• Tüvepikkus -160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm • Eluiga kuni 30 aastat • Koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael, tugevamad jalad, keha ja jalgade hoiak teine Levik • Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral • Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal • Aasia- suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne Arvukus • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes) • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Elupaik • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Uluksõralised, koduloomad, jänesed, koprad Paljunemine • Monogaamsed • Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar • Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis
Kahe talvitusperioodi võrdlusena selgus, et suurim erinevus seisnes pruun-suurkõrva isendite arvukuses. 2007/2008 aasta talvitusperioodil oli Laagri püsielupaigas loendatud pruun-suurkõrvade koguarv 40 isendi võrra suurem. Analüüsimisel selgus, et nahkhiirte arvukus on eelkõige erinev kuude lõikes mõlemal talvitusperioodidel. Talvitusperioodide alguses (oktoobris, novembris) ja lõpus (märtsis, aprillis), on nahkhiirte arvukus väiksem. Rohkem isendeid loendati talvitusperioodi keskel. Keskmise temperatuuri tõus erinevate aastate vältel võib olulisel määral mõjutada nahkhiirte käitumist. Sellest tulenevalt suureneb vajadus uurida nahkhiirte talvitumise eripärasid. Uuringute jätkamisega Laagri talvituspaigas on võimalik saada uusi teadmisi nahkhiirte talvituspaikade ning nende säilitamise võimaluste kohta. 6
Maailma Kaubanduskeskus Heli Kiima Plaan Torni iga korrus moodustus 63x63 m suuruse pinna Mille 24x42-m ristlõikepinnaga keskosas paiknesid: Kiirliftid Torusahtid Õhusahtid Avariitrepid Ülejäänud osa oli vaba ruum Võrdlus Hoone Maailma Tallinna Kaubanduskesk Teletorn us Terast kulus 78 000 tonni 1900 tonni Kõrus 411 m 314 m Korruseid 110 25 Hoonel olid teisaldatavad Vaheseinad Sanitaarsõlmed Kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid: kandsid terasfermid Paiknevad: Tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Fassaadipostidest Aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Fasaadikat...
Eesti rahvaloendus 11. rahvaloenduse ajal, mis toimus 2011 aastal, kolme kuu vältel, loendati Eestis püsielanikke kokku 1 294 236. Nendest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. 68,7% pidas ennast eestlaseks 24,8% venelaseks ning 4,9% muu rahvusena. Oma rahvust ei määratlenud 1,5% vastanutest. Püsielanike arv on langenud 75 816 inimese võrra. Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud vanuseline koosseis. Kui aastal 2000 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis nüüd on see langenud 15% peale. 65-aastaste ja vanemate osatähtus on aastal 2011
ületanud pooleteise miljoni piiri: Eesti riigis elas 1 565 662 inimest . Eestlaste arv oli suurenenud 963 281-ni . Osatähtsus rahvastikus oli langenud 61,5 protsendini; venelasi oli 30,3% , ukrainlasi 3,1 % ning valgevenelasi 1,8% . Soomlaste , sakslaste ja juutide osatähtsus oli vähenenud kojusiirdumise võimaluse tõttu. 2000.aasta rahvaloendus Eestis Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loendati 1 370 052 alalist elanikku . Neist 67,9% olid eestlased . 1989. aasta rahvaloenduse tulemustega võrreldes oli Eesti alaline elanikkond vähenenud 195 600 inimese võrra ehk 12,5% . Tavaleibkondi oli 582 089 ja tavaeluruume 617 399. Loenduse põhikorraldajaks oli Statistikaamet .Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon . Rahvaloenduskomisjoni ülesanne oli riigivalitsemisorganite
järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ), rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ), kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja universaalsuurtükideks ( tulistavad nii maa -, mere -, kui õhumärke ). Suurtükk on suurtükkiväe põhirelv. Vanal Liivimaal, sh ka Kuressaares veti suurtükid kasutusele 14. saj. lpus. Taani ajal loendati Kuressaare kindluses juba 162 mitmesugust suurtükki, rootslased andsid aga 1710. aastal kapituleerudes Vene vägedele üle 66 kahurit. 1836. aastal viidi siinne relvastus üle Ahvenamaale Bomarsundi kindlusesse. Veel kord pandi kindluse vallidel kahur üles 19. sajandi II poolel, andmaks linnarahvale teada reisiauriku saabumisest. Eesti vanima lahingukorras suurtükiga saab Saaremaa Muuseumi külastaja tutvuda Kuressaare linnuse sissekäigu juures.
2)RÄNNE RAHVASTIKUANDMED - Rahvaarv 2009 seisuga on 1,324 miljonit inimest. - Euroopas on 46 riiki, me oleme 36-ndal kohal rahvaarvu poolest. - Väiksemad on kääbusriigid N: Andorra,Monac, San-Marino, Baltica - Väiksemad tavariigid N: Isaland, Malta, Küpros - Suuremad riigid N: Saksamaa rahvaarv on 61*suurem kui Eestis.Soomes 4* rohkem. RAHVASTIKUANDMETE KOGUMINE: 1)kirikuraamatud - ajaloolistelt allikatest - kirkikuraamatutest ( Vanim teadaolev 13.saj. loendati Eesti rahvast ) - 17.saj ( Neid kirikuraamatuid on palju hävinud põhjasõjas. ) - 18-19saj. tsaari Venemaa all oli " seitse hingederevision " . ( rahvaloenduse eelkäija ) 2)rahvaloendus - 1. rahvaloendus toimud 1881a. - Viimane oli 2000a. - Järgmine on 2011a.( Eestis e-loendus ) 3)rahvastikuregistrid -sinna on koondatud kõigi Eesti kodanike ja Eestis ametlikult elavate välismaalaste isikuandmed. 4)statistikaamet-rahvastiku jooksev arvestus,jälgib muutusi.
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud
hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka. See on lähedane karjala keelele. Isuri keelel on umbes 300 kõnelejat, enamik neist on vanemaealised. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti
elujõudu, tugevust, puhtust (erinevalt kurtisaanide palmitsetud juustest), roos - Neitsi Maarja kui veatu puhtuse kehastus on Taevane Roos ja patuta Okasteta Roos, lamp tarkuse ja vagaduse sümbol merikarp palverännak muna valge muna sümboliseerib patuta viljastamist pitseeritud raamat sümboliseerib Neitsi Maarja süütust roosikrants sõna-sõnalt ,,roosipärg". Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega. Palved olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elule, mis rõhutavad rõõmu-, valu- ja aurikaste sündmuste sarju Notre-Dame'is on 34 Neitsi-Maarja kujutist. Kujutatakse ka krooniga, kuigi siis on ta legendi kohaselt surnud ja taevas Inglite Kuninganna. Gooti stiili perioodil süvenes Neitsi Maarja kultus ning kõige leivinumaks skulptuurigruppideks olid Maarja Kristuse surnukehaga nn Pieta ja Maarja Kristus-
Majandusarvestuse ajaloo juured ulatuvad kaugele, siiski on selle aja kohta säilinud vähesed materjalid nagu ikka. Põhjuseid, miks tekkis arvepidamine, on keeruline tagantjärgi kindlaks teha. Ürgajal polnud inimesel peal üksiku tööriista midagi muud, seega tol ajal loendamist ei vajatud. Siiski võiks eeldada, et inimesed hakkasid arvet pidama jõukuse suurenedes, et loendada oma karja ning vilja. Juba Piiblist võime näha algseid raamatupidamist puudutavat informatsiooni. Loendati karja, vilja ning see märgiti tavaliselt templis üles. Samuti pidasid preestrid arvet kümnise ning ohverdamiste suhtes. See kõik oli algne arvepidamine. Kui algselt oli arvestamine üsna kerge ja lihtne, siis ajaga koos on raamatupidamine muutunud palju keerulisemaks. Terve majandusarvestuse ajaloo vältel on kogu maailmas olnud kasutusel palju erinevaid arvestussüsteeme, mis igaüks on saanud nimetuse päritolumaa järgi. Esialgu märgiti loendustulemused savitahvlile, samuti
ja Leningradi Oblastiga, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Tavaliselt kannab külastu (vepsa keeles külä) vepsa päritolu nime, sellesse kuuluva väiksema küla (vepsa keeles deroun) nimi on sageli vene päritolu. Tihti on vepsa küladel kolm nime: vepsa nimi, vene nimi kohalikus kõnepruugis ja ametlik vene nimi. Arvukus: 1940tel oli veplaste rahvaarv 30-40 000 inimest, aastaks 1989 oli neist järgi jäänud 12 501. 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste rahvaarvuks 8240 inimest. Tänapäeval on paljud vepsa külad venestunud või tühjaks jäänud. Keelest enesest: Olulisimad iseärasused keeles: pikkade vokaalide lühenemine (põhjavepsa murdes on säilinud uu,ii ja üü; nt. Hab 'haab', pä 'pea'), astmevahelduse peaaegu täielik puudumine, kaksikkonsonantide lihtsustumine(kelod ''kellad'') ja enesekohane pöördkond(pezeze ''peseb ennast'').(Eesti Entsüklopeedia 1998) Tänapäeval:
Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Terve suure Karjala peale on vaid üks suhteliselt väike rajoon Petroskoist lõuna pool, kus karjalased on veel enamuses. Veel kahes rajoonis lõunas Käkisalmis (Priozjorskis) ja põhjas Kalevala rajoonis on elanikest umbes 40 protsenti karjalased. Ka seal võib kuulda tänavatel elavat karjala keelt.
Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a. loendati Eestis kõigest 60 ilvest. Ilveste arvu järsku suurenemist võib seletada peamiselt saakloomade arvu tunduva suurenemise, aga ka tagasihoidliku jahipidamisega. Kuigi saakloomi on külluses, on ilves võrdlemisi paikse eluviisiga, ning elab aastaid ühes kandis ulatudes 300-3000 ha. Toitumine- Laialt levinud arvamuse kohaselt peetakse ilvest peamiselt valgejänestest toituvaks loomaks. Kuigi ilves kipub vahel murdma enam, kuid ta jaksab kohe ära süüa, on nii
Kõige sobivamaks elupaigaks on talle savannid oma avaruse, sõraliste ohtruse ja veekogudega. Viimased on lõvide eksisteerimiseks hädavajalikud. Erinevalt muudest suurtest kiskjalistest ei ela lõvid mitte ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremate rühmadena - nn. praididena. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emased ja noorloomad. Üldse võib praidis olla 7-10 isendit või ka rohkem. Ühes praidis loendati kord koguni 30 looma. Seltsing liigub ringi 100 ruutkilomeetri suurusel või suuremal alal, sõltuvalt selle piirkonna saakloomade hulgast. Suur isalõvi kaitseb oma territooriumi teiste seltsingute ja emalõvisid teiste isaste eest. Päevaajal puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus (magavad kuni 20 tundi ööpäevas), õhtul siirduvad jahiretkele. Lõvi hindab oma toitu osalt lõhna, osalt maitse põhjal. Kuid keel pole üksnes maitsmiseks vajalik, sellel on ka teisi ülesandeid.
sarvede tõttu väga hinnatud jahiloom. Punahirvele on lubatud pidada peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahti ja jahikoeraga, aga mitte hagijaga, 1. septembrist 30. septembrini. 2004. a loendati RMK jahimajandites 200 hirve, millest kütiti 20 isendit. Jahihooajal kütitakse ainult mõned trofeepullid. Sarved võivad olla medaliväärsed alates viiest kilogrammist. RMK jahimajandites kütitakse punahirvi ainult Kuressaare ja Leluselja jahimajandites. Hirvepulle kütitakse reeglina valiklaskmise põhimõtteid
Lähis-Idast, kus elasid inimesed arvatavalt 12 000 aastat tagasi. Arvepidamise tekkimise põhjuseks arvatakse olevat inimeste jõukuse suurenemist, kuna tekkisid objektid, mille kohta oli vaja arvet pidada. Sel perioodil loendas muistse templi preester olemasolevat vara (kari, vili) ja tegi selle kohta märkmeid ning oligi tekkinud arvepidamine. Esmalt õppisid inimesed loendama, kuid arvutamiseni jõuti hiljem. Umbes 12 000 aastat tagasi, kui sai alguse arvepidamine, loendati kõike sõrmedel ning kujunes välja kümnendsüsteem, nendel, kes võtsid abiks ka varbad - kahekümnendsüsteem. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järele. Sõjaväe moodustamiseks ja maksude kogumiseks oli tarvis teada rahvaarvu, teada maatükkide suurust ja maa kvaliteeti, karjade suurust jne. Tekkis vajadus arvude märkimiseks ning võeti kasutusele kepid või luud, kuhu sai sisse lõigata sälgud. Neid nimetati pügalpulkadeks.
Mõdriku 2012 Majandusarvestuse süsteem on arenenud aastatuhandeid, sellepärast on arveldamise alguse täpset aega on raske määratleda. Esialgu oli arvepidamine lihtne. Umber 10 000 aastat e.m.a loendas Lähi-Ida templi preester olemasolevat vara, milleks oli kari ja vili ning tegi sellekohaseid märkusi. Muinasaja inimesed õppisid kõigepealt loendama ning hiljem jõuti arvutamiseni. Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa. Et teada saada kumb kahest karjast on suurem ajasid nad loomad paarikaupa läbi värava. Vana-Egiptuses peeti vara arvestust piitsa või nööri abil. Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja kustutati neid. Algas arvepidamine. Numbreid tol ajal veel ei tuntud. Vajadus staatilise arvepidamise järele tekkis, kui inimesed hakkasid linnastuma. Vaja oli teada rahvaarvu, maatükkide suurust ning kvaliteeti
elanikuga Peterburi saanud juba Põhja- Euroopa suurimaks linnaks. Euroopaliku elulaadi sisseviimine. Pärast välismaalt naasmist alustas Peeter I õukonnas ümberkorraldusi. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Samuti toimetati habemetega või nõuti nende eest habememaksu. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi- assambleesid, millest võtsid osa ka naised. Taolistel kogunemistel tantsiti, mängiti kaarte või malet. Euroopalikumaks muudeti ka ajaarvamine. Senini loendati Venemaal aastaid maailma loomisest (1. september 5508 eKr), alates 1700. aastast aga Kristuse sünnist nagu mujal Euroopas. Ühtlasi viidi aasta algus üle 1. jaanuarile. Venemaa Peeter I valitsusaja lõpul. Peeter I teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita.Vene riik sa Uusikaupunkti lepinguga avara väljapääsu Läänemerele Viiburist Riiani. Venemaast oli saanud Ida- Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni
1 ml kraanivett lisatakse kahte Petri tassi ning saadakse lahjendus 10¹ ehk 10. Ühte tassi valatakse lahust coli-laadsete bakterite, teise mikroobide üldarvu määramiseks. Mõlematel lahjendustel lastakse seista, kuni need tahenevad. Seejärel viiakse tassid inkubaatorisse. Coli-laadseid hoitakse 37º ja mikroobe 22º juures 48-72 tundi. N mikroobide arv millimeetrises vees C kolooniate summa, mis loendati kõikidelt loendamiseks valitud tassidelt n1 tasside arv, mis kulus loendamiseks esimeses lahjenduses n2 tasside arv, mis kulus loendamiseks teises lahenduses d esimese lahjenduse lahjendus faktor KV =102 -3
arvepidamine oli staatiline, kuna tugineti faktide fikseerimisele: inventeerimisele ja vara registreerimisele. Kõigepealt õpiti loendama ning arvutamine tuli juurde hiljem Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis siis, kui toimus linnastumine ja hakkasid tekkima riigid. Maksude kogumiseks ja sõjaväe moodustamiseks oli vaja teada rahvaarvu. Samuti oli vaja teada maatükkide suurust ja kvaliteeti, karjade suurust jne. Muistel ajal peeti arvet väga lihtsate meetoditega. Näiteks loendati vara kivide, teokarpide või herneste abil. Sellised meetodid olid kasutusel tuhandeid aastaid. Kuna taolist „arvet” oli tülikas säilitada ja teisaldada, siis tekkis vajadus arvude märkimiseks. Sümbolite kasutamine arvudena tekkis varem kui kirjaoskus. Varasemalt olid numbrimärkidena kasutusel kepile või luule lõigatud sälgud ning selliseid luu-ja puupulke nimetatakse pügalpulkadeks. Eriliigiliste objektide eristamise vajadus tekkis inimühiskonna ja arvepidamise arenedes
Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele 1732. a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle Raamtarude kasutuselevõtt VanaKuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas 18341839 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.) 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000ni Fakte mesindusest. 2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000 tonni. Peamised meetootjad Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Tsehhi. 2002
Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus oli ka Lätis. Selline arvestus arvatakse olevat pärit varasemast ajast. Külvatavatele kultuuridele olid sobivaimad külviajad - kaer külvati 9-7
Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 5 KEEL Keel
Samuti võib juhtuda, et tiiger leiab kariloomades (nt. veised) endale kerge saagi ja hakkab neid tapma. Venemaa Vanasti ulatus amuuri tiigri leviala üle kogu Lõuna-Siberi, Baikali järvest kuni Jaapani mereni, samuti Kirde-Hiina ja Korea poolsaarel, tänapäevaks on leviala ulatus kokku tõmbunud sellisel määral, et järelejäänud püsiv elujõuline tiigriasurkond on ainult Primorje ja lõunapoolses Habarovski krais Venemaal Kaug-Idas. Viimase loenduse käigus (teostati 1986) loendati u.350 looma. Vaatamata sellele, et mitte keegi ei tea, kui palju tiigreid hetkel selles piirkonnas eksisteerib, on peaaegu kõik bioloogid nõustunud, et amuuri tiigri arvukus on viimase 5 aasta jooksul dramaatiliselt vähenenud. Amuuri tiiger on pidanud üle elama neli sõda, kaks revolutsiooni ja massilist metsade maharaiumist. 1940. aastal oli amuuri tiigri seis üsna kriitiline, siis arvati elus olevat alla 50 isendi. Seejärel keelustati Venemaal 1947-1959 täielikult
föderaalpiirkonnaga, kus maapiirkonna rahvastik (51%) ületab arvult linnarahvastiku (49%) (vt. Lisa Joonis ). Rahvastikutihedus on antud ringkonnas suhteliselt suur. Tihedam asustus on (tööstus) linnade ümbruses 25-50, kohati 50-100 inimest km2 kohta. Lõunapoolsed piiriäärsed alad on aga vähese asustusega, vähem kui 1 inimene km2 kohta (vt. Lisa Joonis ). Joonis . Vene Föderatsiooni Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna rahvastik 3. Rahvused 2010 aasta rahvaloendusel loendati kokku 305 erinevat rahvust. Venelased moodustavad Venemaa rahvastikust 77,7 % (111 016 896 inimest). Üle 5 miljoni inimese ehk 3,9% küsitletuist jättis rahvuse määramata ja 0,41% (583 747 inimest) keeldus sellele küsimusele vastamast. Teiste rahvuste esindajatest moodustavad suurima grupi tatarlased 5 310 649 inimesega, moodustades kogu rahvastikust ainult 3,7%. Teised miljonitega esindatud rahvused jäävad juba alla 1,5% priiri. All pool tabelis on ära toodud suuremate rahvusgruppide
Veel 18.19. sajandil oli ta Ida-Baltikumis üsna laialt levinud. K. Greve andmeil oli saarmas siin kohati tavaline veel 20. sajandi algul (Laanetu, 2007). Tõenäoliselt röövküttimise tagajärjel vähenes selle liigi arvukus aastail 19201935 (Aul jt., 1967), kuid hakkas seejärel aeglaselt kuid pidevalt suurenema, saavutades maksimumi 7 aastaiks 19601965: siis loendati Eestis ligemale 2000 saarmast. Järgnes uus langus, nii et aastail 19751982 loendati neid vaid 300350 (Laanetu, 1998). Sellise languse vallandas ilmselt 1964.1965. aastate madal veeseis ja karmid talved ning loomade intensiivne küttimine, sest saarma nahka hinnati väga kõrgelt selle ilu ja vastupidavuse tõttu. Kriitiline seis sundis võtma selle liigi kaitse alla. Saarma arvukus hakkas taastuma pärast 1978. 1983
merele veel ohtlikumaks. 4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970. aastate algul, kui hakati märkama Läänemerre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale, muutus naftareostus tõsiseks. Ulatuslike (üle 50 000 kg) merereostusi toimub Läänemeres keskmiselt kolm juhtumit kümne aasta jooksul. Väiksemaid reostusi, mis on mere sattunud tahtliku laevadelt lekitamise teel, avastatakse pidevalt. Näiteks aastal 2007 loendati kokku 99 merereostusjuhtumit. Kuid olenemata naftareostusega seotud õnnetuste asukohta, mõjutab see ikkagi tervet ökosüsteemi. Näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud õnnetus Hispaania ranniku lähedal mõjus ka Läänemerele laastavalt. Kõik see mõjutab nii meres elavaid organisme- kalu, linde, loomi. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele. Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse
1865.a demonstreeris Austria- Ungari armee major Francesco de Hruschka esimest meevurri. Eesti aladel kasutati mett juba üle 75 3000 aasta tagasi. 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele. 1834-1839 raamtarude kasutuselevõtt Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas. 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.). 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet. 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile. 80 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000-ni. Mee liigitus tootmisviisi järgi koos lühikirjeldusega · kärjemesi - mesi, mida mesilased ladustavad vastehitatud haudmeta meekärgedes ja 85 õhukestes kärjepõhjades ning mida müüakse kinniste tervete meekärgede või nende
aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414, Põhja-Karjalas (ehk Viena Karjalas ehk Valgemere Karjalas) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus 1926. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja Moskva oblastis - 140 567, Karjala ANSV 100 781, mujal 6 772). 1939. aastal loendati Venemaal kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). 2002. aastaks oli karjalasi järel 93 344. Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive. Väga kiires tempos on kahanenud tverikarjalaste arvukus. Veel 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, kuid 2002. aastal vaid 14 633. 3
Maailmas on ta suhteliselt laialt levinud ja Eestiski kohtab teda harvem vaid põhjaosas. Meil on kokku loetud umbes tuhat pesitsevat haigrupaari. Hallhaigur on põhiliselt kalatoiduline. Tema igapäevases menüüs võivad olla peale kalade veel putukad, vähid, konnad, kullesed, sisalikud, maod, närilised jms. Üsna tavaline paiguti esinev lind. Esimesed teated XIX sajandi lõpust. Praegu ~1300 paari, suurim on Häädemeeste/Võiste koloonia, kus 1993. aastal loendati 268 paari. Hallhaigur on rändlind. Talvitab Edela- ja Lääne-Aafrikas, viimasel ajal ka Lääne-Euroopas. Eestisse saabub varakult, siis kui veekogud on veel jääs: märtsi lõpul ja aprilli algul. Äralend toimub peamiselt septembris, osa linde (10...50) jääb Eestisse. Rändel lendavad üksikult. 10 Kasutatud kirjandus: http://www.loodusring.ee/?q=node/77 http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=5
Tänu inimõiguste rikkumisele Nigeerias on taotletud riigi välja heitmist ÜRO ja RÜst. Rahvastik Tänu 126 635 000 elanikule on Nigeeria suurima rahvaarvuga Aafrika riik ja maailmas 9. kohal. Nigeeria rahvaarvu saab hinnata vaid ligikaudselt, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. 1963 aastal loeti kokku 55,5 miljonit elanikku, järgmised loendused olid osalised või valitsuse poolt kinnitamata. 100 miljoni piir ületati esmakordselt arvatavasti 1980, kuid 1991 aasta loendati vaid 88,5 miljonit aga 1995 juba peaaegu 127 miljonit elanikku. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Tihedamalt on asustatud maa edelaosa (Ibadani ümbrus), sest seal asub endine pealinn Lagos, tänu sellele on arenenud ka linnade süsteem ja tööstus piirkonnad. Kõige vähem on elanikke riigi põhjaosas, kus on peamiselt kuivad rohtlad ja põllumajandusmaa. Rahvastikutihedus on Nigeerias kordi suurem, kui ta naaberriikides- 137,1km²/in. Naaberriikides: Benin 58,5 km²/in
Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit
Linnus ise on ca 2 ha suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht. 1974.-1982. aastal uuriti linnust üsna põhjalikult ning loendati umbes 90 elamukohta tähistavat kivivaret. Elamud olid väikesed, nelinurksed, rõhtpalkidest ilma korstnata suitsutoad. Taganurgas, suuga ukse poole paiknes kerisahi, selle ees koldel valmistati süüa, nii nagu ka hilisemas taluelamus. 19. sajandil elas linnuses metsavahi pere, kelle eluase oli idavärava lähedal ja kes keskaegset kalmistuala kasutas põlluna, hiljem heinamaana. Varbola Vahvad Vennad
terast 41 korda vähem. Tallinna WTC Televisoonitorn Kõrus 411 m 314 m Korruseid 110 25 Terast tonni 78000 1900 Lifte oli 104, pikimaks sõiduajaks 2 minutit. Erinevatel andmetel töötas WTC keskuses ca 50 000 inimest ja päevaseid külastajaid loendati 130 000. Arvati, et kogu hoone inimeste evakueerimise aeg: 5 minutit. 12 UUS EHITUS Ground Zero ala puhastamine kestis 8 kuud 24 tundi päevas. Järelejäänud ajalooline sein transporditi Fresh Killsi Staten Islandil. 30. mail 2002 oli koristustööde ametliku lõpetamise tseremoonia New York City Manhattani alal. Aastal 2002 pandi alus ka uue 7 World Trade
4 1.4Vene aeg 1665. aastal said linna uuteks peremeesteks venelased. 1667. Aastal hävitas suur tulekahju kolmandiku kesklinna parematest majadest ning tuli levis ka lossile Toomel ja Maarja kirikule. Seejärel tuli sajandilõpu suur nälg, mis viis hauda ligi viiendiku elanikkonnast. (Salupere 2004: 19) Nälja kannul algas Põhjasõda (1700-1721) ja sellega kaasnes katk. Pärast sõjategevuse lõppu loendati Tartu 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodaniku. Vaesunud inimesed ehitasid käepärastest materjalidest elamuid. Majad seisid hõredalt, kruntidel olid kõrvalhooned, hoovid ja paljudel ka aiad. Ehitised olid tuleohtlikud ja linna laastsasid korduvalt suurtulekahjud. (Salupere 2004: 21) Peatselt alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta
Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Vahel murravad ilveseid ka ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. -7- Arvukus Ilvese arvukus oli viimase 100 aasta (võimalik et veel tunduvalt pikema perioodi) kõrgeimas seisus aastatel 19961997, mil loendati 1200 ilvest. 1998. aastal kütiti 216 isendit, mis on teadaolevalt suurim kütitud isendite arv Eestis. Sellest ajast alates on ilvese arvukus langenud, põhjuseks intensiivne küttimine ning võimalik, et ka üleasustusest tingitud toidubaasi puudus ja loodusliku suremuse suurenemine. Alates 2002. aastast kehtestatud küttimispiirangud (2002. a kütiti 81 ja 2003. a 82 ilvest) on pööranud arvukuse languse
Harjumaal 62 protsenti, Valgamaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal 80 ja 90 protsenti vahel ning ülejäänud maakondades on eestlaste osatähtsus üle 90 protsendi. Teine suurem rahvusrühm on venelased, keda on 25,2 protsenti rahvastikust. Venelaseks pidas end 326 235 inimest. Arvuliselt kõige vähem venelasi elab Hiiumaal 61 inimest. Kõige enam elab venelasi Harju- ja Ida-Virumaal, vastavalt 173 194 ja 108 208 inimest. Muu rahvuse esindajaid loendati 64 038 (4,9 protsenti) ja rahvustunnus jäi teadmata 1635 inimese puhul. Suuremad rahvusrühmad eestlaste ja venelaste kõrval on ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Muude rahvuste esindajaid on üsna palju Ida-Virumaal (8 protsenti), Harjumaal (7 protsenti) ja Valgamaal (5 protsenti). Neis maakondades on rohkem ka teadmata rahvusega inimesi, kuid nende osatähtsus jääb kõikjal alla 1 protsendi. http://www
Kesk. tava 19,81 Kesk. elek. 19,73 P- väärtu s 0,02 Jah või ei Jah, on oluline 17) Ühel katselapil istutati 110 kuusetaime, teisel 130. Esimesele katselapile paigaldati feromoonpüünis. Järgmisel aastal loendati terved ja kahjustatud taimed mõlemal katselapil. Saadi järgmised tulemused mis on kajastatud tabelis 3. Tabelis nr4 on esitatud katse teoreetilised sagedused. Ning kasutades funktsiooni CHITEST saame P-väärtuseks 0,374. Katsest järeldub et feromoonpüünis ei aidanud oluliselt kaasa taimede kasvamaminekule. Tabel 3. Tervete ja kahjustunud taimede sõltuvuvs feromoonpüünisest. Feromoonpüünis Kontroll K o
poolsaarest Valges meres kuni Jenissei suudmeni (vt. Lisa 1). Neenetsite asuala on umbes 1 miljoni ruutkilomeetri suurune. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis asub Vene Föderatsioonis elab siiski vaid umbes 18.6% neenetseid. Ülejäänud elanikud on venelased ja komid. (Neenetsimaa (Nenetskiy Avtonomnyy Okrug, 2018)) 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neenetseid Venemaal 44 640. 2002. aastal oli neid 41 302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190. Neenetsi keelt, mis on neenetsite emakeel valdab vaid 50% neenetsitest. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas on rahvaarv 19 aastaga rohkem kui kuuekordistunud ning seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995) 1.3 Neenetsi keel Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma
turule, luua selleks täiesti uus seaduste baas ning transpordisüsteem, kogu majanduse alustalana aga rahvuslik rahandus ja pangadus. 1.jaanuaril 1928 teostati rahareform, millega tulid käibele kroonid ja sendid. Põllumajanduse arengu põhisuunad ning saavutused Enne maareformi kuulus veidi rohkem kui tuhandele suurmaaomanikule 58% maast ning ostutaludele ülejäänud 42%. Lisaks oli 2/3 rahvast maata. Maareform viidi üldiselt läbi 1925.aastaks, mil Eestis loendati kokku 126 500 talumajapidamist. Reform jätkus ka järgnevatel aastatel, 1933.aastaks oli loodud u 55 000 uut talu. Põllumajanduse põhiliseks tootmissuunaks jäi loomakasvatus, mis andis looma-ja sealiha, piima ja piimasaadusi ning mune. Tähtsaks peeti põllumajanduslikku eriharidust, mis tõttu rajati sellealaste õppeasutuste võrk. 1920.-1930 aastail püsisid põhilised taimekasvatuse näitajad, nagu teravilja saagikus. 1930. asutati sellised
näitas tagamaad. Teiseks teemaks oli Inimeste arvamused oma ümbruskonnast- uuriti kuidas inimesed hindavad oma elukoha lähedast keskkonda. Tehti küsimustik, mille andmed sisestati ArcGIS-i. Iga aspekti kohta koostati üks kaardikiht, mille abil sai luua temaatilisi kaarte. Kolmandaks oli Liiklus ja ohutus- kus oletati, et liiklusõnnetused sõltuvad tee liigist, liikluskoormusest ja teede ohutustingimustest. Andmeid koguti 80 teelõigu kohta, kus loendati liiklusvahendeid 15minuti jooksul. Koostati kaardikihid eri liiklusvahendite liiklusintensiivsuse kohta, võrreldi õnnetuste esinemise sagedust. Neljandaks uurimusteemaks oli Mikrokliima- kus õpilased uurisid temperatuuri erinevusi kooli lähiümbruses. Võeti arvesse erinevaid tegureid, mis seda mõjutavad. Õpilased mõõtsid temperatuuri 15 kohas ja 7 asukoha koordinaadid registreeriti GPS-ga. Andmed sisestati ArcGIS-i ja koostati
I Loe artikkel läbi. Seejärel loe nelja lühikokkuvõtet (AD) ja vali vastuseks see, milline neist artikli kokkuvõtteks kõige paremini sobib. Meie taimestiku liigirikkusele panid aluse muistsed karjakasvatajad Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased. Nad tõestasid, et inimasustuse püsivuse ja looduse liigirohkuse vahel valitseb seos. Veel tänapäevalgi kasvab
taime, siis potentsiaalne kahju jääks vahemikku 0,5-1(2) milj. krooni (allikas: K. Voolma ettekanne 23.03.2009). 1.3 Ulukikahjustused metsas Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad avaldada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder (Alces alces) . Põtrade arvukus hakkas Eestis tõusma aastatel 1970-1980. 1990. a. loendati ametlikult Eestis 16 000 põtra (tõenäoliselt oli neid aga üle 20 000). Alates üheksakümnendatest hakati põtru intensiivsemalt küttima ja selle tulemusena põtrade arvukus vähenes ning 1997. aastal loendati ametlikel andmetel vaid 6600 põtra. Aastatel 2005-2007 põtrade arvukus Eestis tõusis (2001 aastal loendati Eestis ligikaudu 10 000 põtra, 2005. aga juba ligikaudu 12 000), hetkel (2015-16) on arvukus pisut tõusnud. Kuidas põder metsa (puid) kahjustab
laike ja ei paljune tüves K12 Algsel T4-l on laigud väiksemad ja säbruliste servadega Tüves B ristatud rII mutantide järglaskonnaga nakatati tüve K12 Tüves K12 paljunesid ainult rekombinandid, kus oli taastunud algne fenotüüp Tüve K-12 nakatamisel saadud faagilaigud loendati ja arvutati rekombinatsioonisagedus: Rekombinatsioonisageduse arvutamine Rekombinatsioonisagedus: 2 x metsiktüüpi rekombinantide arv Faagide üldarv Metsiktüüpi rekombinantide arv on vaja 2-ga korrutada, kuna lisaks neile tekib sama palju ka topeltmutante
väga vähe.(1) 1.7.2 Niidud ja loopealsed Niidud on rohumaad, mida kasutatakse põhiliselt heinamaana, vahel ka karjamaana. Eesti praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele metsa- või põllumaadele.Suur osa Eesti niitudest, eriti Lääne-Eestis, on puisniidud. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. Läänemaal asuval Laelatu puisniidul loendati 1 m² suurusel alal 2000. aasta suvel 76 liiki rohttaimi, mis on Põhja-Euroopa rekordiks.Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga-aastaste perioodiliste üleujutuste tõttu, mis setitavad niidule orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates kaasa mullaviljakuse tõusule.ehk alvarid on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuitoitainerikka mullaga paepealsed alad
Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (tverikarjalased, vene keeles ka ülemvolga karjalased - verhnevolzskije), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased (siirtokarjalaiset, 1976. aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast. 2002. aastaks oli neid järel 93 344. Niisiis on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Eriti kiire on tverikarjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, siis 2002. aastal vaid 14 633. 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, ent nad moodustavad vaid 9% selle elanikest. Vabariigi elanikkonna valdav enamik on venekeelne ning suurem osa neist on sündinud väljaspool Karjalat
maksudest. Tulekahjuhirm pani ehitama linnatänavatele avalikke kaeve.Sajandilõpu näljahäda oli rootslaste rahvaloenduse andmetel Tartu elanikkonna arvu viinud 200 inimeseni, linnas oli 141 kivi – ja 78 puumaja (Pullerits, 2005). Põhjasõda tõi Tartule vaid hävingut, 1708 aasta juulis hävitati Peeter I korraldusel linn, lihtsalt põletati linn maha, lasti õhku linnamüür, peale liitmist Venemaaga loendati 1710 aastal 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodanikku ja needki äärelinnas (Salupere, 2004, Pullerits, 2005). 18.sajand Varemetesse jääb Tartu pikkadeks aastateks, veel sajandi keskpaigas kirjutatakse, et varemeid on kõikjal linnas- Õuekohtu hoone Laial tänava, Ülikooli hoone Jaani kiriku vastas, Maarja kirik, Jaani kirik (taastati 1740 aastaks). All- linna varemete taustal kõrgus varemetes
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Tavaline 17,9 21,1 20,7 19,5 19,7 20,1 20,6 18,9 19,4 19,7 20,3 Elektron 17,8 21,2 20,7 19,4 19,6 20,1 20,4 18,9 19,2 19,6 20,1 17) Ühel katselapil istutati 110 kuusetaime, teisel 130. Esimesele katselapile paigaldati feromoonpüünis. Järgmisel aastal loendati terved ja kahjustatud taimed mõlemal katselapil. Saadi järgmised tulemused: Feromoon Kontroll Kokku püünis Terved 69 73 Kahjus- 22 25 tatud Hukkunud arvuta arvuta Kokku 110 130 P-väärtus Kas feromoonpüünis aitas oluliselt kaasa taimede kasvamaminekule? Jah või ei
"Spordibiograafiline Leksikon". Kutsuti ellu sihtasutus "Kehakultuurihoone" 1938 Eestis peeti EM-võistlused jääpurjetamises ja kreeka-rooma maadluses. Korraldati Eesti Talipäevad. Kadrioru staadion sai betoontribüünid 1939 Peeti II Eesti Mängud. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti teist korda Argentiina karika ja tõusis parimaks laskurmaaks maailmas. Ilmumist alustas "Spordi suurraamat" 1940 Eesti Spordi Keskliit ühendas ligi 350 spordiliitu, klubi, seltsi ja osakonda. Eestimaal loendati 119 spordiväljakut, 63 võimlat ja 25 välisujulat.Lõpetati kõigi "töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide tegevus, sealhulgas Eesti Spordi Keskliit, spordialaliidud ja -seltsid. Moodustati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Eesti liikmeksolek ROKis katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Ilmumise lõpetas "Eesti Spordi Leht", mille asemel alustas ilmumist ajakiri "Kehakultuur"
annaabi.ee 
