Venemaa 17.-18. sajandil (1)

Venemaa 17.-18. sajandil
Peeter I
Valitsusaeg: 1689-1725
Peetri noorus
Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad . Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika.
1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema . 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda.
Peeter I reformid .
Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ning parandada riigi valitsemiskorda.
Muudatused Sõjaväes: koosnes nekrutitest, vene aadli hulgast ohvitserid, uute relvade jaoks võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, purjeriide rajamiseks loodi riidemanufaktuure.
Muudatused maksusüsteemis: Üldine isikumaks- pearaha , Seda pidi tasuma kogu riigi meessoost elanikkond väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud . Hakati korraldama hingeloendusi.
Muutused valitsemiskorralduses: Kogu riik jagati kubermangudeks, loodi Senat, Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid.
Peterburi rajamine.
1703.a. alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse uue pealinna ehitamisega. Selle keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus Neeva jõe saarel. 1712 jõuti ehitusega nii kaugele,et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Peeter I valitsusaja lõpuks oli 75 000 elanikuga Peterburi saanud juba Põhja- Euroopa suurimaks linnaks.
Euroopaliku elulaadi sisseviimine.
Pärast välismaalt naasmist alustas Peeter I õukonnas ümberkorraldusi. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued . Samuti toimetati habemetega või nõuti nende eest habememaksu. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi- assambleesid, millest võtsid osa ka naised. Taolistel kogunemistel tantsiti, mängiti kaarte või malet. Euroopalikumaks muudeti ka ajaarvamine. Senini loendati Venemaal aastaid maailma loomisest (1. september 5508 eKr), alates 1700. aastast aga Kristuse sünnist nagu mujal Euroopas. Ühtlasi viidi aasta algus üle 1. jaanuarile.
Venemaa Peeter I valitsusaja lõpul.
Peeter I teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita.Vene riik sa Uusikaupunkti lepinguga avara väljapääsu Läänemerele Viiburist Riiani. Venemaast oli saanud Ida- Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Saavutatud võidu auks kroonis Peeter I end keisriks- impeeriumi valitsejaks. Impeeria rajaja ise haigestus ootamatult ning suri 1725. aasta alguses 52- aastasena.
Katariina II
1762-1796 keisrinna Katariina II
Katariina II tõus troonile.
Katariina II sündis saksa väikevürsti tütrena. Venemaale kutsuti Katariina kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. 1762. aasta algul sai Venemaa keisriks Katariina abikaasa Peeter III. Tema valitsusaeg jäi väga lühikeseks, ainult pool aastat. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II, kellelt oodati arukamat valitsemist.
Valgustatud valitseja.
Saanud võimule, kavandas Katariina II Venemaal suuri ümberkorraldusi. Katariina II uskus, et ühiskonna paremaks muutmiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise Venemaa uue seadustekogu . Ta kutsus kokku riigi esinduskogu, kes pidi seadused läbi arutama, kuid vastu ei võetud ühtegi seadust. Nurjusid ka keisrinna kavatsused parandada talupoegade olukorda. Vaatamata valgustusideede toetamisele, jäi ka Katariina II absolutistlikuks valitsejaks, kes ei soovinud oma võimu vähimalgu määral piirata.
Talurahvasõda.
Venemaa talupojad jäid pärisorjadena endiselt mõisnike täieliku kontrolli alla. Mõisnikud käitusid nendega nagu asjadega. Inimesi müüdi laatadel nagu kariloomi, talupoegadega tasuti kaardimängu võlgade eest jne. Talupoegade olukord viis suure talurahvasõja puhkemiseni (1773-1775). Türgi sõjas viibivate Venemaa peamise sõjajõuga, kes Türgist tagasi kutsuti, suudeti talurahvasõda lõpuks maha suruda.
Haldusreform .
Valitsuse saamatus talurahvasõja mahasurumisel näitas, kui viletsas seisus on kohapealne valitsemine. Uue haldusseadusega(1775) suurendati kubermangude arvu kümmekonnalt 50-le. Igasse kubermangu loodi uued kohtu- ja politseiasutused, mis pidid avalikku korda tugevdama. Kubermangudes hakkasid koos käima aadlikogud. Omavalitsuse said ka Venemaa linnad.
Katariina II laiendab Venemaa piire .
Põhjasõjas saavutatud võit nihutas Venemaa piirid Läänemere rannikule. Katariina II ajal peetud sõjad jätkasid Venemaa vallutuspoliitikat. Peamiseks vastasek kujunes Türgi. Veel olulisem oli kontrolli kehtestamine seni Türgi võimu alla kuulunud Krimmi khaaniriigi üle. Nii laienesid Venemaa piirid Musta mere rannikuni. Lisaks Musta mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel, kelle kolmeks jagamises Katariina II osales. Katariina II valitsusaja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud kogu tänapäeva Baltikum - Eesti, Läti ja Leedu.
Potjomkini külad.
Türgilt vallutatud ala hoidmiseks alustati Musta mere ranniku koloniseerimist. Aadlikele tehti rohkeid maa-annetusi, mis tõi kaasa tuhandete talupoegade ümberasustamise sisekubermangudest uutele viljakatele mustmullaaladele. Rannikumaade koloniseerimist juhatas Katariina II soosik vürst Grigori Potjomkin. Niinimetatut potjomkini külad on saanud näilise heaolu ja ülespuhutuse sünonüümiks.