Tartu linna ja Ülikooli ajalugu (1)

Tartu Ülikool
Haridus - ja sotsiaalteaduskond
Haridusteaduste instituut
Eripedagoogika osakond
TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU
Referaat
Tartu 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Tartu linn 4
1.1Keskaeg 4
1.2Poola aeg 4
1.3Rootsi aeg 4
1.4Vene aeg 5
1.5Iseseisvas Eestis 5
2.Tartu Ülikool 7
2.1Rootsi aeg 7
2.2Keiserlik ülikool 7
2.3Emakeelne ülikool 8
2.4Rahvusülikool võõrvõimude all 8
2.5Jälle iseseisvas riigis 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Töö eesmärk on anda lühike ülevaade Tartu linna ajaloost ja Tartus asuva Tartu Ülikooli ajaloost.
Töö jaguneb kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis käsitletakse Tartu ajalugu. Esimene peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse Tartu ajalugu erinevatel perioodidel . Teises peatükis käsitletakse Tartu Ülikooli ajalugu. Teine peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse ülikooli ajalugu erinevatel perioodidel.
Töö koostamisel on kasutatud peamiselt Maie Salupere raamatut „Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn“.

Tartu linn

Tartu näol on tegu Baltikumi vanima ja ühe vanima linnaga Euroopa põhja- ja kirderegioonis. Tartu linna esmamainiti 1030. aastal vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Tark asutas Jurjevi (Tartu) linna. (Salupere 2004:9)

Keskaeg

13. Sajandi teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult sakslaste kätte. Samal aastal läänistatakse Tartu ja selle ümbris ning Tartus saab keskaegse vasallriigi keskus. 1280 . aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. 1558. aastal vallutasid Tartu Vene väed. Elanikud küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Vene võimu alla. (Lukka : 2004)

Poola aeg

1583. aasta rahulepinguga jäi Tartu katoliikliku Poola valdusesse. Kuningliku privileegiga jäeti linnarahvale nende usk ja Jaanik kirik . (Salupere 2004: 16) Jesuiidid asutasid Tartus 1583. aastal kõigepealt gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis 1585 muudeti kolleegiumiks, mis ei erinenud oluliselt tol ajal Euroopas tegutsenud kõrgkoolidest, ka õppureid nimetati üliõpilasteks. (Salupere 2004: 17)

Rootsi aeg

Rootsi kuninga Gustav II Adolfi väed hõivasid 1625. aastal Tartu. Viis aastat hiljem asutati Tartus õuekohus ja gümnaasium. Kuningas otsustas gümnaasiumi muuta ülikooliks ja seoses sellega rajati 1631 esimene trükikoda Eesti pinnal. 1632. Aastal avati ülikool, mis tegutses alguses jesuiitide kolleegiumi hoones Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel. Kuna Rootsi valitsejad olid fanaatilised luterlased , siis tõi see Eestis kaasa laialdase kirjaoskuse. (Salupere 2004:17)

Vene aeg

1665. aastal said linna uuteks peremeesteks venelased . 1667. Aastal hävitas suur tulekahju kolmandiku kesklinna parematest majadest ning tuli levis ka lossile Toomel ja Maarja kirikule. Seejärel tuli sajandilõpu suur nälg, mis viis hauda ligi viiendiku elanikkonnast. (Salupere 2004: 19) Nälja kannul algas Põhjasõda (1700-1721) ja sellega kaasnes katk. Pärast sõjategevuse lõppu loendati Tartu 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodaniku. Vaesunud inimesed ehitasid käepärastest materjalidest elamuid. Majad seisid hõredalt, kruntidel olid kõrvalhooned, hoovid ja paljudel ka aiad. Ehitised olid tuleohtlikud ja linna laastsasid korduvalt suurtulekahjud. (Salupere 2004: 21) Peatselt alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid, pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega 1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23)
Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna-eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga „Vanemuise“ mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu. Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26).

Iseseisvas Eestis

2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahu lepingule, mis tähendab noore Eesti riigi esimest ametlikku tunnustamist. Peale ülikooli oli Tartus veel 11 muuseumi, kõrgem kunstikool , muusikakool, teatrikunsti stuudio. Tartus asusid kõige tähtsamad kirjastused, trükikojad ja Riigi Keskarhiiv. (Salupere 2004: 31) Linnas arenes vilgas ehitustegevus , mida toetas riik. Massiline korteriehitus algas Tartu 1960. aastatel. Tänu mõisamaade võõrandamisele sai võimalikuks uute linnaosade rajamine endistele mõisapõldudele. (Salupere 2004: 33)
1944. aasta augustilahingud Tartu pärast olid niivõrd ägedad, et linn oli elanikest peaaegu tühi. Suur osa linnast hävines, ülikool ja veetorn olid ühed vähesed hooned, mille õhkulaskmist õnnestus takistada. 1949. Aasta märtsiküüditamise ajal viidi Tartust Siberisse 700 linlast. 1956. aastal toodi tagasi neli viiendiku küüditatud ja ellujäänud poliitvangidest. (Salupere 2004: 37) Linnas algas hoogne ehitustöö, mis tõi kaasa elamuehituse kandumise linnaservadesse. Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja klubisid. (Salupere 2004:39)

Tartu Ülikool

Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said asutatud kunagises Rootsi riigis. Toome nõlval Jakobi tänava ääres, kus 1585 asus jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 21. aprillil 1632. (Salupere 2004: 42)

Rootsi aeg

Rootsiaegses ülikoolis oli neli traditsioonilist teaduskonda : arstiteadus, usuteadus , õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43)
Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene, mis kestis üle kolmekümne aasta, ja seda nimetati Academia Gustaviana perioodiks. Selle perioodi lõpetas Vene-Rootsi sõda, mil Tartu langes venelaste kätte. Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699. aastal, mil ülikool kolis Pärnusse. Põhjasõja tõttu koliti ülikool 1710. aastal Rootsi ning ülikool lakkas olemast. (Salupere 2004:43)

Keiserlik ülikool

1801. aastal tõi Aleksander I ülikooli Tartusse, keiserliku ülikooli asutamisakt kirjutati alla 12. detsembril 1802. Ülikool oli saksakeelne , kõik professorid peale vene keele ja kirjanduse õppetooli olid luterlased ja enamuses pärit Saksamaalt. Riik koolitas eeskätt arste ja pedagooge. (Salupere 2004: 45) Tolleaegseks rektoriks oli Gustav Ewers, tänu kellele tõusis Tartu ülikool Euroopa ülikoolide esirinda . (Salupere 2004: 47)
1893. aastal muudeti õppetöö venekeelseks ja ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks. Suure osa sakslaste lahkumisega muutus nii õppejõudude kui õpilaste koosseis. (Salupere 2004:48) Arstiteaduskonna tarvis rajati vahetult enne I maailmasõda Maarjamõisas kaks kliinikut. 1914. aastal valmis Vanemuise tänava õppehoone matemaatika -looduteaduskonna tarvis. Esimene maailmasõda tingis aga ülikooli evakueerumise sise-Venemaale Voroneži linna, kus ülikool jätkas tööd 1918. aastal. (Salupere 2004: 49)

Emakeelne ülikool

1919. aastal alustati ettevalmistusi rahvusülikooli avamiseks, see sai teoks veel sama aasta detsembris. Sellest ajast alates on ülikool olnud eestikeelne. Õppejõude kutsuti esialgu ka välismaalt, eeskätt soomest, aga suur osa õppejõududest olid kohalikku päritolu. Tegutsemise esimestel aastatel omandas ülikool mitu aadlimaja südalinna peahoone ümbruses. (Salupere 2004: 49) Senisele viiele teaduskonnale lisandusid põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja tehnikateaduskond. Tehnikateaduskond viidi 1936. aastal üle Tallinna ja sellega pandi alus Tallinna Tehnikaülikoolile. Umbes samaaegselt eraldus õigusteaduskonnast majandusteaduskond. (Salupere 2004: 50)

Rahvusülikool võõrvõimude all

Esimene nõukogude aasta tõi kaasa õppetöö ümberkorraldamise ja õppemaksu kaotamise. Likvideeriti teoloogiateaduskond, viidi sisse kursuste ja kateedrite süsteem ja nn punased õppeained. Kaotati akadeemilised seltsid, korporatsioonid ja muud üliõpilasühendused. Hakati maksma stipendiume. (Salupere 2004:51) Kogu nõukogude perioodil oli vähemalt 80% õppetööst eestikeelne. Umbes 80% üliõpilastest olid eestlased ja 20% võõrrahvusest. Vaatamata asjaolule, et kolm maamajandusteaduskonda läksid 1951. aastal üle Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu, suurenes teaduskondade arv 1982. aastal üheksani: ajaloo-, arsti-, bioloogia -geograafia-, filoloogia-, füüsika-keemia-, kehakultuuri , majandus-, matemaatika- ja õigusteaduskond. (Salupere 2004: 52)

Jälle iseseisvas riigis

Taasiseseisvumine tõi kaasa teaduselu ümberkorraldamise Lääne-Euroopa eeskujude järgi. Teaduslikud sidemed Euroopa ülikoolidega ning õppejõudude ja üliõpilaste vahetus uuenesid ja laienesid. Publikatsioonide eeliskeeleks sai inglise keel. (Salupere 2004:53) Praegu on ülikoolis 4 kolledžit (Viljandi kultuuriakadeemia , Pärnu kolledž, Narva kolledž ja Euroopa kolledž) ning 9 teaduskonda. Ülikoolis õpib 18 000 üliõpilast, 700 välistudengit ja 1400 doktoranti. Ülikoolis töötab 3500 töötajat, kellest 180 on professorid. (Tartu Ülikool 2012)

Kokkuvõte

Tartu linna esmamainiti 1030. aastal Vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Targa väed vallutasid Tartu. Sellest ajast on Tartu olnud pidevalt võõrvõimu käes, kuni 1920. aasta iseseisvumiseni. Poola aeg tõi kaasa esimese gümnaasiumi asutamise, mis Rootsi ajal muudeti ülikooliks. Rootsi ajale järgnenud Vene ajal põles linn korduvalt maja. Katariina II andis linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid linnamüürid. Vaatamata asjaolule, et Vene ajal õppis ülikoolis eestlasi vähe, sai enamik kultuurialgatusi alguse just Tartust. 1920. aasta iseseisvumise järel laastati Tartut veel 1944. aasta augustilahingus, peale mida alustati linna ülesehitamist, mida rahastas riik. Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja klubisid.
Tartu Ülikool sai alguse 1630. aastal loodud Tartu gümnaasiumist, mis 1632. aastal muudeti ülikooliks. Sõdade ja võimuvahetuse tõttu on ülikooli pidevalt kolitud, suletud ja taasavatud. Ülikooli õppekeeleks on olnud ladina keel, vene keel ja peale Eesti iseseisvumist eesti keel. Aastasadade jooksul on ülikooli teaduskondade arv kasvanud neljalt teaduskonnalt üheksale ja tänaseks tegutseb ka neli kolledžit.

Kasutatud kirjandus

Lukka, Lilian 2004. Mõni rida Tartu linna ajaloost; http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=77 (21.04.2012).
Salupere, Malle 2004. Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tartu Ülikool 2012. Tartu Ülikool; http://www.ut.ee/et/ulikoolist (20.04.2012).
11