Pakendi suurus mõjutab päris tihti tõstealuste, kaldteede või muude materjalide kasutamist tehases, laos ning ka transpordil. Vähene pakkimine, ehk säästes pakendi kulult kokku võib hiljem nõuda hoopis palju suuremaid käsitlemiskulusid laos ning transpordil. Liigne pakkimine samuti tõstab kulusid. Logistika ülesanne ongi omas tegevustes ja valdkonnas koordineerida pakkimiseks optimaalse vahekorra pakendamise ja käsitlemiskulude vahel. Nõuded pakkimisele ja pakendile Nõuded kauba pakendamisele tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote ja anda tema kohta infot; 3. identifitseerida toode ning anda toote kohta infot; 4. osaleda turunduses, toodet reklaamides, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Esitatavate nõuete vahel tasakaalu säilitamine sõltub tootest. Tihti kõiki neid eesmärke ei saa logistika abil rahuldada.
organisatsiooni poolt kehtestatud standardid ( omaduste, väärtuste norm ( dokumendid)). Selliseks üleeuroopaliseks organisatsiooniks on Euroopa Standardite Komitee, kes on välja töötanud 6 paketti standardeid ( EN 13427 kuni EN 13432), ametlik viide neile standarditele ilmud 19.02.2005. Igas riigis on omad vastavad organisatsioonid. , Eestis nt. Eesti Standardikeskus. Kuna Eesti kuulub EL, siis kehtivad EL standardid ka meile. Kuna pakendiga seotud nõuded tulenevad eelkõige tootest ja transpordiliigist, siis on selge, et neid siin lahti kirjutada pole võimalik. Standardimise eesmärgil rühmitatakse üksikud tooted või tema osad selle järgi, millesse nad on pakitud (karp, kast, purk jne). Üksikute toodete rühmitamisel suuremasse pakendisse 8 saadakse ühispakend ( master carton). Logistika seisukohalt võib see olla nii rühma- kui ka veopakend
ladustamisel[3]. Pakendi roll tänapäeval: 1. Tootja seisukohalt mõjutab pakend töö tõhusust tootele osutatava kaitse ja pakendi suuruse ning kuju kaudu. 2. Turunduse seisukohalt on pakend üks reklaamivahend. 3. Logistikas on pakkimine tähtis, kuna see sisaldub nii tarnimises, tootmises, jaotuses, laonduses kui ka veonduses ning on seotud korjega, see tähendab ta kaasab kõiki keti osalised. 2.1 Nõuded pakkimisele Pakenditel on kolm põhilist funktsiooni: · kaitsta kaupu · muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks · edastada informatsiooni kaupade kohta · osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki · kindlustada keskkonna säästlikkus[4]. 2.2 Toote kaitstus Pakend peab kaitsma toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku ära kasutamiseni
standard selle mõõtmiseks. Kui täitmine on näiteks 90%, siis tähendab see, et ainult 10% juhtudel võib klient saada vastuse, et kaupa või toodet ei ole laos. See näitaja leitakse suhtega: kohe täidetud tellimused / summaarne tellimuste kogus % Kuigi see näitaja õigustab varude kõrget taset, kasutatakse seda siiski üldise näitajana. 6. Millal on tellimus perfektselt täidetud? Perfektse e täiusliku tellimuse aktsepteerimist. Perfektse tellimuse saab siis, kui kliendi teeninduse nõuded on täielikult täidetud, st on arvestatud õigeaegselt, terviklikult ja kahjustamata ning täpselt täidetud ja arveldatud tellimusi. 7. Mis on EDI? EDI (Electronical Data Interaction 'elektrooniline andmeside') aitab vältida vigu. EDI peab olema kahepoolne: müüjalt ostjale ja vastupidi. Ka joonkoodid annavad palju infot, mis aitab klienti teenindada. Joonkoodidelt elektrooniliselt ülekantud info aitab marsruute koostada, arveldada, laovarusid kontrollida jne. 8
See kehtib eelkõige ohtlike kaupade kohta. Pakendite kasutatavuse funktsioon on seotud peamiselt sellega, kuidas pakendid mõjutavad tootlikkust ja logistiliste operatsioonide teostarnise efektiivsust. Materjalivoogude käsitsemise efektiivsus on suuremal või vähemal määral sõltuv pakenditest ja pakkimisest. Veoühiku ruumala kasutamine on seotud otseselt pakkimise ja selle kuludega. Suurema täiteastme saavutamisel konteineri täitmisel kaubaga on vaja kulutada vähem pakkimisele. Teisest küljest aitab kauba tihe paigutamine koormaruumi vähendada veokulusid. 7 KOKKUVÕTE Iseseisvat tööd kirjutades sain teada, mis on pakend, millised on pakendi liigid, pakendi funktsioonid. Millised on logistilises ahelas ringlevad pakendid ja millist rolli mängivad pakendid logistilises ahelas.
6. Kahepoolne või CEMTi veoluba Kahepoolne veoluba - Annab õiguse üheks või piiramata arvuks vedudeks Eestist veoloal märgitud riiki ja veoloal märgitud riigist Eestisse, või läbi veoloal märgitud riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigist kolmandasse riiki, või kolmandast riigist veoloal märgitud riiki vastavalt Eesti ja teise riigi vahel kokku lepitud tingimustele, milleks võivad olla autole või autorongile (veoauto koos haagisega) esitatavad tehnilised nõuded, veo iseloomust tingitud erisused ja veolubade erinev kehtivusaeg. Kahepoolset veoluba on õigus taotleda vedajal: kellel on kehtiv Ühenduse tegevusluba; kellel on vähemalt üks kehtiv Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri . Kahepoolse veoloa taotleja esitab veoloa andjale kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: vedaja nimi (ärinimi) ja tema registreeritud asukoht; tegevusloa number ja selle kehtivusaeg;
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. 2. Rühmapak
laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Nõuded:Asukoht-logistiliselt soodne ( hea ligipääs ja transpordi liikumine, kiired kaubaveod klientideni) Krunt-võimalikult lage ala. Suurus- sõltub vajadusest, alla 3000m2 laopinna
Kõik kommentaarid