevandus, kanal, raudtee), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid, kosmoseaparaadid, saasteained jne

Füüsika

108

pptx

Mehaanika ll

• Too näiteid elastsusjõu kasutamisest. • Millisel põrkel, kas elastsel või plastsel, mõjutab pall põrandat tugevamalt? • Millise suurusega elastsusjõud tekib vedrus jäikusega 20 N/m, kui see suruda kokku 4 cm võrra? • Kummipael pikeneb 100 g massiga koormuse otsariputamisel 15 cm võrra. Kui suur on paela jäikus? • Kui vedru venitada jõuga 10 N, siis pikeneb see 5 cm. Kui suur on sama vedru pikenemine venitamisel jõuga 15 N? Töö ja energia, Mehaaniline töö • Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldavat suurust. • Kuna oleku muutust põhjustab vastastikmõju, siis sõltub ka tehtava töö hulk vastastikmõju tugevusest ehk kehale mõjuvast jõust. Seejuures läheb arvesse vaid jõu liikumise sihiline komponent. Veel oleneb tehtav töö läbitud teepikkusest s. Kui töö tähiseks võtta A  (sks arbeit 'töö'), saame ülaltoodut arvestades töö

Mehaanika

19

doc

Kordamisküsimuste vastused

seotud kõik elusorganismid ja keskkond. Elukoosluse moodustavad kõik organismid ökosüsteemis. Ökosüsteemid on näiteks järv, meri, niit, mets, raba, park, kõrb, akvaarium. Ökosüsteemi tähtsamaiks omaduseks on isereguleerumine, mis realiseerub seoste kaudu toiduahelas ja aineringetes. Kõige lihtsamaks regulatsioonimehhanismiks ökosüsteemi talitlemisel on toitumisseosed, milles toimub ainete ja energia muundumine. I. Biootiline-Elus osa sellest-taimed, loomad ja muud elusorganismid II. Abiootiline- Eluta osa sellest-tuul, päike, vesi jne, jne. 20. Produtsendid- Orgaaniliste ainete tootja.ntx:taimed,autotroofsed bakterid Konsumendid: e. tarbija- toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme I.Esimene aste- II.Teine aste- Parasiidid- organism, kes elavad teiste organism kulul ja neile tavaliselt kahju tehes.

Ökoloogia

18

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

nende üksikefektide põhjal võiks arvata. Või need on lihtlabased interaktsioonid, ühe faktori mõju sõltub teise faktori tasemest. Sünergeetiline efekt avaldub üldjuhul emergentsetes süsteemides (osade liitmisel tekivad omadused, mida ei saa väljendada liidetavate summadega). Dissipatiivne süsteem - on sellised, kes on võimelised stabiilselt ja pikka aega säilitama väga kõrget negentroopiat (miinusmärgiga entroopia (segadus) ehk ,,kord") aktiivse energia tarbimise kaudu. Dissipatiivsed süsteemid on oma loomult emergentsed. · Essentsiaalsed ­ üks ei asenda teist, mõlemat on vaja suurendada, et parandada kasvu (näiteks lämmastik ja valgus). · Täielikult asenduvad ­ ühte vähendades ja teist suurendades jääb kasv samaks(näiteks anda kanale otra või nisu, ikka sama). Komplementaarne ­ kaks ressurssi koos annavad parema tulemuse kui üks ressurss üksinda.

Ökoloogia

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

3  4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame! LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et väga... siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab OSVALD: Mina räägin ju „sina“. Ma olen rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui sulle algusest peale „sina“ ütelnud! Kas sa palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke

Kirjandus

110

doc

Ristumine peateega

LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära

Kultuur

83

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga

Bioloogia

Kommentaarid (0)