Litosfäär, slaidid (0)
Esitatud küsimused
- Mida mõõdetakse?
- Millega mõõdetakse?
- Miks tekivad maavärinad?
LITOSFÄÄR
MAA SISEEHITUS
Mandriline ja ookeaniline maakoor
Maa siseehitus
Tuum sisetuum tahkes olekus
välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel
Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni)
Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite
mõningase ülessulamise
piirkond, millel triivivad laamad
ookeanides 50 km sügavusel
mandritel 200 km sügavusel
Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO
piir(avas.1909.a)
Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv
vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks
Mandrilise ja ookeanilise maakoore
võrdlus
· Paksus 30-70 km 15- 20 km
· Vanus 4 miljardit 180 milj
· Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm
· Kivimikihid settekivimid settekivimid
graniit basalt
basalt
KIVIMID
Settekivimid tekkinud setete kivistumisel
(tsementeerumisel)
lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi
Tardkivimid tekkinud magma või laava
tardumisel
graniit, gabro- süvakivim
basalt-purskekivim
Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu-
misel
gneiss, marmor
KIVIMITERINGE
murenemine SETTED
kivistumine
TARDKIVIMID
SETTEKIVIMID
moone
sulamine
MOONDEKIVIMID
LAAMADE LIIKUMINE
Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama
alla Nazca laam ja L-Ameerika laam
Ookeanilaamade lahknemine
Atlandi ookeani keskosa
Mandrilaamade põrkumine
India-Austraalia ja Euraasia laam
Laamade liikumine küljetsi
P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam
Geoloogilised protsessid
· Uue maakoore teke
· Vulkaanilised saared
· Vulkaanipursked
· Maavärinad
· Kurdmäestike teke
· Süviku teke
· Ookeanilise maakoore hävimine
KUUMAD TÄPID
Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad
Maa vahevöö sügavusest laamade
keskosade alla. Nendes kohtades
maakoor rebeneb ja magma voolab läbi
tekkinud lõhede välja. Havai saared ja
Kanaari saared
KILP-JA KIHTVULKAAN
· Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese
viskoossusega hästi liikuv basaltne laava.
Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus.
Kõik ookeanide vulkaanid
· Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest,
happeline ,laavavoolud lühikesed ja
harvad, kuid plahvatuslikud
vulkaanipursked. Mandritel ja laamade
vahevöös
VULKAANIDE ESINEMINE
· Laamade äärealadel
Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli,
Cotopaxi,Krakatau
· Mandrite sisealadel
Kilimanjaro
· Kuuma täpi kohal ookeanides
Mauna Loa
Maavärinad
Maavärin
tsunami maalihe purustused
· Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,
mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete
vabanemisel koos kivimite rebenemisega
· Maavärinaid esineb laamade äärealadel,
vulkaanilise tegevuse piirkonnas
Richteri ja Mercalli skaala
Mida mõõdetakse?
R: maavärina võngete tugevust
M: purustusi
Mõõtühik
R: magnituud
M: pallid
Skaala ulatus
R: 0-8,9 magnituudi
M: 0-12 palli
Millega mõõdetakse?
R: seismograaf
M: vaatlus
Murenemine
Murenemine on kivimite purunemine ja
mineraalide muutumine temperatuuri, vee,
õhu ja organismide toimel
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus
toimub murenemine
Keemiline murenemine e.
porsumine
Kivimis olevate keemiliste elementide
reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja
keemiliste saasteainetega
Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima)
Keemilise murenemise käigus vabanevad
vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida
saavad kasutada taimed ja mikroorganismid
Füüsikaline murenemine e.
rabenemine
Kivimite mehaaniline peenendumine ilma
keemilis-mineraloogilise koostise
muutusteta
Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja
kivimipragudes oleva vee jäätumise
tulemusena
Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega
kliimas (kõrb, tundra, mägedes)
Murenemise tähtsus looduses
Tekivad setted
Tekib muld
Muutub pinnamood
Vulkaanipursetega kaasnevad
nähtused
· Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise
tuha segu
· Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani
tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel
vulkaanilise materjaliga
· Geisrid- vett purskav kuumaveeallikas
· Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad
gaasijoad
· Maavärin (tekkinud magma liikumisest
-nõlvadel pinnase liikumine,varingud
Vulkaaniliste alade kasu inimesele
· Viljakas pinnas, muld (mineraalainete
kõrge sisaldus)
· Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude
metallide sulfiidid
· Ehitusmaterjal-tuff
· Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne.
· Turism
Maavärinad
· Miks tekivad maavärinad?
Maapõue kivimites on kuhjunud pinged
Mõisted maavärina kolle maa sees
fookus
kolde kohal maapinnal olev
paik epitsenter
Seismilised lained (keha- ja pinnalained)
Seismilised lained
· Kehalained-
P-lained ehk pikilained (kiired)
levivad ka vedelas keskkonnas
kiirus 6-7 km/sek
S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas
keskkonnas), ei levi välistuumas
kiirus 3-4 km/sek
Seismilised lained
· Pinnalained
Rayleigh lained panevad maapinna
lainetama vertikaalsuunaliselt nagu
merepinna
Love lained võngutavad maapinda
horisontaalselt, risti laine levikusuunaga
Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna
nende mõju on aeglase leviku tõttu
pikaajaline
MAALIHE-nõlvaprotsess
· Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval
raskusjõu mõjul nimetatakse
nõlvaprotsessideks
· Need protsessid toimuvad erineva
kiirusega
· Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva
geoloogilisest ehitusest
· Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad
nõlvaprotsessid neljal erineval viisil
Nõlvaprotsessid
· Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või
veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire
protsess
· Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat
lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi
muutusi ei toimu
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad
nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest,
pinnase niiskusesisaldusest
Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel
ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades
Nõlvaprotsessid
Voolamine - toimub niiskusega küllastunud
pinnases (igikeltsa piirkond)
Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks
Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks
pinnase külmumine ja sulamine
Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme
selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja
jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või
puruneda
Nõlvaprotsessid
· Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel
võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval
tekkida maalihe
· Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna
ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et
rajada paadisadam. Järgmisel kevadel
toimus selles kohas ulatuslik maalihe.
Selgita, miks toimus maalihe
Kordamisküsimused
· Maa siseehitus
· Mandriline ja ookeaniline maakoor
· Laamade liikumised (4 võimalust) ja sellega seotud geoloogilised
protsessid
· Vulkaanid (tekkepõhjused, levik, kilp- ja kihtvulkaani erinevus)
· Maavärinad (tekkepõhjused, levik, Richteri ja Mercalli skaala)
· Vulkaanidega kaasnevad nähtused, vulkaanide kasu inimesele
· Maavärinatega kaasnevad nähtused
· Kivimite liigitus, teke ja kivimiringe
· Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid (karjäär ja allmaakaevandus)
· Murenemine (keemiline, füüsikaline)
· Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed
Slideshow
Sarnased õppematerjalid
![Litosfäär]()
7
doc
Litosfäär
Kordamine
Litosfäär
1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta?
Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale
jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained).
Paljanditelt ja kaevandustest.
Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse,
temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.
![Maa siseehitus]()
6
doc
Maa siseehitus
· Mõisted:
o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda.
o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad
seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused.
o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb
ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks.
o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt
üleujutatud.
o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest.
o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev
poolvedel kiht.
o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest.
o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige
sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks.
o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.
![Litosfäär]()
3
doc
Litosfäär
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE
Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on
aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised
panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener.
Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist.
Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast.
Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat.
Geoloogilised protsessid laamade liikumisel:
1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam
a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla)
b) maavärinad
c) vulkaanipursked
d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke
e) Süvikute teke
2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika,
Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika
a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb maa seest välja)
![Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded]()
10
doc
Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.
Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2
LITOSFÄÄR
1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab
võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
Maa siseehitus
Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide
siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.
Joon. Maa siseehitus
Maakoor.
Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri
nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii
auks, kes selle 1909 aastal avastas.
Moho piirist kuni 2900
![Litosfäär kordamine]()
8
docx
Litosfäär kordamine
LITOSFÄÄR
1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab
võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
Maa siseehitus
Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide
siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.
Maakoor.
Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri
nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići
auks, kes selle 1909 aastal avastas.
Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub
kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle
![Litosfäär]()
8
doc
Litosfäär
paksust 40km,
ookeanide all aga 5
km. Temperatuur
maakoore sees tõuseb,
küündides 13 km
sügavusel 200ºC. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest.
Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni
astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes,
moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda.
Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht.
Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Vedela osa ruumala ei ületa ilmselt paari protsenti
![Litosfäär]()
6
doc
Litosfäär
Litosfäär.
Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast
vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks.
Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud
olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel.
Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd.
Mandriline maakoor
· Ulatus: 5-75 km
· Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3
· Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid
· Temperatuur: 0-600°C
· Aine olek: tahke
· Paksus: paksem
![Litosfäär Geograafia]()
7
docx
Litosfäär Geograafia
kaardid.
1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis
tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga
protsessi kohta.
Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest
geoloogilistest protsessidest.
Laam litosfääri plokk
LT põhijooned:
· Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on
kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks
laamadeks (umbes 14)
· Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota
sidusust vaid hakkab voolama.
· Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15
cm/a) erinevates suundades.
Laamade liikumise piirkonnad:
Meedia
Kommentaarid (0)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
styv solovjov
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid