mille hulka kuulub ka inimene ning kõik teised elusorganismid ning muld jt eluta objektid) heaolust. Õige otsus hoiab tasakaalus troofilisi tasemeid läbivat energiavoogu ehk ei kuluta rohkem, kui saada on ning ei riku liikide vahelist tasakaalu neid hävitades (hoiab bioloogilist mitmekesisust), kuna igal liigil on kogukonnas täita oma kindel roll. Ning eetiline otsus on väär kui see on vastupidine eelmainitule. 2. "Süvaökoloogia" põhjal 1.) Mis on süvaökoloogia? Kes on selle looja? Süvaökoloogia loojaks on Aarne Naess. Ta ise on seda määratlenud järgmiselt: süvaökoloogia seab kõik olendid võrdsele positsioonile, lähtudes ökotsentrismist. Süvaökoloogia vastandub tavapärasele, inimkesksele ökoloogiale. Seda on kirjeldatud ka kui filosoofiat või elustiili, kui ideoloogilist platvormi. Süvaökoloogia avaldub alati sügava kogemuse ning pühendumuse kaudu (nii nagu Naess ise selle
erialade esindajate seas? Mille poolest need omavahel erinevad? 6. Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika? 7. Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid, st kas tegevus on maa suhtes hea või halb, õige või väär? 8. Mille kohta kehtib maa eetika, kas üksnes maapinna? Kiili, Jaanus. 2003. ,,Süvaökoloogiline maailmapilt." Akadeemia 8: 17111734 1. Mis on süvaökoloogia ja kes on selle looja? 2. Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine ning mille poolest on see oluline? 3. Mis on inimkeskne ökoloogia? Mis eristab süvaökoloogiat inimkesksest ökoloogiast? 4. Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse? 5. Mis on süvaökoloogia platvorm? Millised on süvaökoloogia 8 printsiipi? 6. Kuidas on süvaökoloogia seotud inimese ,,Mina" ja eneseteostusega? 7
biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold. maa eetika – avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes- maa. Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions sotsiaalökoloogia – inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed. Bookchin. ökofeminism – sotsiaalne ja poliitiline liikumine, mis ühendab ökoloogia ja feminismi. Naiste rõhumise ja looduse degradeerimise vahel on seos. Shiva, Bond.
Tallinna Teeninduskool Referaat Inimeste mitmekesisus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Süvaökoloogia platvorm 3. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Inimeste mitmekesisus loob äärmiselt teineteist rikkaliku ja toetava õppimiskeskkonna. Hea meel, et mitmed osalejad on oma organisatsioonis või kogukonnas algatanud pisemaid või suuremaid kaasamisprotsesse. See on siiras kutse inimestele jagada neid teadmisi ja oskusi, mis igaühe rikkalikus varasalves olemas on. Koosloomine on võime ja valmisolek kaasata erinevaid osapooli ühiselt õppima
elusrakkude toimimist ja ökosüsteemide loomulikku elurütmi.Elusolendite võrdsuse määratlemine süvaökoloogias ( mina nähakse osa tervikust, samastutakse lisaks inimesele kogu muu maailmaga) : ,,Kõikidel elusolenditel bosfääris on võrdne õigus elule ja viljakusele, õigus saavutada individuaalne vorm ennast teostades, kuuludes samal ajal suurde Eneseteostusse (Selfrealization). Looduse kahjustamine on seega enda (s.o. Mina) kahjustamine. Süvaökoloogia põhiprintsiibiks on: see,et iga olend on väärtulik iseenesest, on väärtus omaette. Keskne väärtus on elu rikkus ise. Looduse mitmekesisuse ja rikkuse võrdne austamine sisaldab ka inimliku mitmekesisuse ja kultuuride rikkuse au sees hoidmist (Naess 1988). Inimese suhe loodusesse ja elusolenditesse võib õigustatult vahelduda vastavalt olukorrale. Näit. ellujäämise küsimus. Inimene ei tuletoime ilma ülejäänud
Absoluutseks väärtuseks on looduse ilu, ehedus ja mitmekesisus. Koostöö eetika kristlikus traditsioonis Pööratakse rohkem tähelepanu kokkukuuluvusele loodusega. Seda peetakse iseloomulokuks idamaistele usunditele ja loodusrahvastele. Eetiline suhe ei põhine võimul vaid võrdsusel. Arne Naess esitatud jaotus: · Pinnaline ökoloogia Hoolimatus inimeste ja kõige muu elava suhtes · Süvaökoloogia Mõtiskletakse elu eesmärgi nimel ja liigutakse kogu maailma arvestamise suunas. ,,Mina" on ühenduses vaimses ja bioloogilises maailmas. Samastutakse kogu muu maailmaga. Teiste arvesse võtmiseks ei ole tüütu kohustus, vaid armastus, sümpaatia ja kiindumus. ( Naess) Looduse kahjustamine on enese kahjustamine. Põhiprintsiip:(Naess) iga olend on väärtuslik iseenesest, on väärtus omaette.
Seda hinnatakse sageli rahas, mida inimesed on valmis maksma, et üks või teine liik välja ei sureks või ökosüsteemide terviklikkus ja ökosüsteemsed hüved ning teenused säiliksid. Tarbimisväärtus (consumptive use value) – Väärtus, mis on (loodus)objektil tarvitava kaubana. Ökoturism (ecotourism) – Vastutustundlik reisimine, loodusobjektide külastamiseks, mis toetab loodusharidust, loodus- ja kultuuripärandi säilitamist ning kohalike elanike heaolu. Süvaökoloogia (deep ecology) – Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olevuste võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja – mõistmist, et kujundada välja isiklik sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemusele tuginedes reaalseid samme olukorra parandamiseks.
sõltumata nende sotsiaalsest, religioossest, soolisest, etnilisest, rassilisest vm kuuluvusest (keskkonnaõiglus). Kõigil elusolenditel on õigus turvalisele, tervele, jätkusuutlikule keskkonnale. Radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed: · puutumatu looduse säilitamise vajadus, igal elul on väärtus, keskkond pole loodud inimeste vajaduste teenimiseks(süvaökoloogia). · Looduse õiglane kättemaks(ökoanarhism) · enne keskkonnas toimuvaid muudatusi peab toimuma ühiskonnas suur sotsiaalne muutus(ökosotsialism) · elada loodusega harmoonias, soodustada maaelu, elada kohalike ressursside arvelt, mitte ,,varastada" neid teistelt (bioregionalism) · naised ja naiste õigus on võrreldav loodude ja selle õigustega(ökofeminism) · inimeste käitumine ja suhtumine keskkonda sõltub kõik nende endi mõtlemisest,
Kui sünnib tugeva vaimse puudega laps, ei surmata teda, kuigi ta ei saa kunagi normaalset elu elada, loomade puhul aga need printsiibid ei kehti. Ka ei saa loomadele anda paljusid õigusi, mis on inimestel. Näiteks valimisõigust ei ole mõtet anda koerale või kassile, kuna nad ei saa nagunii hääletada. Arvan, et kindlasti tuleks lõpetada loomade peal tehtavad katsed ning nende tapmine karusnaha saamise eesmärgil. Süvaökoloogia (edaspidi SÖ) on 1970ndatel alguse saanud keskkonnaliikumine, mis püüab kujundada inimese looduskesksemat mõtteviisi. sö on kirjeldatud ka kui filosoofiat või eluviisi, kui idoloogilist platvormi. SÖ-t iseloomustab inimese sügav vaimne ja vastutustundlik side ümbritseva keskkonnaga. SÖ ei vaatle keskkonda kui eraldiseisvat objektide kogumit vaid kui võrgustikku, mille osad on omavahel tihedalt seotud ning sõltuvad üksteisest
inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism - inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism - maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Süvaökoloogia - Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemusele tuginedes reaalseid samme olukorra parendamiseks.
● Igal liigil on õigus olemas olla ● Kõik liigid on üksteisest sõltuvad ● Inimene - hea peremees/haldaja ● Inimesel vastutus tulevate põlvede ees ● Austus inimelu vastu ja hoolitsus inimhuvide eest sobib kokku austusega looduse vastu ● Loodusel on vaimne ja esteetiline väärtus, mis ületab selle majandusliku väärtuse ● Liikide säilimine on pelgalt vajalik sellepärast (muuhulgas) et uurida elu päritolu 9. Mis on süvaökoloogia? Selle põhiteesid... Süvaökoloogia on üks tänapäevane keskkonnafilosoofia – üks omanäolisemaid. Kõikidel liikidel omaväärus, inimestel pole õigust seda rikkust vähendada, Ökosüsteemide terviklikkuse ülimuslikkus. Inimese käitumises tarbimiskultus peab asenduma rõhuga keskkonna, esteetiliste, kultuuri ja religioossete vajaduste rahuldamisele. Põhiteesid: 1
Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Ökotsentrism laiem vaade, kus peale liikide omisatatakse olemasoluväärtus ka kooslustele ja ökosüsteemidele, tugineb Aldo Leopoldi, Lawrence Johnsoni, Arne Naessi jt mõttearendusele. Biotsentrismi edasiarendus. Süvaökoloogia Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemuselel tuginedes reaalseid samme olukorra parendamiseks.
· igal liigil on õigus olemas olla · Kõik liigid on üksteisest sõltuvad · Inimesel on kohustus käituda heade peremeestena/haldajatena · Inimesel on vastutus tulevate põlvede ees · Austus inimelu vastu ja hoolitsus inimhuvide eest sobob kokku austesega looduse eest · Loodusel on vaimne ja esteetiline väärtus, mis ületab selle majandusliku väärtuse Liikide säilimine on vajalik sellepärast, et uurida elu päritolu 47Mis on süvaökoloogia? Selle põhiteesid... Inimesi on liiga palju. Tarbimisekultus peab asendama keskonnaväärtuse rõhuga. 1. Kõigel elaval, kõigil liikidel on iseväärtus sõltumata nende kasulikkusest inimesele. 2. Liikide paljusus ja liigirikkus näitavad elu heaolu ning väärtused iseeneses. 3. Inimesel pole õigust seda (elu)rikkust vähendada, v.a oma eluliste vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4
Defence of Land Ethics 1989) probleem, et mis juhul ja kas on põhjendatud teatud liigi piiramine, kas nt Ameerika naaritsa väljapüüdmine on põhjendatud, et Euroopa naarits saaks elada. Oluline, kas liikumine keskendub ainult keskkonnakaitsele või seab laiemad eesmärgid ka nt muutustele inimühiskonnas jne. Ökoloogilise liikumise suunad, mis seovad keskkonnakaitse küsimused kriitikaga inimese ühiskonnakorralduse vastu: Süvaökoloogia taotleb indiviidi kitsa enesemääratluse asendamist avara identiteediga, mis hõlmaks ka keskkonda, rõhutab vastassuhete ja seoste olulisust. Olulisteks süvaökoloogideks on norra filosoof Arne Naess ja tema töid edasi arendanud Bill Devall ja George Sessions (Deep Ecology 1985) Ökofeminism analüüsib feministlikust ühiskonnakriitikast lähtuvalt patriarhaarseid dualistlikke ja hierarhilisi mõttemudeleid ja
Alates 1960ndatest sai ökoloogi Maailmaavteliseks aluseks Roheline Ideoloogia ning sõna koloogiline omandas tähenduseks "tasakaalukas" Ökoloogia - looduskteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalselt jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Agroökoloogia- ökosüsteemide majandamise uurimisega Maastikuökoloogia- maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes Rohelise ideoloogia tahku arendab süvaökoloogia. Keskkonnaökoloogia ja keemia - ökotoksikoloogia - mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid
annaabi.ee 
