Ilves.
Ilves on jõulise kehaga loom,
pea kassi taoliselt ümar, koon lühike. Kikkis kõrvad lõppevad
umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani
ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga
iseloomuliku välja nägemise.
Jalad on suhteliselt kõrged ,
mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu.
Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus ( varvaste vaheline
kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel
täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus . Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma
küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm).
Ilvest peetakse kõige
muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas.
Elupaik- Ilves kui
bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab
Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. ILVES (Lynx lynx) kaslaste sugukond ilvese perekond. Välimus: Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged
Kõik kommentaarid