PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui
1486 meetrit, aga enne purskamist 1991. aastal ta oli 1746 meetrit. Asukoht Vulkaan asub Luzoni saarel, Filipiinidel. Vulkaani purskamine on seotud tema asukohaga Filipiini ja Euraasia laamade rajal. Pinatubo kuulub Vaikse ookeani tulerõngale. Vulkaani piirkonnas peale vulkaanide purskamise (kokku siin asub umbes 50 tegev- ja uinunud vulkaani) toimuvad ka tihti maavärinad . Põhja riigi alale tihti ründavad taifuunid ja on võimalikud ka tsunamid. Kõik need nähtused tulenevad Filipiini ja Euraasia laamade põrkumisest. Pinatubo on tegev kihtvulkaan, tema jaoks on iseloomulik eksplosiiv purskamise tüüp. See on purskamise tüüp, mille puhul magma maapinnale lähenedes pingestub ja keeb juhtub plahvatuslik vulkaani purse, millega kraaterist tulevad gaasid, püroklastilised materjalid (kildutud kivimid) ja tuhk. Purse 1991. aastal
Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid Vaikse ookeani saared 1. Hawaii saared 2. Lõuna-Hiina mere saared 3. Tulemaa saared 4. Uus-Kaledoonia saared Hawaii Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on: 1. Üleujutused 2. Orkaanid 3. Tsunamid 4. Lava Voolud 5. Maavärinad 2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri üleujutus kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid. Lõuna-Hiina 1. Üleujutused 2. Maavärinad 3. Taifuunid 4. Tsunamid Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kollane jõgi algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes ja lõpeb Kollase mere rannikul. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kollase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua takistusi, mille tulemuseks on vee tõusmine üle kallaste
euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see ülerahvastumine toob kaasa probleemid nagu: haritava maa puudus, vee puudus, loodus ressursside lõppemine, palju jäätmeid ning atmosfääri muutumine ( osoonikihi hõrenemine, kasvuhoone efekt jne.) Atmosfääri muutumise tagajärjel tekkis ka tugev kuumalaine. Mida rohkem kõik muutub, seda suurejoonelisemaks muutuvad ka katastroofid. Kuumalained on kuumemad, üleujutused ulatuslikumad, orkaanid, taifuunid tihedamad ja võimsamad jne. Kuumalaine tuleku tõttu suri sellel päeval umbes 11 000 prantslast. Enamus ohvritest olid eakad inimesed. Suurt temperatuuri muutust oli ette ennustatud, aga keegi ei reageerinud sellele. Vanemad inimesed olid üksi kodus, polnud kuidagi ennast kuuma eest kaitsta. Nende lapsed tõenäoliselt olid puhkamas kuskil. Inimesed olid väga hoolimatud. Ei mõeldud vanematele inimestele sellel päeval. Ei arvatud selliseid tagajärgi
heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. 2. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. 3. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. looduslike koosluste sisene mitmekesisus võib tuleneda kõigist ülal loetud heterogeensuse tüübist. tõdemused 1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab sellepärast, et keskkond ise on heterogeenne. 2
ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud nähtused nagu orkaanid, taifuunid, tornaadod ja muud tormid saavad alguse troopilistest piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil. 21. sajandi esimese dekaadi jooksul on Maad raputanud mitmed maavärinad, mille tagajärjel on tekkinud ka tsunamid ehk hiidlained.
3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk orkaanid ja taifuunid. Need on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Nende läbimõõt on 2-3 korda väiksem kui parasvöötme tsüklonitel(u 1000km). Lisaks tugevale tuulele esinevad tugevad paduvihmad, üleujutused. Tsüklonid tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temp. on on kõrge(üle +26C). Tsüklonil on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Kogu seda ala katavad paksud rünksajupilved. Keskel on tsükloni silm, u 50 km läbimõõduga ala,
Ajavöönd: +9 GMT Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal. Kahjuks aga tähendas see seda, et Niigata linn jäi ilma viljakatest riisipõldudest
aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan · http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Japan#Climate · http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.htm · http://www.google.ee/images? hl=ru&source=imghp&biw=1020&bih=579&q=jaapan+kliima
Peasaartest põhjapoolseimal, Hokkaid saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku -5 kuni -10 °C . Suved on Hokkaidl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Samuti on Jaapanis palju maavärinaid. Hankiv majandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid.
Personifikaadid Saatus, Surm, Kivist Külaline, Jumal, Suur Tundmatu Ülekantud tähenduses isikunimi Andresed ja Pearud, uus Jaan Üksikud üldnimestunud Talts isikunimed: kvisling, tartüff, frits, mats Loodusnähtustele ülekantud Orkaan Camille, Vaikse isikunimed ookeani taifuunid Alice Isikunime täpsustav täiendosa Kaval-Ants, Räpsi-Rein Kniks- Lahku, kui käändub: sidekriipsuga Mariihen, Päralära-Leenu Suur Tõll, Perioodikaväljaanded läbiva Ajalehed Rahva Hääl, Oma suure tähega Saar, ajakiri Eesti Loodus, Teosed, dokumendid, sarjad ja Ilu- ja tarbekirjandusteosed: rubriigid esisuurtäht ja "Tõe ja õiguse" V osa. jutumärgid Õigusaktid ja dokumendid:
Ligi pool ookeani põhjast on täiesti tasane (umbes 4 km). Vaikse ookeani suurim sügavus Mariaani süvikus ehk teise sõnaga Challengeri sügavik on üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel ookeanidel on Vaiksel ookeanil hiidlaineid. Tema rannikualad on enamasti mägised ja äärealadel leidub palju tegevusvulkaane neid on üle 300, mis moodustavad niinimetatud Vaikse ookeani tulerõnga. Vaikse ookeani vesi on magedam kui Atlandi ja India ookeanis. Vaikse ookeaani elustik on rikkalik, palju elutseb seal koralle ja vetikaid. Sealt saadakse umbes pool maailma kalasaagist. Suurimad kalapüügimaad on Jaapan, Peruu ja Hiina.
sademeid. Tõusvad õhuvoolud. Õhk liigub äärealat keskosa suunas. Liiguvad üldises läänevoolus (läänest itta). Idas soe, läänes külm Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel pakaseline, suvel päikeseliselt soe, vähe sademeid. Langevad õhuvoolud. Õhk liigub keskosast ääreala suunas. Lõunatsüklonid tekivad Vahemere ja Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja. Kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku. Troopilised tsüklonid: orkaanid ; Taifuunid Ida (kagu)-Aasias. Liiguvad üldises idavoolus (idast läände) Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis.Väikeselabimöötmelised ja väga tugevad keerised. Trombid- väiksema läbimööduga tornaadost; Vesipüks Mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised; Tuulispask Mõnemeetrise läbimööduga tuulekeeris. Äike pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus. Õhumassisisesed:tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees
harv nähtus. Ilmastikukatastroofid · 1923. aas tal hävine s 7,9-pallis e s maavärinas pe aae g u täie likult pe alinn To kyo , kus purune s 576 262 maja ja hukkus 143 000 inime s t. · 1995. aas tal tabas s ama s aatus Ko be linna, kus purune s 488 222 maja ja hukkus 6427 inime s t. · Kuna Jaapan as ub Vaiks e l o o ke anil s ündivate tro o pilis te to rmide taifuunide te e l, s iis hilis s uve l ja varas üg is e l Jaapanit tabavad taifuunid põ hjus tavad üle ujutus i ja maalihke id ning hävitavad viljas aake ja purus tad maju. Veestik · Kuna Jaapan ko o s ne b paljude s t s aarte s t, s iis o n tal ka väg a pikk rannajo o n. · Ve s i mäng ib Jaapani maas tikupildis ja jaapanlas te e lus väg a s uurt ro lli. · Jaapanis o n palju mäe s tike s t, me ts avahe lt alg avaid jõ g e s id. Jõed ja järved · Jaapani pikimad jõ e d o n
elanikud Jaapanit nimetama tõusva päikese maasks, sest sealt on mägine maa, kus leidub palju vulkaane ja leidub sageli maavärinaid. Suuri purustusi põhjustavad ka veealuste maavärinate tekitatud hiidlained ehk tsunaamid ja tugevad tormid ehk taifuunid. Enam kui kolm neljandikku jaapanlastest elab tihedalt asustatud linnades. Jaapani üks suurimaid linnu on Tokio. Jaapanis on kaks tähtsamat usundit: simtoism (vanem usund) ja budism. Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid, on riik rikas. Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike. 1894 võitis ta mõnes olulises lahingus Hiinat ja 1905 sai temalt lüüa Venemaa
Pinnamood 2.1 Saar on mägine, kõrgeim tipp Lopatini mäetipp on 1609 m kõrgune. (4) Lõunaosa on mägine, põhjaosa tasasem. (2) Suurema osa saarest hõlmavad kaks paralleelset keskmise kõrgusega mäestikku Lääne- ja Ida-Sahhalini mäestik. Neid lahutab lai nõgu Tõmi-Poronai madalik, kus elab põhiosa saare rahvastikust. (3) 2.2 Sahhalini saar asub maavärinate alas. (18) Tuulemurdude massilisuse poolest kuulub Sahhalin tsooni, kus saare idametsi kahjustavad mitmepäevased taifuunid korduvad perioodiliselt 50 aasta, regionaalsed taifuunid 11-13 aasta järel, lokaalsed igal aastal. (5) 4 3. Kliima 3.1 Sahhalini saare kliimat mõjutab Ohhoota meri, külm Kuriili hoovus, mis mõjutab omakorda Ohhoota merd. Märgatavalt mõjutavad kliimat mäed. Nad peavad kinni ookeanilt saabuvat niiskust. Seetõttu sajab merepoolsetel idanõlvadel palju rohkem kui läänenõlvadel. (3) 3
Detsember-Veebruar Juuni-August La Nina mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August Indoneesia hõlmab Malai saarestiku suurim osa. Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid
hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju Vaba aeg Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid, kinod, keeglisaalid, golfiväljakud jne., kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi.Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke, kus
Hiinas on rahvastik paiknenud nendesse linnadesse, sest need on ranniku ääres. Ajaloolisel ajal on linnad tekkinud sinna just arvatavasti veekogude läheduse tõttu. Linna paiknemine on kindlasti mõjutatud sellest, et linn on saarestikele ja poolsaartele kujunenud, sest otseselt vette ju linna ehitada on võimatu. Hong kongi kohta huvitavat: See on olnud läbi aegade soodne ostukoht, samuti on seal ka huvitav, kuid pisut ohtlik loodus (taifuunid, mille tõttu suletakse kogu linn sügiseti). Veel on seal lihtne ringi reisida, kuna tegemist on sarnase linnaga nagu Aasia Frankfurt. Koos Tapeiga on see Aasias üks kesksemaid ühendussõlmi. (http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/maps/chndens.pdf) (http://www.nationmaster.com/country/ch-china/peo-people) (http://www.studentsoftheworld.info/infopays/rank/popvil2.html )
Õhu saastumise tagajsärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähaem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõgerohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või suvendada nende haigusi. Eriti saastunud õhu käes viibides on soovitatav kasutada kaitsevahendina respiraatorit. 9.Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad 04. aug. 2008 Põhja Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad 03.veeb. 2010 Kanaarid.
Ajaloolisel ajal on linnad tekkinud sinna just arvatavasti veekogude läheduse tõttu. c) Hongkongi kaart: Joonis 3 Hong Kongi kaart. (7) Linna paiknemine on kindlasti mõjutatud sellest, et linn on saarestikele ja poolsaartele kujunenud, sest otseselt vette ju linna ehitada on võimatu. Hong kongi kohta huvitavat: See on olnud läbi aegade soodne ostukoht, samuti on seal ka huvitav, kuid pisut ohtlik loodus (taifuunid, mille tõttu suletakse kogu linn sügiseti). Veel on seal lihtne ringi reisida, kuna tegemist on sarnase linnaga nagu Aasia Frankfurt. Koos Tapeiga on see Aasias üks kesksemaid ühendussõlmi. 4. Loomulik ja mehaaniline iive a)Sündimuse näitajad: 12.31 sündi/1,000 elaniku kohta (2012 est.) Maailma tasemel koht:158 Suremuse näitajad: 7.17 surma/1,000 elaniku kohta (Juuli 2012 est.) Maailma tasemel koht: 126 Loomulik iive: Sündimus-suremus
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut.
Õhusaaste Fuji linnas Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal. Kahjuks aga tähendas see seda, et Niigata linn jäi ilma viljakatest riisipõldudest. Pikkuselt teine jõgi on
omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Probleemid Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide slaidi teksti laadide redigeerimiseks taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning s tase hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Neljas tase Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi Viies tase enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923
Talviti, kui valdavaks on läänetuuled, langeb ka sademeid vähem, kuna mandritelt puhuvad tuuled on kuivemad. Niiskete lähistroopiliste metsade vööndis on aastaringselt suhteliselt soe. Talviti on õhutemperatuur 10°C kuni 15°C , suvel tõuseb temperatuur 25°C ja isegi 30°C. Aastane sademete hulk on suur, olenevalt piirkonnast 1000 kuni 3000 mm. Suvel esineb troopilisi tsükloneid: USA s orkaanid, Hiinas, Jaapanis taifuunid. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Peamisteks muldadeks on puna- ja kollamullad, kohati esineb liigniiskust ja soostumist. Kolla- ja punamuldades on palju mineraale, kuid on huumusevaesed. Niisketes lähistroopilistes metsades kasvab igihaljaid kui ka heitlehiseid lehtpuid. Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt.
mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad,
(üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honsh saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Jaapani geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000
Tavaline augustikuu temperatuur on 22 °C kuni 30 °C . 4 Lõuna-Korea talved on pikad, külmad ja kuivad. Enamjaolt langeb talvine temperatuur -7 °C kuni -1 °C Talvel on temperatuur kõrgem mööda lõunarannikut ja oluliselt madalam mägises interjööris. Cheju saarel on tavaliselt soojem ilm kui mujal Lõuna- Koreas. Vihma sajab Koreas tavaliselt Juunist Septembrini. Lõunakaldal esinevad hilissuvised taifuunid, mis toovad kaasa tugeva tuule, suure vihmasaju ja üleujutused. Keskmine aastane sademete hulk kõigub 1.370 millimeetrist (54 tolli) Soulis kuni 1470 millimeetrini (58 tolli) linnarajoonis. Edelapiirkonnas esineb aga umbes iga kaheksa aasta järel põuaperiood. Kevad ja sügis Lõuna-Koreas aga on mahedad. 4. Majandus Lõuna-Korea on majandusarengus teinud tõelise tiigrihüppe, ühe inimpõlve jooksul on jõutud maailma arenenumate riikide hulka
26) Antitsüklon e. kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond - on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. 27) Lõunatsüklonid - Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhu suurtele laiustele. 28) Troopilised tsüklonid e. orkaanid e. taifuunid - kõige kohutavamad ilmastikust tingitud loodusõnnetused.Võimsad õhukeerised palavvöötmes. Läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Tuuled on äärmiselt tugevad, mõnikord isegi üle 100 m/s. 29) Tornaado - kuni mõnesajameetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris (Põhja-Ameerika preeriavöönd). 30) Tromb - põhimõtteliselt samad kui tornaado, kuigi väiksemate mõõtmetega (läbimõõt mõnikümmned meetrit).
Maavärinaid tekitab vee all olev mäestik. Enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1.3.3Veestik: Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maanihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustad maju. Jaapani mägialasid 1 lõhestavad sügavad kuristikud, milles voolavad kärestikulised jõed. Jõed on enamasti lühikesed. Mägialadel on ka kuuma veeallikad. Saareriigis on palju ilusaid järvesid. 1.3.4Kliima: Jaapani meri muudab kliima mõõdukamaks: talv pole nii karm kui Aasia mandril. Ka sademeid on Jaapanis rohkem
20 000 – 100 000 amprit Atlandi ookeanil – orkaanid (Hurakan – Hüdrodünaamika võrrandite süsteemi tuleb Müristamine – välgu kanali laienemine tormijumal) lahendada ligikaudseid numbrilisi (lööklaine) kuumuse mõjul, 330 m/s Vaiksel ookeanil – taifuunid (Typhon – meetodeid kasutades. Integreerimine Põuavälk (kauge äike, müristamist pole sajapäine koletis) asendatakse tegelike lõplike suuruste kuulda) Bengali lahel, Austraalias – (tugev liitmise või lahutamisega
Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. 24.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad 04. aug. 2008 Põhja Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad 03.veeb. 2010 Kanaarid. 25.Ilmakatastroofid. Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit
1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. ( 1 ) 2.3 Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel 6 ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. ( 1 ) 2.4 Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal
Statsionaarne e. püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õm liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õm liigub soojale alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi puhul on ilma muutmine hoopis teistsugune. Tsüklon madalrõhkkond. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Orkaan nim. troopilised tsüklonid. Taifuunid võimsad õhukeerised palavvöötmes. Tornaado tugev keeris. Tromb väiksemate mõõtmetega tornaadod. Vesipüks mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. Tuulispask nim. mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. Peamisteks õhku saastavateks aineteks: väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NO, NO2), süsinikuühendid (CO, CO2), aerosool. Õhusaaste tagajärjed: atmosfääri
(üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. 2. Riigikord ja rahvastik 2.1. Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati pärast II maailmasõda 1947. aastal. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid
Suvi- vihm, jahe Antitsüklon Kujutab endast õhukeerist, mille keskmes valitseb kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral päripäeva Antitsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud, laskudes õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb, pilved kaovad Ilm Eestis suvi- soe, selge, nõrk tuul Talv- külm, selge, nõrk tuul TROOPILISED tsüklonid- väga suure õhukeerised Nimed: Ameerikas, Austraalias- orkaanid Ida-Aasia- taifuunid Troopilised tsüklonid tekivad ookeanide kohal 5-25 kraadi põhja ja lõuna laiuse piirkonnas, kus pinnavee temp on kõrge ja vee sügavus ~60m. Temp peab olema vähemalt 21 kraadi (tavaliselt 26/27). Võrreldes parasvöötme tsüklonitega on nende läbimõõt 2-3 x väiksem ning õhurõhk keskmes tunduvalt madalam. Tekkinud õhukeerised liiguvad üldised idavoolus käändudes pooluste suunas. Mandrite kohal tsüklonid hääbuvad kiiresti. Väikesemõõtmelised õhukeerised
kaldal on kõrged mäed. Seal võib sademete hulk ulatuda isegi 5000 mm aastas. Enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sabi piirkonda. Sademerohkeimad kuud on september ja oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodza külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad. Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%. Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodzasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas. 4 Veestik Kambodza suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodzat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis. Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse
katseklaas on heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. tõdemused1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab sellepärast, et keskkond ise on heterogeenne. 2. niisugust differentseerumist on kergem ära tunda sugulas liikide puhul, sest seal paistavad need erinevused paljude ühiste omaduste taustal palju paremini välja. ( nt hülged). Liigisisene
umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad.Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne). Tekivad ka väikesed õhukeerid – trombid (vesipüks ja väiksem tornaado). Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused Mida lähemale minna ekvaatorile seda soojemaks läheb ja päike on serniidis maapinnaga. Ilma on kuiv ja sademete vaene. Lähisekvatoriaalses kliimas on kliima soe ja niiske jne. b. Laamtektoonika ülesanne c. Kaardi tundmine 18.
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. -- Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, tartüff, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, frits, mats, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement, napooleonikook. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga
kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on
vastavalt edela- ja loodesuunaliseks. 4) Idatuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad poolustel parasvöötme suunas. Selle põhjuseks on kõrgrõhuala tekkimine poolustel, kus külm ja raske õhk laskub allapoole. Kuna parasvöötmes on õhk soojenenud ja üles kerkinud ning sinna kujunenud madalrõhuala, liigub õhk parasvöötme suunas. Coriolisi efekti mõjul pöörduvad tuuled läände, seetõttu nimetatakse neid idatuulteks. Õhuringlust muudavad keerukamaks orkaanid ja taifuunid, maismaa ja ookeani vahele tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled), väikesed õhukeerised (trombid jms) 5.Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Tsirkulatsiooni käigushoidjaks Päike: ekvaatorilähedased alad soojenevad rohkem, see on ka põhjus, miks ekvaatori piirkonnas on tropopaus kõrgemal kui suurtel laiustel Jugavool 30. ja 60.laiustel troposfääri ülaosas ülikiirete (kuni 100 m/s) läänest itta puhuvate tuulte vöönd
Santa Clara, üks Kolumbuse karavellidest. Nüüd koosnes Zhu Di laevastik 3500 alusest, millest umbes 250 olid suured aardelaevad. Hiina dzonkid võisid ulgmerele jääda kuni kolmeks kuuks ja läbida kuni 7200 kilomeetrit, enne kui olid sunnitud maale minema. Laevade suured mõõtmed ja geniaalne ehitus- nad olid jagatud 8 veekindlate vaheseintega sektsioonideks- vähendasid ohtu, mida endast kujutasid taifuunid, jääväljad ja korallrahud. Aardelaevu saatsid vilja- ja veelaevad. Skorbuudi vältimiseks võeti kaasa tsitrusvilju ning vitamiinipuuduse leevendamiseks pruuni riisi. (Stewart jt 2004:86, 90). Keisri soov oli saata oma laevastik maailma avastama ja ka kaardistama, et leida uusi maid, kust andamit saada. Tribuudinõudmisele allutatud valitsejad saatsid Hiina keisrile andamina oma maade loomi või toodangut. Vastutasuks tagas Hiina
3 Hormesi 195 54 27 4 Bab-el-Mandebi 109 26 31 5 Sunda India ookeani põhjareljeef on tugevalt liigendatud, sügavus kõigub 2000 4500 meetri vahel. Suurimaks mõõdetud sügavuseks on 7209 m. Lõunapoolne ookeani osa on talvekuudel (august september) kaetud kuni 55° -ni lõunalaiust jääga ja triivivate jäämägedega. Ookeani troopilistel laiustel esinevad kevadel ja suvel sageli taifuunid. Peamiseks lõunapassaatidest tekitatud pinnahoovus kulgeb Nõelaneemelt Lääne-Austraaliani. Suurimaks tõusude - mõõnade kohaks on Darwini sadama piirkond 11 m ja Cambay laht Araabia meres 11,9 m. 4. Põhja Jäämeri on ookeanidest kõige väiksem ligikaudu 4% Maailmamerest, pindalaga 14,7 milj. km². Laiem koht 5,1 tuhat km, kitsam ligikaudu 2 tuhat km.
rikkalikum (saksauul, kaktused) o nt: Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, USA edelaosa, Põhja-Mehhiko, Austraalia lõunaosa, Argentiina, Patagoonia 6. niiske lähistroopiline kliima (Cfa): kliimat kujundavad mT (suvel) ja cP (talvel). Suvel palju sademeid, kokku üle 1000 mm, talved jahedad, aga mitte alla 0 °C o niiske lähistroopika keskkond: sademeid palju, niisutust pole vaja. Esineb troopilisi tsükloneid (orkaanid, taifuunid). Laialehelised igihaljad metsad, tänapäeval enamikus põllumajandusmaa. Muld kollakas või punakas, viljakas. Kasvatatakse teravilja (riis, nisu), suhkruroogu, tubakat, teed, puuvilla o nt: USA kaguosa, Lõuna-Hiina, Jaapani lõunaosa, Taivan, Uruguay, Brasiilia, Argentiina, Austraalia idarannik 7. vahemereline kliima (Csa, Csb): kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT. Talv pehme ja
ta külm ja raske, langeb ta 30-tel laiuskraaditel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. * Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. *Õhuringlust muudavad keerumaks orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerised trombid jms. 5. Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise
- kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa); - faleronüümid = aumärginimed, nt Valge Tähe teeneterist; - sordinimed; - ehitiste ja rajatiste nimed; o loodusnähtuste nimed: taifuunid, tornaadod (põhimõte: 1a loodusnähtused nimetatakse nii, et esimene algab A-ga jne); - teoste nimed: raamatud, perioodilised väljaanded, dokumendid, aktid. Nime ja mittenime piiritlemine keerukas; - asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed ja nimetused. Nimetuumad on need, mis kirjutatakse läbiva suurtähega. Paljud on kirjeldavad nimetuumad, mida saab tõlkida;
nende kaaslased), astrotoponüümid e selenonüümid (Kuul olevad kohad). Astronüümidel ühist mütonüümidega (venus, marss, pluto) krematonüümid e asjanimed (ka pragmonüümid) kaupade, esemete ja toodete nimed, sõiduvahendite nimed, kaubamärgid, faleronüümid e aumärginimed, sordinimed, ehitiste ja rajatiste nimed. Eesti esimesed lennukite nimed Koit ja Hämarik. Nimed on ka vääriskividel, relvadel, muusikariistadel jne. Nimed on ka loodusnähtustel (taifuunid jms), teostel (raamatud, perioodilised väljaanded, dokumendid jms) asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed ja nimetused (nimed, on need, mida kirjutatakse läbiva suurtähega, paljud on kirjeldavad nimetused, mida saab tõlkida). Pealkiri on liitnimi ja raamatutel jms võib neid pidada ka nimedeks. Piir on keeruline. Perioodilised väljaanded on erinevad, kasutatakse nimemalle, kõik sõnad on suure tähega.
Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine toimub mitte põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid muutub tuulte suunad Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. Troposfääri ülempiiril on õhu liikumise suunad täiesti vastupidevad. Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerid trombid jms. Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus jne. Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. 18. Maakera veevarud. Veeringe.
annaabi.ee 
