Loengu materjale IV (0)

4.Loeng ( 2.märts 2009)
MAA
Maakoort kujundavad protsessid:

• Endogeensed (murrangliikumised, kurrutised, vulkanism )
  
• Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus)
  

ENDOGEENSED protsessid:

• Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel.
  
• On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne...
  
• Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud.
  

Maakoore kõikuvad liikumised:

• Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid .
  
• Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom.
  

Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna.
Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad:

• Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid
  
• Varasemad kõikumisviisid
  

Kõikuvliikumiste uurimine :

• geodeetiline - mõõdistamine.
  
• geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne.
  
• Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine.
  

Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.)
Faatsieste meetod: Merelised setted .
Settelünkade meetod.
Mahu meetod.
Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria.
1.Kurrutusliikumised:

• Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata.
  
• Kurrud võivad kujuneda gorisontaal –ja vertikaaljõudude toimel
  
• Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ...
  
• Sünklinaal ehk vaond (negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu.
  

Kujud:

• Kurru tiivad
  
• Kurru lukk
  
• Kurru telgjooneks
  
• Kurru telgpinnaks
  
• Kurru tuum
  

Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid .
Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval..
Piusas- vajumised
2.Murrangliikumised:
...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii...
3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid.
4.Maavärinad

• Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus.
  
• Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega.
  
• Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel.
  
• Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul.
  
• Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale.
  

Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter).
Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M
Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M – 0,024 M²
Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala.
Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis.
Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami . Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline..
5.Magmalised protsessid:
Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil.
Rõhurežiimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale.

• Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali.
  

Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid , kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi:

• Süvakivimid;
  
• Poolsüvakivimid ehk soonkivimid;
  
• Purskekivimid.
  

Tardkivimid liigitatakse SiO2 sisalduse järgi:

• Happelised 65-75%
  
• Keskmised 52-65%
  
• Aluselised
  

Tardkivimite lasuvus: Daik- tardkivimitega täitunud lõhe. Nekk - tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs.
6.Metamorfism:

• Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivvsete gaaside ja lahuste juuresolekl pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle ...
  
• Enamus moondekivimeid tekib 10..30 km sügavusel, kus on kõrged rõgud ja temp.
  
• Kontaktmetamorfism
  
• Dünamometamorfism
  
• ...
  
• Liivakivid .... kvartsiidid
  
• Lubjakivid ... marmor
  
• Gneisid
  
• Migmatiidid
  
• Kildaline struktuur