inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus 4.ühiskonna juhtumine peab olema tsetraliseeritum. Valitsusse peab kaasama spetsialiste 5.tgev keskklass, kes töötavad ametinikena 6. tehniline progress lähendab inimeste elustiile 7.Massitootmine ja massikultuur; massimeedia- auditooriumis on nii rikkad, kui vaesed. 4.Teadmusühiskonna kujunemine ning sellega kaasnevad ohud. Nt
Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.“ (Vulkaan, 2015) (lisada viide allikale 6) „Qionglai ning Jiajini mägedes asuva Sichuani hiidpanda seitsme kaitseala ja üheksa looduspargi kogupindala on 9245 km2 ning seal elab üle 30 protsendi maailma ülimalt ohustatud bambuskarudest. Need külgnevad alad moodustavad tertsiaari ajastu paleotroopiliste metsade relikti, hiidpanda suurima säilinud loodusliku asumispaiga.“ (Alasi, 2012) (lisada viide allikale 7) N URL r 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan 7 http://www.hkhk.edu.ee/vanker/iaasia/sichuani_hiidpanda_kaitsealad_wolong_ siguniangi_mgi_ja_jiajini_med.html Tabel 4. Allikate 6 ja 7 URLid. Nr Autor Veebilehe Veebisaidi Aasta Kuu Päev nimi nimi
Kiire jooks on kahtlemata kohastumus röövloomade käest pääsemiseks, sest toitumisviis ei eelda kiire kulgemise vajadust. (3) Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne. Sellest tingitult on soolestik pikk, hästiarenenud pimesoolega, mis etendab ,,kääritamisanuma" osa. (3) Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4) Esinemine Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest. Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Madagaskar; aklimatiseeritud on jäneselisi Austraalias, Uus-Meremaal ja paljudel ookeanisaartel. Nüüdisaegseid liike on ligi 60; nad koondatakse kahte sugukonda: jäneslased (Leporidae) ja viiksjäneslased ( Lagomyidae). (3) Jäneseliste kõige suuremateks vaenlasteks on paljud röövloomad: rebased, ilvesed, samuti
Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). Liblikate kehapikkus ulatub paarist millimeetrist 6 ja isegi enama sentimeetrini, tiibade siruulatus varieerub piirides 3 mm kuni 30 cm. Välisehitus Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega.
kõrvaldamine malmist. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist (Leyst) kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Teadaolevaks vanimaks raudesemeks peetakse Austria Alpidest tertsiaari kivisöekihist leitud töödeldud terasest rööptahukat ja mitut raudnaela meenutavat eset. Shotimaa söekihist leiti koguni primitiivne suurtükk. Kõik need leiud pärinevad aga ajast, mil inimest veel polnud. Mõistlikku seletust anda ei osata, kuigi on püstitatud hüpoteese, seostamaks esemete päritolu tulnukate viibimisega meie planeedil. Aastal 2900 e. m. a. rajatud Egiptuse püramiidis avastati hästi säilinud raudpeitel, mis oli valmistatud maagist saadud rauast
5 kuni 2%. Kivimi ainete sisaldus varieerub suuresti leiukohast sõltuvalt. Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisöe kütteväärtus on kuni 36 MJ/kg. Kivisöe tekkimine Kivisöe lademed hakkasid moodustuma Devoni ajastul, suurim kivisöe tekkimine leidis aset Karboni ajastul umbes 350-280 miljonit aastat tagasi Põhjapoolkeral ja Karboni/Permi ajastul 350-225 miljonit aastat tagasi Lõunapoolkeral. Hilisem kivisöe tekkimine leidis aset Triase ajastust kuni Tertsiaari ajastuni (100-15 miljonit aastat tagasi maakera eri piirkondades nagu Põhja ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias ja Uus-Meremaal). Söe metamorfoos Kivisöe eelkäija, turvas, muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, mille süsiniku sisaldus on madalaim. Järgnevate miljonite aastate jooksul, temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul, toimusid ligniidis muutused, mille tulemusena tekkisid sub-bitumenossed kivisöed. Edasise temperatuuri ja
leopard 0 3Massväljasuremise perioodid ajaloos? Liikide massväljasurenemine 5 perioodi. ·Hilis-Ordoviitsium (u. 438 mlnaasta eest) -100 sugukonda hävis. ·Hilis-Devon(u. 360 mln a.eest) -30% loomade sugukondadeest hävis. ·Permiperioodi lõpp(u. 245 mln a.eest) -50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest. ·Hilis-Triias(208 mln) -35% kõigist loomade sugukondadest. ·Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) pooled eluvormid hävisid(sh.SAURUSED) 4 5Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine? 6massväljasurenemie- järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikesa aja jooksul. 7Taustaväljasuremissed- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Normaalsete evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käiful hävived ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis. 8Millised liigid on enam väljasuremise ohus? Haruldased liigid
Selgroogsete taastumine võttis 30 miljonit aastat, kuid täitmata nišid lõid võimaluse arhosauruste tõusuks. 95% liikide arvust hävis. Triiase väljasuremine toimus 205 miljonit aastat tagasi Triiase-Juura üleminekul. Suurem osa mitte-dinosaurustest arhosaurusi, enamik terapsiide ning suuri kahepaikseid hävis, see jättis maismaal dinosaurustele vähe konkurente. 79-80% liikidest hävis. Kriidi-Tertsiaari väljasuremine toimus 65,5 miljonit aastat tagasi. Enamik mitte- linnulistest dinosaurustest suri välja. Uusaegkonna alguses kerkisid maismaa selgroogsete hulgas uute dominantidena esile imetajad ja linnud. 70-76% liikidest hävis. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused: Fragmenteerumine – killustumine Kaudsed põhjused: Demograafiline juhuslikkus, keskkonna muutus, geneetilised põhjused,
liikidele on tühiselt väike) – Amuuri leopard, bengali tiiger 2. Massväljasuremise perioodid ajaloos? SEE OLI KA EKSAMIS •Hilis-Ordoviitsium (u. 438 mln aasta eest) - 100 sugukonda hävis. •Hilis-Devon(u. 360 mln a.eest) - 30% loomade sugukondadeest hävis. •Permi perioodi lõpp (u. 245 mln a.eest) - 50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest. •Hilis-Triias (208 mln) - 35% kõigist loomade sugukondadest. •Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) – pooled eluvormid hävisid (sh.SAURUSED) 3. Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine? ● massväljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikese aja jooksul ● taustaväljasuremine- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Norm. Evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käigus hävivad ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis 4
annaabi.ee 
