Loengu materjale II (0)

2.Loeng ( 9.veebuar 2009)
MAA:
Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km.
Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega.
Maa uurimise probleemid:

• Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus
  
• Protsessid on väga aeglased
  
• Protsesid toimuvad suurtes sügavustes
  
• Objekt on suur
  

Uurimisprotsessid:

• Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused , gaasid...
  
• Magmatismi, magma ja tardkivimid . Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid..
  
• Meteoriidid . Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud-(sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust . Raudmeteoriid-
  
• Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus??
  
• Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine , gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine
  

Maa sfäär:

• Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. Paleomagnetism. Magnetpooluste inversioon .
  
• Atmosfäär- gaasiline keskkond, ümbritseb maad.
  
• Hüdrosfäär- veeline keskkond.
  
• Biosfäär- elusorganismid .
  
• Geosfäär- jaguneb: maakoor , vahevöö, tuum (välimine ja sisemine)
  

Maakoor- maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga varieeruv, olles kontinentide piirkonnas 25...75 km ja ookeanite kohal 6...8 km).
Keskmine tihedus 2,7 .. 3,0 g/ sm³
Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht, basaltne kiht.
Litosfäär- hõlmab makoore ja vahevöö kõige ülemise osa, mis käitub kui terviklik tahke ja jäik keha. Tükeldatud laama(i) deks
Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd.
Kuumad täpid (pluumid)- Islandil.
Tuum- maa tuum lrvib sügavusel2900...6371km.Tuum moodustab Maa massist 31. 5 %. Tuum jaotatakse kaheks: välimine tuum sügavusel 2900 .. 5120 km ja sisemine tuum 5120.. 6371 km.
Sisetuuma läbimõõt suureneb aastas umbes sentimeetri .
Analüüsides seismiliste lainete levikut, on leitud, et välimine tuum on oma omadustelt lähendane vedelale olekule ja sisemine tuum tahke aine omadustega. Tuuma tiheduseks arvatakse olevat 13 ... 13,5 g/ sm³
Vahevöö- levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks. Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km.
Temperatuur Maa sees, maakoor
Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km.
Tempertauuri gradient Maal on ..
100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi
200 km sügavusel 1600 kraadi
Maa keemiline koostis:

• Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on..
  

• Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt.
  

• Klargid
  

Maa areng varastel etappidel :

• Umbes 5 miljardit aastat tagasi, hakkas tolmu ning gaaside pilv koonduma.
  
• Suurim osa materjalist nihkus gravitatsiooniliselt süsteemi keskpuntki sunas moodustades PROTOPÄIKESE.
  
• Ei olnud väga kuum
  
• Hakkas sulama
  
• Radiogeenne soojus
  
• Gravitatsioonienergia
  
• Katastroof- taevakeha langes Maale, Põrkumine või midagi muud..
  

Maa aine differensatsioon tuumaks, vahevööks ja Maa kooreks toimus ilmselt Maa arengu varastel etappidel.
Vanimad kivimid Maal n avastatud vanusega 3,5 .. 3,6 (4,2) miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvöö..
Geotektoonilised hüpoteesid: Maa paisub / tõmbub kokku?? Mandrid triivivad, ei triivi???
Geoloogia & AEG
Kui kaks sündmust toimusid Maa erinevates punktides, kumb sündmus oli noorem, kumb vanem

• Aja kulgvajab ainelist tõestust. Näiteks: aastarõngad puudel
  
• Tõestatud peab olema aja kulu ühemõttelisus
  
• Aja faktor peab olema eraldatud mudest faktoritest. Näiteks: aeg ja suur pindala
  
• Lokaalsete sündmuste regionaalseks rööbistamiseks peavad olema regionaalsed sündmsed, mis on jälgitavad kõikjal
  
• Selleks, et väljendada mingit ajalõiku peab teada olema
  

Ajaga seotud probleeme uurib ja sündmuste rööbistamisega tegeleb stratigraafia.
Stratigraafia peaks andma vastuse järgnevatele küsimustele:

• Milline on protsesside ajaline järjestus?
  
• Millised on protsesside suhtelised kiirused??
  

1.Kronostratigraafilised ühikud- ainsaks kriteeriumiks on aeg. Ühikute piirid isokroonsed st. Samaaegsed. Ideaalne juhus .
Ladem- eooni vältel settinud;
Ladekond - aegkonna vältel settinud;
Ladestu - kujunenud ajastu vältel;
Ladestik- kujuneb ajastiku vältel;
Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel
Kohaliku, lokaalse levikuga on lade , milline kujuneb ea vältel.
2.Litostratigraafilised ühikud- Kihtkond->kihistu-> kihistik -> kiht.
3.Biostratigraafilised ühikud-(eraldatakse faunistiliste ja floristiliste tunuste alusel) põhiühik- TSOON.
Stratigraafiline korrelatsioon - üksteisest eraldi asetsevate profiilide rööbistamine.
Etalonpaljandid- stratotüübid.
Uurimismeetodid :

bioloogilised meetodid põhinevad elusa looduse muutustel ajas

füüsikalised meetodid põhinevad kivimitel, mineroloogilistele, tektoonilistele

füüsikalis-keemilised