Teod (0)

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

TEOD
Referaat
Sissejuhatuseks:
Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on suurim limuste klass – siia kuulub umbes 60 000–70 000 liiki. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase askeldamisega sugugi silma. Ometi on meie tigude seas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse.Tigusid võib leida peaaegu kõikjalt: neid on nii aedades , mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne.
Ehitus:
Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja jalg. Peas asuvad mitmed meeleelundid , näiteks silmad ja kombitsad. Suus on neil hõõrel, mis aitab substraadilt toitu hankida.
Koda:
Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht , prismakiht (tavaliselt lubjast) ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub.
Sigimine ja areng:
Teod on lahksoolised. Mere-elulistel tigudel esineb mitmed vastsetüüpe – tavalisimad on pärgvastne (trohhofoor) ja purjukvastne (veeliger). Maismaal ja magevees elutsevad tigudel on areng otsene.
Suurimad teod:
1. VIINAMÄETIGU on kõige suurem kojaga tigu Euroopas. 4,5 kuni 5 järsult laieneva keermega koja laius on 30–50 mm (enamasti 38–45 mm) ja kõrgus 32–50 mm (enamasti 39–46,5 mm). Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini, kojalt võib leida kuni viis (osaliselt kokkukasvanud ) tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. Koja suue on suur ja kergelt ovaalne ning suudmeserv ja huul valkjad või valkjasroosad. Väga väike naba on osaliselt suletud huulega.
Viinamäetigu asustab rikkaliku taimestikuga elupaiku. Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades , eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Viinamäetigu oli aastatel 1958–1994 Eestis looduskaitse all. Praegu on ta Lääne-Eestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal Mandri-Eestis.
2. KIRITIGU on samuti suure kojaga liik. 5,5 kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 14–18 mm (enamasti 12–22 mm) ja kõrgus 10–22 mm (enamasti 18–25 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall.
Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks muutunud. Kiritigu levib enamasti inimeste kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga edukalt. Selle sajandi esimesel poolel oli ta Eestis levinud saartel ja Põhja-Eestis ning mujal ainult vähestes kohtades.
3. SALU-VÖÖTTIGU on väga silmapaistva kojaga liik. Koja laius 18–25 mm (enamasti 22–23 mm) ja kõrgus 12–22 mm (enamasti 17–18 mm). Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või helekollane, vahel roosakas , läikiv, 0-5 pruuni vöödiga keermetel. Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun . Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane .
4. VÕSA-VÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga . 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 14–22 mm (enamasti 19–21 mm) ja kõrgus 10–17 mm (enamasti 15–16 mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa . Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Suue on suhteliselt kitsas ja välja venitatud. Suudmeserv ja huul on valged, naba suletud. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge.
Ta asustab mitmesuguseid niiskemaid elupaiku: metsi, aedu, parke, puisniite, võsasid. Ronib sageli puudel. Võsa-vööttigu on Eestis tavaline liik ning teda võib kohata väga mitmesugustes kohtades.
5. PÕÕSATIGU on kõrge kuhikja 5–6-keermelise kojaga liik. Koja laius on 13–23 mm (enamasti 18–20 mm) ning kõrgus 10–19 mm (enamasti 16–17 mm). Harilikult on koja laius kõrgusest ainult pisut suurem. Koda on enamasti ühevärviline hallikaskollane kuni hele punakaspruun, nõrga mati läikega. Harvem võib leida ühe pruuni vöödiga vorme. Koda on üsna läbipaistev: elusal teol võib läbi koja näha siseelundite liikumist ja tumedamaid laike. Suue on ümar või pisut elliptiline. Suudmeserva siseküljel on valge 0,5–1 mm laiune paksenenud kojaosa – ribi, mis on nähtav ka läbi koja seina heledama joonena suudmeserva läheduses. Naba on avatud, kuid kitsas (läbimõõt umbes 1/6–1/8 koja laiusest).
Põõsatigu elab mitmesugustes niiskemates elupaikades ja ronib meelsasti puude tüvedel. Ta eelistab inimmõjust puutumata kooslusi, kuid saab hakkama ka parkides ja aedades.
6. NABATIGU on üsna sarnane eelmise liigiga. 5–6 keermega koda on kuhikjas, kuid suhteliselt madalam kui põõsateol. Koja laius on 12–18 mm (enamasti 13–15 mm) ja kõrgus 10–12 mm. Koja laius on märgatavalt suurem kui kõrgus. Koja värvus: kollakashall kuni hele punakaspruun, tavaliselt ühe piimja vöödiga. Koda on matilt läikiv, pisut läbipaistev. Suue on veidi elliptiline, valkja huule ja ribiga suudmeserva siseküljel (sarnaselt põõsateoga kumab see kojast läbi heledama joonena). Naba on avatud ja lai (umbes 1/4 koja laiusest) ning sageli on naba vahetu ümbrus koja põhivärvusest heledam. Teo keha on hele-kreemjas.
Nabatigu eelistab kuivemaid ja soojemaid elupaiku, elab metsikutes paikades. Erinevalt eelmistest liikidest väldib ta inimest ja temaga kaasnevat. Küllap seetõttu ongi nabateo leiuandmeid Eestist teada üsna vähe.
Kasutatud materjal:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Teod
http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=25