Astmelised laadilehed (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

txt

Andmebaasid

CREATE TABLE mina ( eesnimi varchar(30) not null, perenimi varchar(100) not null, sugu varchar(5) not null, synnipaev date not null, algus datetime not null default current timestamp, viimati datetime default timestamp, CONSTRAINT pk_mina PRIMARY KEY (eesnimi) ); INSERT INTO mina (eesnimi, perenimi, sugu, synnipaev) VALUES ('Juku', 'Mets', 'Mees', '1980-02-04'); grant connect to Sandra identified by 'tere'; grant group to dba; grant membership in group dba to Sandra; grant all on mina to Sandra; SELECT * FROM mina; UPDATE mina SET eesnimi = 'Jri' WHERE eesnimi = 'Juku'; CREATE GLOBAL TEMPORARY TABLE paha (nimi VARCHAR(40) NOT NULL, CONSTRAINT pk_paha PRIMARY KEY (nimi)) ON COMMIT PRESERVE ROWS; INSERT INTO paha (nimi) VALUES ('Mari'); SELECT * FROM paha; create table isik( Id integer not null default autoincrement primary key, Eesnimi varchar (50) not null, Perenimi varchar(50) not null, Isikukood varchar(11), Klubi integer, Unique (eesnimi, perenimi)) create table Klubi( Id

Informaatika

46

doc

Arvuti tark- ja riistvara

Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer

Arvuti õpetus

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Lisa ka tagasisuunas toimivad viited. 15. Võimaluse korral pane loodud lehestik üles avalikult kättesaadavasse veebiserverisse. Veendu, et kõik on ilusti nähtav. Serveri puudumisel püüa lehestik nähtavaks saada sõbra arvutis või oma arvuti teises kataloogis. 16. Tee oma lehestikus mõni täiendus (näiteks lisa üks korvpallimeeskond). Hoolitse, et uus versioon oleks nähtav ka ülespanekukohas. Astmelised laadilehed (CSS) ­ cascading style sheets Lehestiku kujundamisel on mitmesuguseid mooduseid. Üksiku väikese lehe puhul on tõenäoliselt lihtsaim variant graafilise redaktori abil sobivasse kohta suurused ja värvid määrata ning ongi valmis. Kui aga soovitakse, et mitmes kohas oleks sarnane kujundus ­ näiteks pealkirjad kindla suuruse ja paigutusega, viited üle kogu dokumendi ühtlased, siis pikema dokumendi või lehtede komplekti korral on viisakas vastavat tüüpi andmete kujundus

Veebiprogrammeerimine

6

txt

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toim

Informaatika

14

doc

Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003

Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Teksti ja lõigu kujundamine ehk vormindamine Teksti kujundamine pakub võimalust anda kirjutajapoolne iseloomustus sisule, tuues välja oluline ja korvata lugejani mitte jõudev miimika ja intonatsioon, hõlbustada võõrsõnade leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule kujundatakse sõna või lõik, mille peal tekstikursor parajasti asub. Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida:  märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti;  sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal;  mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud

Tekstitöötlus

6

doc

WWW - ülemaailmne teabevõrk

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ WWW ­ ülemaailmne teabevõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.......................................................................................

Side

11

docx

Microsoft Word 2007 kõikide nuppude ja valikute kirjeldused.

KOOL NIMI KLASS MS Wordi kasutamine Referaat Juhendaja: AASTA Sisukord Sissejuhatus Microsoft Word on Microsofti loodud teksti redigeerimise programm. Esimene Word toodi avalikuse ette 1983. Aastal Xenixi platvormil. Tänu rakenduse Microsoft Office Word 2007 dokumentide loomist ja vormindamist hõlbustavatele mitmekülgsetele tööriistadele ning uuele kasutajaliidesele Microsoft Office Fluent saate luua professionaalse ilmega dokumente. Läbivaatuse, kommenteerimise ja võrdlemise täiustatud võimalused aitavad töökaaslastelt kiiresti tagasisidet saada ja seda hallata. Andmete parem integreerimine tagab dokumentide ühendatuse olulise äriteabega. Microsoft Word 2007 sisaldab mitmeid muudatusi. Uus XML- põhine failivorming, ümberkujundatud kasutajaliide, integreeritud võrrandi toimetaja ja bibliograafiline juhtimine. Lisaks XML-andmetekogu on kasutusele võetud kättesaadava objekti mudeli failivorming,

Arvuti õpetus

11

docx

ICD0007 - Veebitehnoloogiad teooria/konspekt

Muutujale väärtuse omistamine globaalsest muutjast. Kuidas vaikimis väärtust omistada kõige ilusamini. 2. CSS (eksamil muret ei ole tekitanud) font-family: Verdana, sans-serif; // kui ühe sõnaga nimi, siis pole jutumärke vaja. Cascading - asjad saavad üksteise peal olla. Võtab erinevatest kohtadest asju (nt body asjad + h1 asjad). Efekt kujuneb mitmest erinevast stiilist kokku. Parem klikk - inspect element (siis näen, missugune CSS mõjutab). Elementide identifitseerimine id=”dog” #dog { ... } Sama id saab olla ühel unikaalsel elemendil. Üldiselt on see piirang. Üks saab olla nt põhimenüü. Klassi saab panna paljudele elementidele peale. Nt kõikide tabelite päised, uudisportaalis kõikide h2 pealkirjade stiil. class=”cat” .cat { ... } class=”cat fat” - nii saab ühele asjale panna mitu klassi korraga. Halva näite probleem: klassi nimi ei tohiks iseloomustada sisu või välimust (nt “paks- pealkiri”) vaid semantiliselt eesmärki (tabl

Veebiprogrammeerimine

Kommentaarid (0)