Mesi (0)

Tartu Kustehariduskeskus
Mesi
Toiduainete õpetuse alused
Koostaja : Merili Tamm
Õpperühm: HT13
2014

Mee ajalugu

Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal . Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-Egiptuses kasutati mett kookide , küpsiste ja muude roogade magustamiseks. Vanas-Egiptuses ja Lähis-Ida rahvaste hulgas kasutati mett ka surnute palsameerimiseks. Mett ohverdati Egiptuse viljakus jumalale . Iidses Indias kasutati mett ravimina, seda kinnitavad Veds'e ja Ayurveda tekstid, mis mõlemad on koostatud 4000 aastat tagasi. Gaius Plinius Secundus Rooma loodusteadlane kirjutas oma raamatus “Loodusteaduse ajalugu” palju mesilastest ja meest ning selle kasutusviisidest. Suhkru puudumise tõttu oli mesi lahutamatu magusaine koostisosa Rooma retseptides. Iidses-Hiinas on ammustest aegadest eksisteerinud mesilaste pidamise kunst . Kinnitust sellele annab Fan Li või Tao Zhu Gong 'i kirjutatud raamat “Eduka äri kuld reeglid”, kus on mainitud , et mee kvaliteeti mõjutab, mis puust on tehtud mesilaste tarud. Ka Maiad kasutasid mett kulinaarias. Mesilane oli Maiadele püha. Mõned kultuurid uskusid, et meel on tervendav toime. Mett kasutati salvina löövete ja põletuste puhul ja ka kurguvalu leevendamiseks. Tarumesindus tekkis umbes 2000 eKR. Mesitarusid valmistati savist ja vitstest. 1792.a konstrueeris Šveitsi mesinik Francois Huber raamattaru.1850.a leiutas Saksa mesinik Johannes Mehring kunstkärje valmistamise tehnoloogia . 1865.a demonstreeris Austria-Ungari armee major Francesco de Hruschka esimest meevurri. Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi. 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele. 1834-1839 raamtarude kasutuselevõtt Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas. 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.). 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet. 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile. 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000 -ni.

Mee liigitus tootmisviisi järgi koos lühikirjeldusega

• kärjemesi - mesi, mida mesilased ladustavad vastehitatud haudmeta meekärgedes ja õhukestes kärjepõhjades ning mida müüakse kinniste tervete meekärgede või nende osadena;
  
• kärjetükkidega mesi - üht või mitut kärjemeetükki sisaldav mesi;
  
• nõrgunud mesi - lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest nõrutamise teel saadud mesi;
  
• vurrimesi - lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi;
  
• pressitud mesi - haudmeta meekärgede pressimisel kuumutamata või mõõdukat kuumust (kuni 45 °C) kasutades saadud mesi;
  
• filtreeritud mesi - mesi, mis on saadud mee koostisele võõraste orgaaniliste või anorgaaniliste ainete eemaldamise teel, mille tulemusel on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu.
  
• Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud.
  

Liigitus meetaimede alusel

On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht , punapaju, raagremmelgas , harilik vaher , punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl , kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik , harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik , lutsern, pajulill , harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm- liivatee , valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps , harilik kanarbik , meliss, sügisene seanupp, keerispea , põdrakanep.

Mee kasutamise võimalused toiduvalmistamisel

Igapäevaga kasutatakse mett toitudes aina rohkem, kalaroad , liharoad, küpsetised, joogid jne. Enamasti kasutatakse kondiitritoodetes. Samuti kasutatakse mett ka leiva või saia peale määrimiseks, tee või kohvi sisse suhkruasendajana.

Mee kasutamise võimalused muudes eluvaldkondades

Haiguste vastu

• Köha – veidi soojendatud oliiviölist ja meest valmistada segu. Tarvitada 1 supilusikas 3-4 korda päevas.
  
• Nohu – klaasitäies vees lahustada 2 ml mett, kuumutada pliidil aruru tekkimiseni ja aure vaheldumisi läbi suu ja nina sisse hingata .
  
• Kõrvapõletik – tilgutada sama segu, mis sai valmistatud nohu korral, kõrva 1 tilk korraga iga 3-4 tnni tagant.
  

Nahahaigused , haavad, põletused

• Põletushaava korral riivida pehmeks suurem kartul ja segada see hoolikalt teelusikatäie meega. Vigastatud kohale tehtavasse mähiseese panna segu paksult, mähist on soovitatav vahetada iga kolme tunni tagant.
  
• Haavade ja marrastuste puhul leotada pool teelusikatäit õietolmu 50 ml keeduvees 2-3 tundi ja saadud leotist juua enne sööki.
  

Alkoholism

• Alkoholiga liialvad inimene peaks sööma 100-150g mett päevas, see aitab täiendada organismi kaaliumivarusid, mille vähesis on üks vägijookidega liialdamise põhjusi.
  
• Peojärgseks kiiremaks kainenemisest tuleks süüa 100 grammi mett kolm korda 20-minutiliste vahedega.
  

Süda ja vereringe

• südamehaiguste korras pole hea tarbida mett üle 100 grammi päevas.
  
• Kõrge vererõhu korral on abi jõhvikamahla ja mee segust . Segu tuleks võtta 1spl 2-3 korda päevas kolme kuu jooksul.
  
• Veresoonte lupjumist aitab pidurdada mee ja küüslaugumahla segu. Segada pool kilo mett 300.st grammist küüslaukudest väljapressitud mahlaga. Segu tuleks hoida külmkapis, võtta 1spl 3 korda päevas 5 nädala joksul. Kui küüslauk üldse ei maitse, siis võib sele mahla asendada ka sidruni omaga .
  

Kosmeetikas – erinevad maskid.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Mes i

http://en.wikipedia.org/wiki/Honey
http://mesindus.ee/node/96
http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed
http://www.hot.ee/metsamesi/Tarbimine.ht m
http://www.pikk.ee/valdkonnad/maaettevotlus/mitmekesistamine/mesindus/ajalugu#.UvffJPl_vkV