lõimimine/sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikku hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle hinda, mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures. LOGISTILISED SÜSTEEMID MAKRO ehk globaalne tasand MIKRO ehk äriühingu tasand GLOBAALSED ADMISTRATIIV OBJEKTI JA ETTEVÕTTE ETTEVÕTTE · Kontinentide TERRITORIAALSED FUNKTSIOONI SISESED VÄLISED
Veo- ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaalusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu tarneahela ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises, transpordis, käsitsemisel ja ladustamisel. Pakendite funktsioonid Pakenditel on kolm põhilist funktsiooni: · kaitsta kaupu · muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks · edastada informatsiooni kaupade kohta.
22. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1PL- asutusesisene log-teenus (1950-70). Ettevõte tegi ise kõik logistilised tegevused. 2PL- Log teenuste allhange (70-85) Mõnikord osteti log teenuseid sisse ühekordse tegevusena (transport), kui oma ressurssidest ei piisanud. Sisseost toimub juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel 3PL- log teenuste sisseost (85-2000)- Teenuste sisseostuga moodustatakse pikaajaline koostöösuhe valitud partneriga. Kus nn kolmas osapool täidab kõik logistilised ülesanded või osa neist. 4PL- log integratsioon (00-20)- Ettevõte ostab sisse kõik log- teenused. Kõik log protsessi juhtimine antakse üle neljandale osalisele. 23. Mis on ostuteenus? Kui teenuseid või tooteid ostetakse pidevalt (3PL) 24. Milliste logistika valdkondade puhul kasutatakse 3. poolt? Eelkõige transpordi (vekorraldus ja kontroll) ja laoteenus (laovarude korraldamine ja juhtimine), lisaks veel infoteenus (log süst ja tellimuste töötlemine) ja pakendamine. 25. Mida mõista 4
· logistiliste süsteemide strateegiline planeerimine ning arendamine · rahvusvaheliste ning globaalsete tarneahelate juhtimine · logistika juhtimine ettevõttes · logistiliste teenuste ostmine ja allhanked · logistika ja keskkond. Hästi juhitud logistika eeldab tegelemist logistika kõikide või paljude valdkondadega. Seetõttu peab kaasaegse suurettevõtte logistikajuht olema kursis kõikide loetletud valdkondadega. Uued logistilised lahendused nõuavad igapäevaelus loovat suhtumist, tehnoloogia tundmist ja majanduslike realiteetide haldamist. Vaatamata sellele, et ettevõtte erinevate toimingute ja pürgimuste vahel eksisteerivad selged vastuolud, tuleb püüelda selle poole, et muuta erinevaid ettevõttesiseseid tegevusi sujuvamaiks. On vaja, et logistika-ala töötajad püüdleksid pidevalt selle poole, et arendada ja viia kooskõlla erinevaid tegevusi oma ettevõtte sees ja koostööd tegevate ettevõtete vahel.
). 13. SWOT SWOT-analüüs, mis tähendab "tugevaid ja nõrku külgi, mis seonduvad meie ettevõtte ärivõimaluste ja ohtudega turul. 14.Jaotuskanal ja selle ülesanded Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teisele teel tootjalt tarbijale. 1) tehingulised funktsioonid: müümine;ostmine; riski võtmine, kandmine;läbirääkimiste pidamine. 2) logistilised funktsioonid: toodete ladustamine;komplekteerimine;edasitoimetamine toorainest lõpptarbijani. 3) abistavad funktsioonid: informatsiooni kogumine;müügi stimuleerimine; finantseerimine
ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaaIusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu logistilise süsteemi ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis - jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vähendada materjalivoogusid tootmises, transpordis, käsitsemisel ja ladustamisel. 6 KAITSEPAKEND Toote karakteristikute all mõeldakse toote selliseid osi, mida on võimalik jaotuse käigus suhteliselt hõlpsasti kahjustada
Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile: 1. 1PL (1950 1970) First Part Logistics ehk asutusesisene logistika. Sel ajajärgul tegi 1. Defitsiidi tase . laodefitsiiti analüüsitakse kaupade ning klientide lõikes. Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega. 2. 2PL (1970 1985) Second Part Logistics ehk logistilise teenuse allhange. Ettevõtetel olid 2. Tellimuse info
laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaalusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu logistilise süsteemi ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis - jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vähendada materjalivoogusid tootmises, transpordis, käsitsemisel ja ladustamisel. Pakendite funktsioonid Pakenditel on kolm põhilist funktsiooni: kaitsta kaupu muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks edastada informatsiooni kaupade kohta
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimin...
ohud. SWOT analüüsi võib koostada: 1. ettevõtte kohta tervikuna 2. valdkonna siseanalüüsil 3. ettevõttevälise keskkonna analüüsi eesmärgil 14.Jaotuskanal ja selle ülesanded Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teisele teel tootjalt tarbijale. 1) tehingulised funktsioonid: müümine;ostmine; riski võtmine, kandmine;läbirääkimiste pidamine. 2) logistilised funktsioonid: toodete ladustamine;komplekteerimine;edasitoimetamine toorainest lõpptarbijani. 3) abistavad funktsioonid: informatsiooni kogumine;müügi stimuleerimine; finantseerimine 15. Toote elutsükkel 1. Toote elutsükli kõver 2. Bostoni maatriks 16. Mis on hind? Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. Konkreetsemas tähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlat rahasummat, mille peame ohverdama soovitud toote eest.
• konteinerites ei tasu transportida väikesi kaubakoguseid, kus puudub võimalus nende koondamiseks suuremateks ühikuteks; • võrreldes konteinerite kasutamisaega on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali. Logitikateenuste sisseost.Millistesse nelsja arengujärku jaotub logistikateenuste osutamise areng,nimetage neid ja kirjeldage lühidalt? 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Teenuste sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing). Eelkõige hakati kasutama transpordi- (veokorraldusteenus, vedaja valik ja lepingud, veoarvete koostamine ja kontroll) ja laoteenust (laovarude korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid firmasid. 4
Aastad 1950-1970 1PL (First Part vähendamisel sai kontroll. Logistics) ehk ettevõttesisene transporditehnika tormiline areng. logistikateenus. Sel perioodil II ETAPP 1980-1990. ARENEV Milliste abinõudega mõjutavad teostas ettevõtte oma jõududega kõik INTEGRATSIOON võimuorganid transporditurgu? logistilised tegevused. •Sel perioodil domineeris ladustamise Võimuorganid mõjutavad 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part mentaliteet. transporditurgu järgmiste abinõudega: Logistics) ehk logistiliste teenuste •Logistika arendamise kiirendamist transpordialaste seaduste või allhange. Teenuste sisseostmine
transportimisel oleks viidud minimaalseks kauba vigastamise võimalus. Pakkimise peamine eesmärk on kaitsta kaupa, et kliendile üle andes oleks see terve ja kasutamiseks valmis ning midagi ei oleks pakist kaduma läinud. Pakkimise kavandamisel tuleks arvestada, kuhu loovutatud kaubad saabuvad, kuidas ja kus toimub saadetiste komplekteerimine ja kuidas viiakse kaubad edasi peale seda. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises, transpordis, käsitsemisel ja ladustamisel[3]. Pakendi roll tänapäeval: 1. Tootja seisukohalt mõjutab pakend töö tõhusust tootele osutatava kaitse ja pakendi suuruse ning kuju kaudu. 2. Turunduse seisukohalt on pakend üks reklaamivahend. 3. Logistikas on pakkimine tähtis, kuna see sisaldub nii tarnimises, tootmises, jaotuses,
Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lpptarbijani timaks klientide nudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. Logistika kui ettevtte juhtimistegevus tagab kikide juhtimisfunktsioonide eduka koost ja vimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui mtteviis vimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt,...
teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi; logistika on eelkõige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevõtte strateegilist asendit ja tõsta konkurentsivõimet; logistika on ettevõtte kõiki tegevusalasid ja astmeid läbiv mõtlemisviis, tegutsemisviis, mis toetab iseseisvaid tegevusüksusi. Kui ettevõttesse rajatakse mingi üksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda käsitleda kui logistilist tegevust koordineerivat üksusust. Firma võib oma logistilist tegevust korraldada alljärgnevalt: firma loob oma allüksuse, mis korraldab logistilist tegevust; firma ostab üksikuid logistilisi teenuseid logistikafirmalt (transport); firma ostab logistilist teenust pikaajaliste lepingutena. Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid, tarne osapooled (kauba saatja ja saaja) lepivad kokku ühise logistika
Outsourcing logistika Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1950 - 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene ( insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1970- 1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt. Sisseost toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1985 - 2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste outsourcing Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest täielikult loobun...
Kuna meil on 11 tootegruppi, anti-age sarjast kungi tahke parfüümini, siis on ka kaup paigutatud vastavalt sellele, et kõik tooted, mis kuuluvad näiteks anti-age sarja on ühes kohas, sest see muudabu komplekteeria töö poole tõhusamaks. ALUSTE JA RINGLEMINE ETTEVÕTETE VAHEL Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis- jaekaubanduses. Logistilisd pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga
kastmine ja rohimine, jälgida nende loomulikku küpsemist ja seejärjel viljade söömist või konserveerimist, teades täpselt kust pärineb ja mida sisaldab. Täna aga, meie turgu vallutanud toidupoodide kettides, on nomenklatuur küll lai, aga kas leidub ka midagi nii ahvatlevat... Poolast pärit õunad või sink, mis on kokku pressitud kes teab mis luudes. Samas on kättesaadav soodsamalt kui kodumaine toode, kuid kui mõelda, kuidas see on võimalik? Tarnimine Eestisse välisriigist - logistilised kulutused; igasugu vahelaod, kus seda on hoiustatud/säilitatud muutuv kvaliteet. Mille arvelt siis kas algupärane tooraine ebakvaliteetsem ja odava tööjõu kasutamine. Samuti ei ole ma paadunud prügisorteerija ja vanapaberit ma pigem kogun ja viin vanemate juurde, kus seda kasutatakse tulehakatisena, mitte ei vii konteinerisse. Ei kujuta päris ette, kuidas peaks teepakki, peale selle tühjaks nõrutamist, nö demonteerima. Mitu
Pakendi valmistamisel kasutatakse teadmisi mehaanika, füüsika, meteoroloogia ja keemia vallast. Üldjuhul ei mõõdeta korralikust pakendist saadavat kasu, vaid praakpakendist tekkivat kahju. Kauba ebapiisava kaitse korra on tavaliselt tagajärjeks kauba kahjustumine. Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed: toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud reklamatsioonidega kaasnevad kulud turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu keskkonnakulud Kahjustatud toote kulud on seda suuremad, mida hiljem kahjustus logistilises ketis aset leiab. Toote käsitsetavus Siin peetakse silmas materjalivoo käsitsemist lao- ja veotegevuses. Logistika seisukohalt jaotatakse pakendid tootmisest ja tarbijast lähtuvaks. Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain. Paljudel põhjustel
Tootmise puhul on olulised: · Ressursid · Tootmistsükli pikkus: tasakaalustada pikast tootmistsüklist tekkiv sääst ja kõrgest laoseisust kasvavad kulud · Hooajaline nõudlus: laovarude hooajalisuse tunnustamine, et tasakaalustada tootmise juhtaega · Tarnimine: firma varustamine adekvaatsete tarnijatega, et kindlustada katkematu tootmine · Kaitsev pakkimine: toote kaitsmine kahjustamise eest · 3P alternatiivid: mõned logistilised tegevused tuleks sisse osta. 19. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt sisend- ja väljundlogistika keerukusest. Keeruline sisendpool väga suur arv materjale, nt lennukitööstus, ei vaja ladu, pakendamist. Keerulise sisendpoolega tootmise näiteks on lennukitööstus. Lennuki valmistamiseks kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida on tootnud sajad tarnijad/müüjad. Kui lennuk on valmis ja katsetatud, siis sõidab tootja sellega kliendi juurde
tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on logistikastrateegia eesmärgid? a)Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.b)Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale konkurentsieelise. c)Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 10) Millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). 11) Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? tootmisprotsesside humaniseerimine ning õige inimese paigutamine õigele töökohale.12) Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi? Kes nad on? probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid
Axel von Nolcken on väga mitmekülgne isik, kes jahikäikude, rüütelkondlike ametite pidamise, mõisate juhtimise ning paljud teiste tegevust kõrvalt leidis aega ning huvi juurelda ka filosoofiliste probleemide üle. 1902. aastal olevat ta kirjutanud filosoofilise mõtiskluse ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" - see algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemale tõukav, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. Ei saa olla üdini egoistlik või altruistlik inimene. Pole võimalik, et üks persoon on täielik egoist, kes teeb kõike enda kasu püüdlikult, teisi arvestamata. Samuti nagu pole olemas täielikult altruistlikku isikut, kes annab kõik, mis tal hinge taga on teiste abistamiseks. Inimene on loomult egoist, sest inimese käitumist juhib enesearmastus. Tundes kaasa sõbra õnnetuse üle, ollakse samuti egoist, ilma et sellest aru saadakse. Kaastunne on küll kurbus teise õnnetuse pärast, aga see ...
rahüldaval moel ja-ajal - - Tänapäeval on hanke ja materjalilogistika nii tugevasti omavahel integreerunud (seoses JIT ja järjest integreeritumate IT süsteemidega), et hanke ja materjalilogistikat võib vaadelda omaette terviku e. hankelogistikana. Hankelogistikaga seotud kulud moodustavad 1,5-9% kauba mühinnast, jaotuslogistikaga seotud kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega
korjele) 4) Kaasaja ärilogistika 6 staadiumit lk 24-25 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine. 2. Põhirõhk kulude vähendamisele logistilises süsteemis. 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega. 5) Logistilised tegevused Kohaletoimetamine Varude vähendamine Tellimistsükli aeg Prognoosimise täpsus Üldine tootlus Tarneahela kulud Tarnevõime Ressursside kasutamise tõhusus 6) Holistiline lähenemine lk 46 Interdistsiplinaarsus ehk erialadevahelisus probleemide lahendamiseks moodustatakse erinevate erialade spetsialistidest töörühm
LOGISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) 7Õ reegel Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: Õige toode Õiges koguses Õiges seisukorras Õiges kohas Õigele kliendile Õige ajal Õige hinnaga 2) Virtuaalne tarneahel Virtuaalse logistika puhul ei pruugi materjali- ja infovood omavahel seotud olla. Tarneahela lülid on üksteisest geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud. Ressursside juhtimine ja kontroll toimub elektrooniliselt internetilahenduste kaudu. See tähendab, et selleks ei pea ise füüsiliselt kohal olema. Virtuaalsel tarneahelal on kolm põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid NT: Kõnekeskused (call centres) võtavad vastu tellimused, esitavad arved ja võtavad vastu makseülekanded. Samas asub kõnekeskus kontoritest, tootmisüksustest või ladudest erinevas koha...
See eeldab logistikaprojekti koostamist. Ärilogistika Tarneahela integreerimist täielikuks tarneahelaks nimetatakse ärilogistikaks (Business Logistics). Märksõnadeks on tarneahela integreerimine ja äriplaan, majanduslik efektiivsus, investeeringute analüüs, partnerlus ja sellega kaasnev sünergia, ressursside optimaalne kasutamine ning klienditeenindus. Logistilised tegevused Nõudluse prognoos; Turuuuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje).
areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus?
areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus?
aastast. (1) Logistika valdkonna areng üleüldse on väga pikk ja arenenud protsess. Algul enne 50. aastaid olid varustus, transport ning turustamine üksteisest täiesti eraldatud tegevused. (1) Alustuseks keskenduti vaid tootmisele, mis toimus 50. - 60. aastatel. Tähelepanu pöörati pigem põhiliselt transpordile ning laomajandusele. Alates 60. Aastatest kerkis aga esile ettevõtte sisene koostöö. Tekkis ettevõtte sisene logistiline süsteem ja võeti kokku logistilised kulud. (1) Hiljem keskenduti jaotusele, mis toimus 70. aastatel. Sel ajal peeti Euroopas logistikaks pigem veondust ja laondust ning nendega seotud kulusid. (1) Ettevõtte majandustegevusele hakati keskenduma 80. aastatel tervikuna. Nende aastate algul hakati tähelepanu pöörama sotsiaalsete, poliitiliste ning ka ökoloogiliste probleemide lahendamisele. Otsiti tasakaalu kasumi saamise ja sotsiaalsete ülesannete lahendamise vahel. Alates 90. aastatest algas tarne- ehk väärtuskett. (1)
TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused.............................lk 8 2.3.Tarneahelas sünnivad otsused kolmel tasandil...........................................
KAUBAVEO PAKKUJA Logitrans Consult OÜ Reg. kood: 11019600 Telefon: + 372 6 210 300 + 372 6 210 302 Aadress: Maardu tee 57, Maardu Vaata kaardilt Postiindeks: 74115 Faks: + 372 6 210 301 Email: info(at)logitrans.ee WWW: www.logitrans.ee Tegevusalad: -Kõigi kaubaliikide veo logistilised lahendused -Ekspedeerimisteenused, konteinervedude korraldamine "uksest ukseni" -Tarne optimaalse veoketi maaramine etteantud kriteeriumide järgi -Konteinerite liisimisteenused -Marketingi- ja nõustamisteenused transpordisektoris; o Kaubavoogude uurimine ja analüüs;
Tootmine tellimus ost toimetamine hooldus ii. Müügiplaan Kirjeldage detailselt ettevõtte toote/teenuse müügistrateegiat. See osa peaks hõlmama ka turundust, müügiinimeste värbamist ja tasustamist, lisaks ka sihtgrupi kirjeldust ning viisi, kuidas neile läheneda. Milline on hinnapoliitika, müügijärgne tegevus, logistilised kanalid ning kuidas erineb turupositsioon konkurentide omast. Kui tegemist on uue ja innovaatilise toote või teenusega, mida veel turustatud ei ole, siis tooge välja senine klientide huvi toote/teenuse vastu. iii. Juhatus Kirjeldage ettevõtte juhtkonna varasemat kogemust. Vajalik on välja tuua võtmeisikute nimed, haridus, töökogemus (ettevõtted ning ametikohad, kus varem töötanud). Kui mõni juhtiv koht on veel täitmata, on oluline
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine
- ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele - infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali käsitlemine, pakkimine, toodangu ladustamine, veo planeerimine, tellimuste käsitlemine, transort, klienditeenindus 7) millise valdkonnaga ühildub/seondub logstika ? a) finance rahandus b) marketing turundus c) infotehnoloogia d) tootmise töökorraldus 8) mis on tootmislogistika võtmeküsimus ? tarneahela pidev integratsioon, tootmisprotsessi pidev paindlikumaks muutmine
kinnipidamisest, kuna see võimaldab klientidel paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Näiteks kui tarnajad kõiguvad, peab klientfirma omama ohutuslaovarusid, kaitsmaks end võimaliku tarnete hilinemise vastu. 3) Paindlikkus on organisatsiooni võimekus kohaneda erinevate olukordadr ja klientide ootamatute soovidega, muutes eelnevalt kokku lepitud tarneaega või osutatavaid logistilisi teenuseid. Paindlikkus on see, mida kliendid igalt teenusepakkujalt ootavad. 23. Logistilised kulud 1970-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nagu varude säilituskulud) arvesse ei võetud. Logistilised kulud 1990-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Kauba säilituskulud. 3. Ladustamine. 4. Pakkimine. 5. Tellimuste täitmise korraldus. 6. Administreerimine/ haldus. 7
Ehisviil, mis asetseb portikuse sissekäigu kohal, oli dekoreeritud reljeefskulptuuridega, mis olid tõenäoliselt pronksiga üle valatud. Portikus oli algselt loodud monoliitsetele graniidist pillaritele. Kõrgem portikus oleks peitnud ehisviilu vahe, kuid vaatamata sellele tegid ehitajad mõttetud kohandusi, et mahutada ära väiksemad sambad, mida polnud algselt plaanitudki kasutada. Sellise muudatuse ajendiks olid tõenäoliselt logistilised probleemid pillarite transportimisel kuna nad kaevandati Mons Claudianus'es mis asub Egiptuse igapoolses mäestikus. Iga sammas oli 12 meetrit kõrge ja 1.5 meetrise diameetriga ning kaalus 60 tonni. Neid veeti puidust kelkudega ligi 100 kilomeetrit Niiluseni, sealt edasi Rooma. Pantheoni pronksist uksed, mis olid algselt plaaditud kullaga, on küll iidsed, kuid mitte orginaalsed. Praegused uksed, mis on avausele liiga väikesed, on pärit viieteistkümnendast sajandist.
kasutada. 8) Infotehnoloogia eesmärk logistikas ... ... on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal. Tänapäevased logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused transport, ladustamine, jaotus jne. 9) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: tihedus väärtus (hind) lastitavus (puistekaubad, vedelikud) kaubakäsitluse lihtsus (pakendamine) asendatavus vastutusrisk (varguse - kahjustumise oht kindlustatakse ja maksab lõppklient) toote eriomadused (kemikaalid, kliimatingimused, Best before)
ladustatakse prügilasse. Pakendite tüübid- Klaas, kartong, plast, paber, metall, keraamika. 11. Transport logistikas, veondusstrateegia On logistikas siduv lüli ja on maailma suurim ja dünaamilisem majandussfäär. Transport on kaupadem teenuste või inimeste ümberpaigutamine ehk vedu. Logistika abil üritatakse leida kogukulu minimeerivaid transpordi lahendusi. Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleks vähimad. Veondusstrateegia sisaldab teenuse planeerimise ja juhtimise ning hanke ehk ostu otsused. 12. Kaubaveod Kaubaveo all mõeldakse saadetise (veose) füüsilist teisaldamist saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. Kaubavedude käigus tehakse ka kaupade käitlemist, tavapäraselt peale- ja mahalaadimist, sorteerimist, konsolideerimist või
võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu: veakulud- täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. loobumiskulu- kauba riknemine (toit), kauba aegumine (elektroonika), vargused, kahjustused.
kavandamisel. Pakendi valmistamisel kasutatakse teadmisi mehaanika, füüsika, meteoroloogia ja keemia vallast. Üldiselt ei mõõdeta korralikust pakendist saadavat kasu, vaid praakpakendist tekkivat kahju. Kauba ebapiisava kaitse korral on tihti tagajärjeks kauba kahjustumine. Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed: toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud; kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud; reklamatsioonidega kaasnevad kulud; turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu; keskkonnakulud. Kahjustatud toote kulud on alati suuremad, mida hiljem logistilises ketis see leiab. Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain. Paljudel põhjustel peab just pakendamine olema tähelepanu keskmes, toode ise teisejärguline. Muidugi toote kuvand on ka tähtis. Siit tulenevalt tuleb, et toote kuvand tuleks kavandada koos tootega
loobumisel tekkida ajutine erialane tühik; oskusteabe kaotus- funktsiooni taastamine ettevõttes on raskendatud; planeerimise ja kvaliteediriskid- kui osapool ei pea kinni tähtaegadest või pakub teenust madala kvaliteediga; esikohal vaid tootmise kulujuhtimine- samal ajal võivad ettevõtte tarne- ja laokulud hoopis kasvada ning ettevõtted võivad maha jääda tehnoloogilist arengust. 10. Enamlevinud logistilised teenused Nõustamine- parimad lahendused logistikas, kõik transpordiliigid, tollivormistus, laoteenused(laooperatsioonid, laorent, reisijate vedu, kaubamärgistus ja võimalike ohtude likvideerimine), IT lahendused, kaubakindlustus, jaotusteenused, kullerteenused. Kulude kokkuhoiu vajadus, ressursside sääst, parem kvaliteet, täiendavate võimsuste vajadus. Võimaldab keskenduda põhitegevusele, püsikulude vähenemine, riskide vähenemine 11. Nimetage eeldusi edukaks koostööks logistikas
koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused. Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine,
äritegevuses EEA üldtingimustest, mis on omakorda kooskõlas Põhjamaade Ekspedeerijate Liidu üldiste tingimustega. Karmen Lillepõld Lm08 Teenused AS Schenker teenuste valikusse kuuluvad maanteetranspordiveod Euroopa piires, kogu maailma katvad lennu- ja konteinerveod, logistilised lahendused tarneahela haldamiseks, erinevad lao- ja tollimisteenused. Siseriikliku veoteenusena toimetatakse Teie saadetis, olgu tegemist pisipaki või täiskoormaga, kohale kokkulepitud ajaks. Laoteenust pakume kokku üle 20 000 ruutmeetril. Laoteenus koosneb: kauba vastuvõtmine lattu, koguse ja seisukorra kontroll (vajadusel hoiuühikute moodustamine) kauba ladustamine (paigutamine hoiukohtadele) regulaarsed inventuurid komplekteerimine väljastamiseks pakkimine
•Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. •Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. TARNEAHELA TIPP TARNEAHELA TIPP LOGISTILISED TEGEVUSED Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude
"Logistika kui firma edukuse garantii" Võtmelause:,,Olla õiges kohas, õigel ajal, õige kaubaga, õige kvaliteediga, õige kogusega, õige kliendi jaoks, õige hinnaga" ongi firma edukuse garantii! Peamised logistilised trendid on järgmised: Globaliseerumine toodete hinnatase langeb tingituna info kättesaadavusest ja konkurentsi kasvust. Tootmine kolib odava tööjõuga maadesse ja tarbimine toimub kõrge elatustasemega riikides. Tsentraliseerumine kehtestatakse ühtsed standardid ning juhtimissüsteemid. Konsolideerumine ostjate poolsete kartellide teke. Konkureerivad tootjad hakkavad kuluefektiivsusest ajendatuna ostma toorainet ja komponente ning tootma koos, konkureerides omavahel tarbijaturgudel
3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel OHp= Kulutused kokku/veotöö OHq= Kulutused kokku/töömaht Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon, remont, rehvid. Samuti muutub ka tööjõukulu. Pilet 3 1) Logistika ahela lülid laotöö Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus. Laosüsteemi logistilised funktsioonid: · Vastuvõtu, paigutamise, säilitamise, väljasaatmise ettevalmistamise ja väljasaatmise korraldamine · Lao sisustamine optimaalse, tehnilise ja tehnoloogilise seadmestikuga laosiseseks töötlemiseks · Lao tehnoloogiliste protsesside informatsioon Ladusid saab oma otstarbelt ja konstruktsioonilt jaotada: · Tootmis/kaubaladu · Üldine kollektiivne ja individuaalne ladu
Poe atmosfäär - puhtus, teenindajate riietus. 3. Jaeettevõtete liigitus. Jaeettevõtete liigitus 1.Jaekaubanduse kett, tegutsetakse kas tootja müügiesindajana või frantsisiga. 2.Kaubavaliku laiuse puhul liigitatakse: teatud kaupu pakkuvad kauplused; konkreetset kaupa pakkuvad kauplused. 3. Teeninduse järgi 4.Hinnataseme järgi 5.Suuruse järgi. 6.Asukoha järgi nt kauplus keskuses või kodukoha lähedal. 7.Tegutsemismeetodi järgi 4. Ettevõtja logistilised eesmärgid. Transpordikulude alandamine (optimeerimine) Klientide rahulolu suurendamine 5. Turunduse vajadus. · Turundus stimuleerib nõudlust. · Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist. · Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti. · Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust 6. Turunduse funktsioonid. 1. Tehingulisteks funktsioonideks on ost ja müük. 2
Meretranspordi peamised eelised on madalad veotariifid ja suur läbilaskevõime. Puudusteks on väike kiirus, ranged nõuded kaupade pakkimiseks ja kinnitamiseks ning suhteliselt pikkade intervallidega veograafikud. Merevedude eelised · Ülisuured veetavad kaubakogused globaalses ulatuses · Suhteliselt madalad veotariifid · Kõige keskkonnasäästlikum veoviis · Lühikestel liinidel hea regulaarsus · Veoprotsesside head logistilised lahendused · Laadimistööde suur efektiivsus Merevedude puudused · Väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud · Ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded · Suhteliselt väike keskmine kiiirus, pikad veoajad · Vähene paindlikkus · Kõrged sadamamaksud · Sõltuvus ilmastikuoludest Siseveetransport Siseveetransport on oma võimalustega jäänud veoviiside vahelises konkurentsis teenimatult tahaplaanile
siin turundusosakonna ja teiste osakondade vastastikused konsultatsioonid, seisukohtade selgitamine, tegevuste kitsaskohtade arutamine, kaasamised 3 3.Millistest faktidest on näha, et ettevõttes arendatakse turundustegevust? 1. Müüginumbrid suurenevad. 2. Tootebaas laieneb. 3. Kliendibaas suureneb. 4. Ettevõtte tulud kasvavad. 4.Milliseid vahendajaid te teate? 1. Kaubanduslikud vahendajad. 2. Logistilised (kaubaliikumist tagavad) vahendajad. 3. Turundusteenuste osutajad (reklaamifirmad). 4. Krediidi- ning finantsasutused. 5.Kes on üldised, kaudsed, lähedased ja vahetud konkurendid? Üldised konkurendid ei tooda/müü sama toodet mida sina ning ei hõlma ka samu tarbijaid. Kaudsetel konkurentidel on tarbijaskond sama, kuid toode erinev. Lähedastel konkurentidel on toode sama, kuid tarbijaskond erinev.
miljardit t kaupu, siis aastaks 2000 suurenesid vastavad mahud 5 miljardi tonnini. Meretranspordi peamised eelised on madalad veotariifid ja suur läbilaskevõime. Puudusteks on väike kiirus, ranged nõuded kaupade pakkimiseks ja kinnitamiseks ning suhteliselt pikkade intervallidega veograafikud. Merevedude eelised : Ülisuured veetavad kaubakogused globaalses ulatuses Suhteliselt madalad veotariifid Kõige keskkonnasäästlikum veoviis Veoprotsesside head logistilised lahendused Laadimistööde suur efektiivsus Merevedude puudused : Väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud Ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded Suhteliselt väike keskmine kiiirus, pikad veoajad Kõrged sadamamaksud Sõltuvus ilmastikuoludest Siseveetransport Siseveetransport on oma võimalustega jäänud veoviiside vahelises konkurentsis teenimatult tahaplaanile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
