Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga. Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008. aastal vedellast (enamasti naftatooted), kuivlast andis neljandiku ja konteinerlast 18%. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma selle poolest, et 65% Eesti suuremate sadamate kaudu toimunud kaubavedudest andis vedellast (10% kuivlast ja 4% konteinerlast). Sadamates, mis on rohkem spetsialiseerunud vedellastile, täheldati 2008. aastal ka suuremat kaubavedude langust. Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, I kvartal 2005 - IV kvartal 2009 AASIA SADAMAD Singapuri sadam
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid)
1520 mm, Lääne-Euroopas 1435 mm; Hispaanias ja Portugalis 1676 mm). 3.) Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas). 61. Meretranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel. 2.) Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3
1520 mm, Lääne-Euroopas 1435 mm; Hispaanias ja Portugalis 1676 mm). 3.) Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas). 61. Meretranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel. 2.) Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last?
tegevus võrreldes ladestamisega prügilatel, seepärast saab seda toetada analoogselt muude jäätmete taaskasutusele suunatud projektidega, üldistest keskkonnatoetuste vahenditest. PILET nr. 25 1. EUROOPA SADAMAD JA MAJANDUSKRIIS 2. MÜRA NORMTASEMETEST 3. TAHKED KÜTUSED 1.) Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008. aastal vedellast (enamasti naftatooted), kuivlast andis neljandiku ja konteinerlast 18%. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma selle poolest, et 65% Eesti suuremate sadamate kaudu toimunud kaubavedudest andis vedellast (10% kuivlast ja 4% konteinerlast). Sadamates, mis on rohkem spetsialiseerunud vedellastile, täheldati 2008. aastal ka suuremat kaubavedude langust. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
