50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marius Živolupov
Õppematerjali autor
raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud. Külvatavate meetaimede hulka kuuluvad raps, aedkoriander, metssalvei, jumikas, harilik keerispea, söödagaleega, valge ristik, harilik käokannus, roosa ristik, ussikeel, tatar, valge mesikas, harilik kurgirohi, valkjas mesiohakas, moldaavia tondipea, veiste südamerohi, kurk, iisop, lõhnav reseeda, aedmajoraan, harilik naistenõges. Iisop Valge mesikas Valkjas mesiohakas
mao ees paiknevasse hoidlasse. Tarusse naastes annavad nad kogutud nektari oma noorematele kaaslastele üle ning lendavad jälle korjele. Noored töölised, kes veel tarust väljas ei käi, hoiavad nektarit umbes 20 minutit "suus" ja segavad selle ensüümidega, mille abil lõhustatakse nektaris sisalduv roosuhkur lihtsuhkruteks: viinamarja- ja puuviljasuhkruks. Samal ajal toimub mitme nektaris mittesisalduva suhkru süntees ning mesi muutub kergestiseeditavaks. Seejärel asetatakse nektar kärjekannudesse, et vesi sellest ära aurustuks ning see tiheneks. Kui poolvalmis mesi on täiesti tihke, mälub tööline selle uuesti läbi ja muudab aineks, mida võib juba meeks nimetada. Ta paneb selle kärjekannu tagasi ja suleb kannu vahast kaanekesega, et selle sisu säiliks ajani, mil seda tarvis läheb. Selle protsessi käigus säilivad nektari eeterlike õlide jäänused, mis annavadki meele selle
MESI MEE KOOSTIS Nektar ja õietolm vett ligi 1720%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse, värvi ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga.
) 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000ni Fakte mesindusest. 2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000 tonni. Peamised meetootjad Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Tsehhi. 2002. a moodustas Euroopa Liidus toodetud mesi vaid 45,9% EL elanike poolt tarbitavast meekogusest. Puudu jääv mesi imporditakse Argentiinast, Mehhikost ja Hiinast (Eestis 150230 tonni peamiselt odavamast hinnaklassist) 2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit mesilasperet. Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.1830 kg. Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett. Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett MEEST..
Esmajärjekorras tuleb läbi vaadata need pered kus mesilased käisid puhastuslennul. Kiirläbivaatlusel tuleb kindlaks teha söödavarude olemasolu, sööda kvaliteet, pea niiskus, pesa puhtus ning ema olemasolu tuleb kontrollida ainult nendest peredest kus tekkis kahtlus, et ema on hukkunud. Vedela sööda andmine ei ole kevadel soovituslik, sest see stimuleerib mesilasi väljalennule, otsimaks looduses leiduvat nektarit. Niiske pesa korral tuleb eemaldada märjad raamid, kus mesi on käärima läinud, samuti tuleb eemaldada märjad vahelauad. Pärast perede läbivaatust tuleb pesad soojalt kinni katta, pesa kaetakse pealt õhukindlamalt kui talvitumise ajal. Mesilasperede tugevust määratakse tavaliselt mesilatse poolt tarus asustatud kärjetänavate järgi. Perede ühendamisel tuleb järgida, et peresid ühendatakse õhtul; ühendada tuleb hea ja tuulevaikse ilmaga, ühendada ei tohi näljaseid mesilasi, ühendavatele peredele tuleb
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus....................................................................................
sinep, tatar, roosa ristik, valge ristik, lutsern. [2] Valge mesikas on valgete õitega kaheaastane 1,5-2 m kõrgune liblikõieline sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral 14-20 kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Valge ristik on levinud murutaimena ja põllukultuurina. Alustab õitsemist juuni keskel ja seda loetakse peakorje alguseks. Õitseb 30-40 päeva. Meeproduktiivsus on 100-120 kg/ha, mesi on peaaegu hele, värvitu või pruunika varjundiga. Õietolm on hele-või kollakaspruun. Valge ristiku mesi on võetud kokkuleppeliselt standardmeeks. Sellega võrreldakse teisi meeliike. Kõige paremini eritab nektarit kui temperatuur on öösel üle +15C ja päeval +24C. Ristiku mesi sobib hästi mesilasperedele talve söödaks. [3] Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu.
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MESI Mesindusest üldiselt · Mesindus on mesilaste pidamine · Mesinduse eesmärk on mee ja mesindussaaduste saamine · Mesinduse abil tõhustub põllu-, metsa- ja aiataimede tolmeldamine · Mesindus on soovitatav mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid