3.) Transporditurud ei ole vabad - võimuorganite piirangute mõju on seal erakordselt suur. 65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu? 1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3
3.) Transporditurud ei ole vabad - võimuorganite piirangute mõju on seal erakordselt suur. 65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu? 1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3
konteineri uksed on avatud või suletud, valguse hulk konteineris jne. Info salvestatakse kliendi infosüsteemi ning on seal vajadusel analüüsimiseks kättesaadav. See muudab lisaks teekonna jälgimisele ka veoahelat läbipaistvamaks ning aitab alandada kindlustuse hindu. (Sarapik 2009a) 2.3. Olevik Täna on Eestis ettevõtetel 50000 väikesõidukit, pakiautosid on 20000 ja veoautosid 80000. PROLOG-i juhtimisel EAS-i klastriprojekti raames läbi viidud uuring ,,Eesti Ettevõtete transpordituru valdkonna rahuldamata infovajadused tarneahelate juhtimisel" kinnitas, et ligi pooled Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi. Enamik kasutajad leidsid, et GPS-jälgimissüsteemi kasutusele võtmisest on ettevõtte töö muutunud efektiivsemaks. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud. Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult polegi see arv nii suur.
c. juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud riigivalitsemisorganite osast. d. raudtee-, mere-, sisevee-, maantee-, õhu-, toru-, ja tööstustranspordi viise. Transpordisüsteemi ühtsuse tagamiseks, peab olema osapoolte vahel: a. koostöö tehnilises sfääris b. koostöö tehnoloogilises sfääris c. koostöö infosfääris d. koostöö õigussfääris e. koostöö majandussfääris 4. Transpordituru omadused a. Koosneb elementidest b. Elemendid on seotud, vastastikku sõltuvad ning asuvad pidevas liikuvuses c. Transpordituru süsteemil on keeruline struktuur, kuna kõik turul osalejad on kvalitatiivselt mitmekesised d. otse- ja tagasiside e. stabiilsus f. adaptsioon g. sünergia (eneseorganiseerimine) h. ühtsus i. hierarhia j. mitmekesisus k. mittestatsionaarsus l
(üle 3aasta vanustel) seadmetel. Peab muidugi arvestama, et saadud tulemus kehtib ainult antud kohas ja ajahetkel. Teistes tingimustes (signaal takistatud, satelliitide geomeetria teistsugune) võib näit kujuneda hoopis erinevaks. TULEVIKU PERSPEKTIIVID EASi klastriprojektis osalenud jagavad arvamust, et GPS-jälgimissüsteemist on saamas kohustuslik funktsionaalsus, ilma milleta pole ühel transpordiettevõttel peatselt enam võimalik konkurentsis püsida. Tulevikus jõuab transpordituru infovahetus järgmisele kvalitatiivsele tasemele koos võimalusega näha reaalajas kõikide veokite asukohti ja informatsiooni nende koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt. Lisaks GPS-jälgimisele eeldab süsteem tsentraalse juhtimiskeskuse rajamist, mis peab tegutsema sõltumatu infovahendajana.
teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii ja veoaja alusel (joonis 10 ). 28 SUUR VÄIKE VEOSEPARTII SUUR SUUR SUUR
Püüdlused raudteetranspordi laiemaks kasutamiseks Laienev lepinguliste transpordi- / jaotusfirmade kasutamine Muutused maanteetranspordivahendite mõõtmetes, kaalus, tüüpides Kasvav IT kasutamine vedude planeerimisel (routing & scheduling programs) Tagasikoormate arvu kasv (increase of return loading) Pan-Euroopa vedajad Väikeste autotranspordifirmade arvu kasv 5. Transpordipoliitika trendid Transpordituru deregulatsioon Transporditakistuste loomine autotranspordile (näit transiidipiirangud) Saksamaa, Sveits Veokulude internatsionaliseerumine / ühtlustumine see toimub autotranspordis ja on juba ammu meretranspordis, kuid pole jõudnud raudteetransporti, Seetõttu on kulude kukkumine autotranspordis suurendanud autotranspordi konkurentsivõimet rdt vastu Suurenev tähelepanu keskkonna ohutusele 6. Muutused uute toodete väljatöötamise
suunatud klienditeenindusele. Professionaalne autojuht suudab olla kliendile ka veotehniline kon- sultant. Lisaks tegeleb juht informatsiooni töötlemise ja edastamisega. Tuleb meeles pidada, et autojuht esindab kauba saaja juures veose valdajat ja oma tööandjat. Transpordituru areng: • veoajad lühenevad • väheneb ajavahemik veo tellimise ja selle teostamise vahel • saadetiste arv suureneb • saadetise kaal/maht väheneb • ladude arv väheneb
annaabi.ee 
