Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seadusandlus ja organisatsioon eksam (1)

1 HALB
Punktid

Kordamisküsimused
  • Peamised tervishoiureformid Eestis
  • Tervishoiusüsteemi funktsioonid ja eesmärgid
  • Tervishoiu detsentraliseerimine, retsentraliseerimine (olemus, kasutamiskogemus Eestis)
  • Sotsiaalministeerium ja allasutused (struktuur ja funktsioonid)
  • Tervishoiu rahastamine Eestis
  • Ravikindlustuse korraldus Eestis (kindlustatus, rahalised ja mitterahalised teenused, hüvitised kindlustatutele)
  • Haigekassa poolt tervishoiuteenuste eest tasumine (tervishoiuteenuste loetelu , eri tasustamisviisid, teenuste hinnakirja lisamine)
  • Eesti Haigekassa (struktuur ja ülesanded)
  • Tervishoiutöötajate registreerimine ja tegevusload tervishoius (õiguslik tähendus ja kord)
  • Inimressurss tervishoius (väljaõpe, vajadus, pädevus, personali planeerimine Eestis)
    Tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke lube väljastab Tervishoiuamet. Esmatasandi arstiabi andmise ja järelvalve eest vastutab maavanem.Tervishoiutöötajad peavad ennast kandma Tervishoiuameti poolt hallatavasse registrisse . Tervishoiu inimressursi planeerimisel arvestatakse tööjõu liikuvust, vananemist ning väljaspool tervishoiusektorit töötamist. Sotsiaalministeerium reguleerib perearstide üldarvu (lähtub elanike arvust ja asustustihedusest). Kiirabiteenust osutavate töötajate arvu reguleerib Tervishoiuamet.
    Arste on Eestis samal tasemel kui EU-s, õdesid aga ei jätku. Tervishoiutöötajate hulka reguleeritakse riikliku koolitustellimusega. Näiteks peaks õdede koolitustellimus olema 600 õde igal aastal, eeldusel , et pooled lõpetavad. Oluline on vähendada õdede väljalangevust koolist.
    Probleemiks on arstide ja õdede töötamine väljaspool tervishoiusüsteemi, see on suurem probleem kui tervishoiutöötajate migratsioon .
    Tervishoiutöötajate arvu planeerimise aluseks on koolitustellimuse prognoos ning õppeasutuse koolitusvõimalused, vastuvõtukonkursside andmed (kas piisavalt kandideerijaid), soovitused Haridus - ja Teadusministeeriumilt, tööandjate vajadused.
    Residentuuri rahastab täielikult riik, residentuuritellimus lähtub ülikooli ettepanekutest ja riigieelarvest.
  • Esmatasandi roll tervishoiusüsteemis ja reformid , Eesti kogemused
  • Perearstide töö korraldus ( perearsti pädevus, ülesanded, töö sisu, nimistud, nimistute haldamine, nimistusse kuulumine , perearstiabi õiguslikud vormid)
  • Haiglate roll tervishoiusüsteemis
  • Haiglaravi korraldus Eestis (haiglate liigid, Haiglavõrgu arengukava)
  • Kiirabi korraldus Eestis
    Kiirabi tööd rahastatakse riigieelarvest ning selle tööd koordineerib Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tervishoiuamet, kehtestades rahastatavate brigaadide arvu, tööjuhendi, nõuded brigaadile, varustusele, autodele , seadmetele.
    Tervishoiueamet sõlmib kiirabiga lepingu (kuni 5 aastaks), kinnitab teeninduspiirko ndade arvu ja paiknemise. Rahastamine toimub läbirääkimiste teel, iga aasta kehtestatakse eelarve.
    Haiglad teevad kiirabiga koostööd (haiglad, millel on EMO hoiavad kiirabibrigaadidega sidet, tagavad neile juurdepääsu haiglale ning võimaluse oma varustust korrastada).
    Kiirabibrigaadi võib juhtida erakorralise meditsiini arst või õde, kusjuures enamike väljakutsete puhul piisaks vaid õebrigaadist.
  • Omandivormid ja omanikukäitumine tervishoiusüsteemides
  • Sotsiaalne ravikindlustus
  • Ostmine tervishoiusüsteemi toimimise mõjutajana
    Eesti Haigekassa ostab tervishoiuteenust erinevatelt teenusepakkujatelt ( perearstid , haiglad). Lepingu sõlmimisel nõustutakse lepingu tingimustega – tagab kvaliteedi, ühtluse, kuna reguleerib ravi kättesaadavust, kvaliteeti, hüvitamistingimusi, osapoolte õigusi ja kohustusi. Kokku lepitakse lepingumahus, et tagada ravi kättesaadavus vajalikul tasemel. Rahalises mahus lepitakse kokku iga teenuseosutajaga eraldi. Lepingu aluseks võetakse ravivajadus (teenuste kasutamine, ravijärjekorrad, ravijuhud iga eriala kohta).
    Kiirabi rahastamisel on aluseks õdede ja arstide arv brigaadis, lepingus määratletakse osapoolte õigused ja kohustused.
    Haigekassa ostab teenuseid tervishoiuteenuse osutajatelt ning valides lepingupartnereid, soodustab tervishoiuteenuste kvaliteedi paranemist mõõduka konkurentsi näol. Samuti aitab teenuste ostmine vähem atraktiivsetes piirkondades tagada ambulatoorsete teenuste kättesaadavust.
  • Ravimihüvitis ja soodusravimite loetelud (ravimisoodustuse tingimused ja kriteeriumid, piirhinnad, hinnakokkulepped), täiendav ravimihüvitis
    Loetellu lisamine- ravimitootja avadus SoMile, Hk hindab majanduslikku, ravimiamet kliinilist poolt. Mõlemad esitavad somile raporti. Pos otsuse korral hinnaläbirääkimissed ravimiosakonnaga.
    Piirhind – sama toimeainega ravimid pannakse kokku, odavuselt teise hind määratakse piirhinnaks (keskmise päevase doosi hind). Kui on üksik, siis tehakse hinnakokkulepe SoMi ja edasimüüja vahel, viimane peab esitama ravimi hinna teistes maades-ka tootjamaal ja ennustatava müügimahu.Müügi ja piirhinna vahe maksab patsient .
    Ravimi hüvitamise määr ja omaosalus kehtestatakse vastavalt haiguse raskusele, ravimi efektiivsusele ja patsiendi sotsiaalsele seisundile (nt pensionär). Hüvitatavad ravimid lisatakse haigekassa hüvitatavate ravimite loetellu, teiste ravimite eest peab patsient maksma täismahus.
    Ravimitele on kehtestatud piirhinnad ning sõlmitakse hinnakokkuleppeid. Piirhindade korral jaotatakse ravimid rühmadesse (toimeaine, manustamisviisi, ravimvormide alusel) ning määratakse maksimaalne hüvitatav hind. Aluseks on odavuselt teise toote päevase annuse hind. Ravimite puhul, millele ei rakendata piirhinda, võib kasutada hinnakokkuleppeid tootjatega (põhjendatud hind ja päevased annused ).
    Kõige raskemate haiguste puhul ja alla 4 aastastele lastele hüvitatakse ravimid 100%, peamiselt krooniliste haiguste ravimid 75% ulatuses (alla 16 aastastel , pensionäridel ja puudega inimestel 90%). Teiste ravimite puhul kehtib 50% soodustus. Soodustuse saamise tingimuseks on ravimi kuulumine piirhinna või hinnakokkuleppega ravimite hulka. Haigekassa hüvitab ravimeid ka erandkorras , näiteks Eestis müügiluba mitteomavatele ravimitele vajaduse korral.
    Täiendav ravimihüvitis makstakse tavaliselt krooniliste haiguste ravis , kui retseptiravimitele kuluv summa aastas on 383- 1278 eurot.
  • Tervisetehnoloogiate hindamine – olemus, vajadus, põhimõtted
  • Krooniliste haiguste ravi – olemus, põhimõtted
  • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, riiklik immuniseerimiskava
  • Vaimne tervis ja psühhiaatrilise abi seadus
  • Rahvatervise seadus (riigi, juriidiliste ja füüsiliste isikute kohustused rahva tervise kaitsel )
    Inimeste tervise kaitse, haiguste ennetamine ja tervise edendamine
    Rahastamine riigieelarvest, somi korra alusel.
    Järelvalvet teostab tervisekaitseinspektsioon
    Valitsus-üldine riigi tervisepoliitika,
  • Ravimite regulatsioon Eestis (registreerimine, ravimite väljastamine, hulgi- ja jaemüük, apteegid)
  • Võlaõigusseadus (patsiendi ja arsti suhte regulatsioon, tervishoiuteenuse osutamise leping, kummagi poole õigused ja vastutus)
    2002 justiitsmin.Leping, nõusoleku vormi kasutuselevõtt, patsient peab osalema , teise hinnangu saamise õigus (HK maksab), ei tohi lubada patsiendile paranemist või opi õnnestumist.
    Teenuseosutaja: peab andma abi ja teavitama patsienti, vastutab ka isiklikult. Sõlmitakse leping, kohustuslik-ehk peab osutama teenust kui patsient seda soovib. Teenus peab vastama üldisele tasemele . Leping jõustub ka automaatselt kui teenuse pakkumine algab. Lepingu lõppemine kui surm, ravi lõpp, patsiendi soovil või teenusepakkuja juhul kui ei saa teenust osutada. Teenuse eest tuleb maksta. Üldtunnustamata meetodite kasutamine patsiendi nõusolekul või teovõimetuse korral kui näha, et see aitab. Teenuseosutaja peab teenuse pakkumise dokumenteerima. Teenusepakkuja vastutab ravivigade, teda aidanud personali ja seadmete vigade eest.
    Patsient: peab teavitama arsti kõigest+ aitama kaasa. Patsiendi ravi ja läbivaatus ainult tema nõusolekul, ei tohi patsiendile lubada paranemist. Teovõimetu patsiendi puhul nõusolek esindajalt, kui ühendust ei saa, otsustab arst. Patsient võib teabest keelduda-et mis haigus tal on vms
    Kogu info salajane
  • Piiriülene direktiiv, välisriiki ravile suunamine
    3
  • Seadusandlus ja organisatsioon eksam #1 Seadusandlus ja organisatsioon eksam #2 Seadusandlus ja organisatsioon eksam #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keiu8 Õppematerjali autor
    Eesti tervishoiusüsteemi ülevaade ja ajalugu. Tartu Ülikooli aine seadusandlus ja organisatsioon eksamiküsimused.

    Sarnased õppematerjalid

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Meditsiiniajaloo konspekt
    54
    doc

    Meditsiiniajaloo konspekt

    XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

    Meditsiini ajalugu
    Narko
    42
    rtf

    Narko

    Reintegratsiooniprogramm on kommuuni rehabilitatsiooni lõppfaas. Ravikommuunid peavad olema diferentseeritud (naistele, meestele, residentide vanuse järgi, esmakordsetele residentidele, korduvatele residentidele). Personal: arst, sotsiaaltöötaja, psühholoog (osalise tööajaga), pedagoog (osalise tööajaga), rühmajuhid (võivad olla ka endised narkomaanid). 2.3.2 Laste ja noorukite turvakodud Laste ja noorukite rehabiliteerimiseks ei ole kommuuni tüüpi organisatsioon sobilik. Parim lahendus on spetsialiseeritud ööpäevane turvakodu (nt. Tallinna Laste Turvakeskus), erikool või noorukite psühhiaatrilise pikaravi osakond. 2.4. Võõrutusravi Hetkeseis: Sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest on psüühikahäire ning eriarstiabi osutamine uimastisõltuvatele isikutele on Eestis alati olnud psühhiaatri pädevusega arstide ülesanne. Hetkel ei ole Eestis spetsialiseeritud ambulatoorset ja/või statsionaarset

    Ühiskonnaõpetus
    INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
    63
    doc

    INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

    Õenduse alused
    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
    109
    doc

    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

    roll ..................................................................................................... 72 2.8. Rehabilitatsiooni programmid ............................................................................ 72 3. EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA ................................. 73 4. REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS.............................................................................................. 87 5. RIIGIKONTROLLI AUDIT ............................................................................ 93 6. REHABILITATSIOONI KOKKUVÕTE ..................................................... 103 7. ENESEANALÜÜS ........................................................................................... 109 2 SISSEJUHATUS

    Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS
    100
    doc

    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi

    Õigus
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    28
    doc

    ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

    ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia ­ Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik ­ Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik ­ Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik ­ Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik ­ Riik, mis territor

    Õiguse alused
    Sotsiaalhooldusõigus
    74
    odt

    Sotsiaalhooldusõigus

    KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ

    Sotsiaalhooldusõigus




    Kommentaarid (1)

    helenkuiv profiilipilt
    helenkuiv: Ei jäänud, küsimused on vastamata. Pettus
    14:04 10-01-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun