kulusid(käibemaks ja muud erinevad maksud). Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. 15. Transpordi mõiste Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. 16. Transpordipoliitikat mõjutavad tegurid Looduslikud tingimused, transporditehnika, tootmise paigutus, ümbritsev keskkond. Looduslikud ja geograafilised tingimused Looduslikud ja geografilised tingimused seavad oma piirangud veoviiside ja veovahendite valikul Transporditehnika Tehnika ja tehnoloogia kiire areng viimastel aastakümnetel on mõjutanud oluliselt ka transporditehnika ja tehnoloogia arengut. See on võimaldanud suuremat valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes Majanduse struktuur
Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva taanlased on uhked oma heaoluriigi üle, mis tagab kõigile ulatusliku sotsiaalse kaitse. Taani on vastavalt 1953. aasta põhiseadusele konstitutsiooniline monarhia. Ühekojalises parlamendis on 179 liiget. Taani kliima on pehme, kuid tuuline. Taani on juhtival kohal tuuleenergia tootmises
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on logistikastrateegia eesmärgid? a)Raha tegemine
tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: Tarbijate nõudluse muutused; Ringluskulude surve tootmiskuludele; Arvutustehnika areng;
c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele - infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali käsitlemine, pakkimine, toodangu ladustamine, veo planeerimine, tellimuste käsitlemine, transort, klienditeenindus
Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat
laokulude vähendamise samu tagajärgi nagu ostutähtaegadest areng,nimetage neid ja kirjeldage vahendina. mittekinnipdamine). lühidalt? Peamiseks teguriks tootmiskulude • Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part vähendamisel sai kontroll. Logistics) ehk ettevõttesisene transporditehnika tormiline areng. logistikateenus. Sel perioodil II ETAPP 1980-1990. ARENEV Milliste abinõudega mõjutavad teostas ettevõtte oma jõududega kõik INTEGRATSIOON võimuorganid transporditurgu? logistilised tegevused. •Sel perioodil domineeris ladustamise Võimuorganid mõjutavad 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part mentaliteet
General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias;
projekti käigust. Linnavalitsus/ Mõjutab liiklusvoogude planeerimist ja Kaasata planeerimise töörühma ühistranspordi liiklustehnika korrashoidu. algfaasis, hiljem projekti osakonna juhataja Huvitatud töötajate koolitusest, rahast juhtkomiteesse. transporditehnika soetamiseks. Transpordiministeeriu Mõjutab ühistranspordi poliitikat ja Kaasata planeerimise töörühma m/ rahvusvaheliste eelarve eraldisi. hilisemas faasis projekti projektide talitus Mõjutab EL rahastamise otsuseid. juhtkomitee liikmena. Euroopa Liit /EL Huvitatud efektiivsest Kaasata planeerimise töörühma Delegatsiooni esindaja transpordipoliitikast
3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju.
3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju.
samas laadimisühikus ühe ja sama veodokumendi alusel. Intermodaalset transporti soodustavad tegurid: Uksest ukseni teenus, autotranspordi ajalised, tehnilised keskonnakaitselised piirangud, kauba parem säilimine, kauba käsitsemise aja ja kulu säästmine, kombineeritud terminaalide ehitus, majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega.
Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks on deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatseerimine. Transpordipoliitikat mõjutavad tingimused : · Looduslikud tingimused (topograafia, kliima, looduslike veeteede olemasolu jms) - seavad piirangud transpordiliigi ja -vahendi valikul. · Transporditehnika - pakuvad valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. · Tootmise paigutus - mõjutab oluliselt transpordisüsteemi kujundamist · Ümbritsev keskkond (poliitika, majandus, ühiskond, ökoloogia, tehnoloogia). Transpordipoliitika elluviimise vahendid : · Majanduslikud (rahalised toetused, mitmesuguse otstarbega fondid). · Sotsiaalsed (avaliku arvamuse mõjutamine transpordipoliitiliste tõekspidamiste ja abinõude selgitamistega).
käigust. Linnavalitsus/ühistranspordi Mõjutab liiklusvoogude Kaasata planeerimise osakonna juhataja planeerimist ja töörühma algfaasis, hiljem liiklustehnika korrashoidu. projekti juhtkomiteesse. Huvitatud töötajate koolitusest, rahast transporditehnika soetamiseks. Ministeerium Mõjutab ühistranspordi Kaasata planeerimise poliitikat ja eelarve eraldisi. töörühma hilisemal etapil Mõjutab EL rahastamise projekti juhtkomitee otsuseid. liikmena. EL Huvitatud efektiivsest Kaasata planeerimise
vii" ning venekeelsed: ,, , . "71, ,, , "72, ,, , . . - , 71 Meie kurbust ei kirjelda sõnadega ning pisaratega välja ei nuta. Alati oled meie südames (vene keel). 72 Oled lahkunud elust, kuid mitte südamest (vene keel). 45 "73, ,, , "74, ,, "75, ,, "76. Erandite hulka toob autor ka viimasel aastakümnendil levima hakanud transporditehnika kujutised hauaplaatidel: kõiksugused lennukid ja kosmoselaevad (Lisa III: pildid 10 ja 18), mootorrattad (Lisa III: pilt 11), bussid, rongid, autod jne (Lisa III pilt 19). Autori meelest võib niisugustel joonistustel olla kolm põhitähendust: a) masin on mõne traditsiooniliste sümboli prototüüp, sest tihtipeale on kujutatavad lendamisvahendid suunatud taeva poole; mootorrattaid, busse, ronge ja autosid aga kujutatakse teel;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
