Mesi meie laual (0)

MESI  MEIE LAUAL
Mesinduse ajaloost
Kõige vanem meehankimise 
viis ­ meejaht (~20 000 a. 
tagasi pärit kalju­joo
K nliõse
p d 
sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Ida­Hispaanias)
Teine tase
Metsmesinduse areng –  ● Kolmas tase
●
Neljas tase
inimeste rajatud  mesipuud
●
Viies tase
Tarumesinduse teke 
   (u 2000 e Kr valmistati 
mesitarusid  savist  ja vitstest)
1792.a konstrueeriti raamattaru ­ Šveitsi  mesinik  Francois Huber
1851.a avastati seaduspärasus  mesilaste  kärjeehituses ­ Ameerika 
mesinik Lorenzo  Langstroth  (kui raami ja otsali stu vahe on üle 9mm, 
mesilane  ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad  mesilased  
sel e taruvaiguga)
1850.a kunstkärje valmistamise  tehnoloogia   leiutamine  – Saksa 
mesinik Johannes Mehring 
1865.a esimese meevurri  demonstratsioon  Brnos – Austria­Ungari 
armee   major  Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist 
tsentrifugaaljõu toimel) 
Mesindus  meie aladel
Eesti aladel kasutati  mett  juba üle 3000 aasta tagasi
16. sajandil hakati Baltimaades  tasapisi  üle minema metsmesinduselt 
pakktarumesindusele
1732 . a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis – Jüri kihelkonna 
pastor  Anton Thor Helle
Raamtarude kasutuselevõtt Vana­Kuuste Põllumajanduse  Instituudi  
mesilas 1834­1839
19. sajandi lõpus  seltside  loomine, mesinduse arendamine (kursuste 
korraldamine, trükiste väljaandmine jne.)
1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet
1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest.
90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile
2007. aasta andmetel on tõusnud  mesilasperede  arv 60000­ni
Fakte mesindusest.
2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Li dus 112 000 tonni.
Peamised meetootjad Euroopa Liidus on  Hispaania , Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, 
Ungari, Poola ja Tšehhi.
2002. a moodustas Euroopa Liidus toodetud  mesi  vaid 45,9% EL elanike poolt 
tarbitavast meekogusest.
Puudu jääv mesi imporditakse Argenti  nast , Mehhikost ja Hi nast (Eestis 150­230 tonni 
peamiselt odavamast hinnaklassist)
2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit mesilasperet.
Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.18­30 kg.
Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett.
Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett
 
MEEST…
Mesi on väärtuslik toidu­ ja  raviaine , mis koosneb 
   (70­80 %) organismi poolt kergesti omastatavast 
puuvilja ­ja vi namarja  suhkrust .
Mee põhikomponendiks on nektar.
1kg mett annab 3150 kalorit.
Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile 
vajalikud mineraalained,  fermendid  ja mitmeid 
vitami ne. 
Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakterisi dsus, 
mil e tõttu teda kasutatakse kui ravivahendit.
Mee erinevused
Eristatakse  tehis ­, suhkru­ ja looduslikku mett.
Meed  erinevad üksteisest kvaliteedi, käitlemise ja raviomaduste 
poolest.
Mee  maitset  ja omadusi mõjutavad korjemaa,  aastaaeg , mesilaste 
tõug ja mesilasperede tugevus.
Mee li gitus käitlemisvi si järgi:  vurrimesi , pressitud mesi, nõrutatud 
mesi, kärjemesi, kärjetükkidega mesi, kreemjas mesi, filtreeritud mesi.
Mee värvus  varieerub  peaaegu värvusetust kuni tume­pruunini. Mee 
konsistents  võib ol a vedel või  viskoosne  ning osaliselt või täielikult 
kristal iseerunud.
Veel eristatakse erinevate taimede mett (100% üht li ki taimede mett 
Eestis pole võimalik toota, meepurgi sildil vi de mõnele  taimele  näitab 
sel e taime õietolmu ülekaalu mees …)
Naturaalne  kuumutamata mesi seismisel kristal iseerub sõltuvalt 
meeli  gist  kuni 6 nädala jooksul (kõige ki remini  13­14˚ juures). 
Meekristal i struktuur hakkab  lagunema  ja mee kvaliteet  langema  40˚ 
juures. (Ülekuumutatud mesi võib vedelas olekus seista pikka aega.)
60˚ juures kaotab mesi umbes poole oma bioloogilisest akti vsusest 
4,5 tunni jooksul.
Mett saab vajadusel sulatada ≤40˚ veega täidetud nõus. Vedeldumine 
toimub 3­4 päevaga, kord juba sulatatud mesi kristal iseerub uuesti 
aeglasemalt. 
Kreemja mee saamiseks lõhutakse mee kristal  iline  struktuur 
mehhaaniliselt  segamise  teel.
Mee koostis:
Nektar
Õietolm
Süsivesikud (glükoos,  fruktoos ,  sahharoos ,  maltoos )81,3%
Valgud  0,4­0,8%
Mikroelemendid (Fe, Cu)
Orgaanilised  happed  ( aminohapped , õun­ ja sidrunhapped)
Fermendid e. ensüümid ( katalaas , invertaas, diastaas)
Mineraalained (K, NA)
Vitami nid(B2, PP, C, B6, H, K, E)
Aromaatsed ühendid
Värvained
Mee kvaliteedi olulised näitajad:
•
HMF e. 
hüdroksümetüülfurfuraal 
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
(fruktoosi laguprodukt mis 
Teine tase
tekib kuumutamisel)
•
Kolmas tase
Diastaasi arv ­ 
Neljas tase
maksimaalne ensüümi 
Vi es tase
sisaldus on värskes 
kuumutamata mees.
•
Ni skusesisaldus, mis ei 
tohi ületada 20% 
(suurema ni skuse­
sisaldusega mesi läheb 
käärima).
Mee tootmine
http://www.youtube.com/watch?v=Q2C_Fv3DtwA&feature=player_embedded #
Mee  ostmisel  tuleb jälgida:
Mee kvaliteeti!
Mee päritolu! Eesti mesi, nagu ka ülejäänud põhjamaade mesi on hinnatud 
kogu maailmas oma väga kõrge kvaliteedi tõttu.
Kaubanduses müügilolev “ kodumaine ” mesi võib  sisaldada  importmett.
Oma lähipiirkonnast kogutud mett omastab  inimorganism  kõige paremini! 
MEE SÄILITAMINE
Mee säilitamine sõltub kvaliteedist.
Mesi säilib korralike tingimuste juures aastaid.
Mee säilitisnõu peab olema hermeetiliselt suletav (mesi  imab  
endasse niiskust ja  sealjuures  ka aroome ning maitseid) 
klaasist, glasuuritud savist või toiduplastikust.
Rauast ja tsingist nõudes on keelatud mee  hoiustamine  ­ 
tekivad mürgised ühendid.
Nagu kuumutamine nii ka külmutamine vähendab mee kvaliteeti 
(hävinevad aminohapped ja  vitamiinid )
Kõige paremini säilitab mesi omadused kuivas ja  pimedas , 
õhutemperatuuril 4­8˚, sellistes tingimustes langeb mee 
bioloogiline aktiivsus 50% võrra alles 20 aasta jooksul.
Kasutatud materjal:
“Eesti meeraamat” Ti na  Tammet  Tln.2007
http://mesindus.ee/
http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/mesindus/
https://www.ri giteataja.ee/ert/act.jsp?id=711581
http://www.hot.ee/metsamesi/Ostmine.ht m
http://mesindus.ee/files/Mee_kvaliteedi_uuring_2006_Aruanne_08.2006.pdf
http://nammy.pbworks.com/Mes i

Document Outline

• Slide 1
• Mesinduse ajaloost
• Slide 3
• Mesindus meie aladel
• Fakte mesindusest.
• MEEST…
• Mee erinevused
• Slide 8
• Mee koostis:
• Mee kvaliteedi olulised näitajad:
• Mee tootmine
• Mee ostmisel tuleb jälgida:
• MEE SÄILITAMINE
• Kasutatud materjal: