Soome-ugri rahvad "Handid" (2)

Soomeugri rahvad
Handid
Mairo Mere 2011
6. klass
Handide asuala
Handid elavad peamiselt HandiMansi ja
Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas,
mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni
oblastisse, geograafiline asend jääb Obi
jõe keskjooksu alale, KeskUurali
mäestikust itta.
Pealinn on HantõMansiisk.
Handide asuala
Handide elukoht kaardil.
Handide rahvaarv
2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel
loendati hantide rahvaarvuks 29 000
inimest.
Handide ajaloost
· Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ,
idahantidel kantõk.
· Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid
ostjakkideks (). Handid ise peavad nime
,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles
kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste
vananenud nimesid nende halvustamiseks.
· 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise
nimega ,,jugralased".
· Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud
Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka.
Handide kommetest
· Karupeiede pidamine on põhjarahvaste kultuuritava, mis kõige
rohkem levis Aasia loodeosas elavate hantide ja manside
juures. Püha looma karu tapmist pidi lepitama peiede
pidamisega. Arvati, et peale karupeiede pidamist tuleb looma
kondid viia hiide sellest saab alguse uus karu.
1930ndatel keelati nii karupeiede pidamise traditsioon kui ka
hantide religioon samanism. Samanism liidab esivanemate ja
tootemlooma kultuse jumalate ja vaimude lepitamisega.
Ülemjumal on handi religioonis Num Torõm, kes arvatakse
tulevat maailma saarelt, mis asub keset Numto järve Torõm
Jaguni jõe ülemjooksul. See ala on olnud hantide pühapaik,
kuni 1990ndatel avati seal naftatööstus.
Handide keel
· Handi keel kuulub soome ugri keelte ugri
rühma, kuhu kuuluvad ka mansi ja ungari
keel. Handi keeles eristatakse põhja, ida
ja lõunamurret
Siberi loodusest
· Siin on paar pilti Siberist ehk Handide
elukohast.
Kaunis siberi loodus.
Siberi mets nimega taiga.
Pilte handide elust
Handide linna elu.
Handi rahvusest mees.
Samanism
· Samanism liidab esivanemate ja tootemlooma
kultuse jumalate ja vaimude lepitamisega.
Ülemjumal on handi religioonis Num Torõm, kes
arvatakse tulevat maailma saarelt, mis asub keset
Numto järve Torõm Jaguni jõe ülemjooksul. See
ala on olnud hantide pühapaik, kuni 1990ndatel
avati seal naftatööstus.