pakuti ka pesemisvõimalust. 10 detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest. Kella 22-ks olid kõik inimesed Viru-Nigula spordihoonest lahkunud, üks inimene jäi Viru-Nigula rahvamajja ööbima. 11. detsembril oli Harjumaal Raasiku-Kostivere teel lumevangis veel 11 autot. Stockholmist saabunud lennuk jäi Ülenurme lennuväljal maandumata ja suundus Tallinnasse. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna 5 lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse
Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel võib-olla orkaanitugevusega tuulte riba silma ümbruses ainult 10-30 km laiune. Orkaani tekkeks on vaja väga sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on vähemalt 26°C ja selle paksus sadakond meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks väga õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ning temperatuur langeb liiga madalale. Orkaan tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ning troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Kui need tingimused on täidetud, võib äikesepilvede süsteemist areneda alguses tavaline troopiline madalrõhkkond, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan. Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida
(vt kasutatud kirjandus 2) Põrkuvate laamade vaheline piir 7 Foto 5, Vesuuv, Itaalia (https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&ved=0ahUKEwi4vOyGo_LRAhVmDJo KHd1pAn4QjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.miksike.ee%2Freferaadid %2Fvulkaanid1.htm&psig=AFQjCNHl8HKm8amTwinuF2YvCsHAKfGOSQ&ust=1486 154492733998) Vulkaanid tekivad või hakkavad purskama ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Ookeaniline maakoor on raskem (suurema tihedusega) ning surutakse mandrilise või teise ookeanilise laama alla. Sukelduv laam satub järjest suureneva rõhu kätte, mistõttu hakkavad merepõhjas moodustunud vett sisaldavad mineraalid ja kivimid moonduma, vabastades kristallstruktuuris sisaldunud vee kivimite pooriruumi. See protsess alandab kivimite sulamistemperatuuri olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima.
plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid
graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivim Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu- misel gneiss, marmor KIVIMITERINGE murenemine SETTED kivistumine TARDKIVIMID SETTEKIVIMID moone sulamine MOONDEKIVIMID LAAMADE LIIKUMINE Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam Geoloogilised protsessid · Uue maakoore teke · Vulkaanilised saared · Vulkaanipursked · Maavärinad · Kurdmäestike teke · Süviku teke · Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla
on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle sukeldub, tekib süvik ja süviku mandripoolsele servale moodustub sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani ja Kuriili saared) 4. kahe mandrilise laama põrkumine: kumbki laam ei sukeldu, põrkumise tagajärjel tekib kurdmäestik ning vulkaaniline tegevus on väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5. Laamade liikumine küljetsi ehk nihkumine- tekivad maavärinad, 5. kuumad täpid- paiknevad laamadest sõltumatult, pluumide(kuumad ja sulavad kivimimassid) tõusukohad 1) ookeanilaama all- tekib basaltplatoo(basaltse magma
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks · Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades? · Nimeta riike, mis asuvad laamade servaaladel · Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 8. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
Äärealas.. MÕISTED: astenosfäär Maa vahevöö üleval osas olev osa mis on plastiliselt käituv. Selle peal triivivad laamad. Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Settekivim kivim, mis on nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis settimise elutegevuse saadustest ehk setetest tekkinud kivimid. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees
Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor
* Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. * Liiguvad umbes 7-20cm aastas. * Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad. * 3 suuremat laama: Euraasia laam, Vaikse ookeani laam, Antarktika laam. 22. Nimeta laamade erisuunalisi liikumisi ja kirjelda nende servaaladel esinevaid nähtusi. (5) Ookeani Tekib
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset
4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam c) kahe mandrilise laama põrkumine- maavärinad, kurdmäestike teke, kivimite moondumine nt: India laama ja Euraasia laam (Himaalaja mäestik) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, saarkaarte teke, üks
Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad Maavärinad maakoore lühiajaline järsk rappumine. Vulkaaniliste alade kasu inimesele *viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus ) *maavarad kuld, hõbe, vask *ehitusmaterjal tuff *kuum vesi on energiaallikaks *turism *lõõmpilved segavad lennuliiklus *maavärinad murrang, tsunami Kivimite ringe. Kivim on kas ühe või mitme mineraali terade kristalliseerunud segu. Setted rahnud, savi, liiv settekivimid liivakivi,lubjakivi,dolokivi,põlevkivi moondekivimid gneiss, marmor, kvartsiit .Sulamisel magma tardkivimid : 1.) purskekivimid basalt, rüoliit 2.)süvakivimd - gabro,graniit Maavärinate tekkepõhjused Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks · Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades? · Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
paiknev poolvedel kiht. Seal ''ujuvad'' litosfääri laamad. Osaliselt ülessulanud kiht. · Vahevöö- kiht maa sisemuses,mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. · Sise- ja välistuum-Välistuum koosneb rauast ja niklist ja on vedel kiht. Sisetuum on maa tuuma keskosa ja ka kõige kuumem osa.Koosneb raua-nikli sulamist. · Ookeani keskahelik- vulkaaniline mäeahelik, läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. · Süvik- Tekivad sinna,kus üks laam sukeldub teise alla. Piklik ,sügav nõgu ookeani põhjas. · Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island
Kivimid graniit, basalt, settekivimid basalt, setendid Temp 0-600C 0-600C Olek Tahke Tahke Paksus Paksem Õhem Vanu üle 4 miljardi üle 180 miljoni Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: Ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik
vulkaanipursked? V: geotermaalenergia, kuumaveeallikad, geisrid, turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas (obsidaan). Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan: Tsiili, Indoneesia, Jaapan, Island, USA, Itaalia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Venemaa, Uus-Meremaa, Kanada. Põrkumine L-Ameerika lääneosa, Andid Lahknemine Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik Kuum täpp, ookeaniline laam Hawaii Kuum täpp, mandriline laam Aafrika piirkond Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast
kurrutused kurdmäestike teke c. kahe ookeanilaama põrkumine (nt Jaapani saarte juures) vulkaanilised saarkaared 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda a. nihkemurrangud, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri (nt San-Andrease murrang Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama vahel, kus Vaikse ookeani laam liigub Põhja-Ameerika laama suhtes kirde suunas kiirusega 5-6 cm aastas) A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam · Mandriline ja mandriline o Tekib kurdmäestik, esinevad maavärinad o Ei ole vulkaanilist tegevust o N: Euraasia laam ja India-Austraalia laam · Ookeaniline ja ookeaniline o Üks neist sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine; teisel tekivad vulkaanilised
Biosfäär-taimed, hüdrosfäär. Taimed saavad vett mullast ja toitaineid ja eritavad veeauru õhku. Energiabilanss on maalesaabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahe. + kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast.
liiguvad laamad erineva kiirusega, erinevates suundades o Vastavalt laamade liikumisele eristatakse kolm laamadevahelist piiri: Laamade lahknemine tekib tõusvate magmavoolude toimel, selle tulemusena tekivad: · Rift või riftiorundid murrangulõhed · Uus maakoor · Pangasmäestik · Vulkaanid, maavärinad · Vaikse ookeani laam lahkneb Nazca laamast Laamade põrkumine: · Mandriline põrkub ookeanilisega o Ookeaniline (raskem) sukeldub vahevöösse, laskuvad magmavoolud Süvikud, moondekivimid, maakoor sulab Kurdmäestikud, vulkaanid, maavärinad Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam
konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Nazca ja Lõuna-Ameerika laam. c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid) e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik (Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone’i rahvuspark USA-s) Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale
liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on enamvähem paralleelsed nendega seotud vulkaaniliste kaartega. Süvikud on keskmiselt mõni kilomeeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanide keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum.
Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid. Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor. Maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid. Kivimiringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega. Laamtektoonika: Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub astenosfääri- Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, >süvikud
keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif) · Nihkumine e küljetsi liikumine (transformne piirkond) üks laam nihkub teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam
· sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva
toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina.
kergitab maakoort pangastena ülespoole, tekivad ookeani keskmäestikud. Kahe ookeaanilise laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale, jahtub tekib basalt, kujuneb uus ookeaniline maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungmisel kilpvulkaanid. Kui ookeani keskmäestik ulatub veest välja tekivad vulkaanilised saared (nt: island). Kaasnevad tavaliselt ka nõrgad maavärinad. · Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine ookeaaniline laam, mis on raskem vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite liikumise ja kivimitevaheliste pingete tõttu toimub palju tugevaid maavärinaid. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite segi paiskamist ehk kurrutumist ning kurdmäestike teket (nt Andid) · Kahe mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkumisel
................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis.................................................................................................................13 Maavärinad mere all..............................................................................................................15 Kasutatud kirjandus....................................................................................................
· pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle
moondekivimid. 11. Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse. Kontinentaalne maakoor on aga väikese tihedusega ning seetõttu ei ole tavaliselt kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik. Kui kaks konvergeeruvat kontinenti lõpuks kohtuvad, lõpeb ka subduktsioon- kontinendid põrkuvad, ehk toimub kollisioon. Tagajärjed: mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
