Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAAILMA KAUBANDUSKESKUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Arhitektuur
Heli Kiima
MAAILMA KAUBANDUSKESKUS
Referaat
Tallinna 2012
Sisukord
Sissejuhatus 4
Ehitise paiknemine 5
ehitise planeering 6
Kaksiktornid 7
Terrorirünnak 8
Uus ehitus 13
Kokkuvõtte 14
Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade (WTC)

Sissejuhatus


Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade oli ehitiste kompleks USAs New Yorgi  linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001 (Terrorirünnakud). Ground Zero  piirkonda ehitatakse kuus uut pilvelõhkujat ja mälestussammas 11. septembri rünnakus hukkunutele.
Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist ja 411 m kõrgust torni nn kaksiktornid kavandas  Minoru Yamasaki  1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn ( South tower ehk 2. torn) valmis 1971 . aasta juulis.
1973 aastal avati WTC, arhidekt Minoru Yamasaki, insener Leslie Robertson, mis oli maailma kõrgeim hoone. WTC hoonesse pääses tänavalt ning lisaks kolme metrooliini jaamadest, mis olid rajatud kaubanduskeskuse alla.

Ehitise paiknemine


Ehitised olid New Yorgi südalinnas Lower Manhattanil ja sisaldasid 4 miljonit ruutmeetrit büroopinda. Restoran Windows on the World asus Põhjatorni 106. ja 107. korrusel, samal ajal kui Lõunatornis oli 107. korrusel vaatlusplatvorm, mida kutsuti ka "Top of the World".
Teised World Trade Centeri ehitised olid: Marriott World Trade Center , 6 World Trade Center (milles asus United States Customs), 7 World Trade Center. World Trade Center elas üle tulekahju 1975. aasta 13. veebruaril ja pommitamise 1993. aastal. Aastal 1998 otsustas Port Authority liisida hooned välja erafirmale, selle au sai endale Silverstein Properties 2001. aasta juulis.

ehitise planeering


Torni iga korrus moodustus 63x63 m suuruse pinna, mille 24x42-m ristlõikepinnaga keskosas paiknesid kiirliftid, toru- ja õhusahtid, avariitrepid. Ülejäänud osa oli kandetarinditest vaba ruum, mille korruse rentija sai ise jagada teisaldatavate vaheseintega oma suva kohaselt. Seejuures sai ka sanitaarsõlmi ümber paigutada oma äranägemisel, kuna kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid kandsid terasfermid, mille vahel paiknes vajalik tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani .
Tarindust kandis fassaadipostidest ja aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru. Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Kandepostide ristlõige oli 45x45 cm ja seinapaksus kuni 12,5 cm. Alumistel korrustel koondusid need kolmekaupa kokku ristlõikeks 80x80 cm. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm.

Kaksiktornid


Koos 7 World Trade Centeri ehitusega 1980. aastatel, oli WTC kompleksis seitse ehitist, kuid kõige tähtsamad ja märgatavamad olid kaksiktornid, ehk siis Lõunatorn ja Põhjatorn, mis mõlemad olid 110-korruselised ja 411 meetrit kõrged. Pressikonverentsil aastal 1973, küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt, "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220-korruseline?" Tema vastus oli: "Ma ei tahtnud inimsuse piiridest välja minna".
Kui Põhjatorn valmis 1972. aastal, sai sellest suurim ehitis kogu maailmas kaheks aastaks (hiljem võttis selle üleChicago Sears Tower), möödudes  Empire State Building 'u kõrgusest, peale seda kui ESB oli maailma pikim olnud juba 40 aastat. Põhjatorn oli 416 meetrit kõrge ja sellel oli telekommunikatsiooni antenn , mis lisati katusele 1978. aastal ja oli 109 meetrit pikk. Koos 109-meetrise antenniga, ulatas torn 525 meetri kõrgusele.
Lõunatorn sai maailma teiseks pikimaks ehitiseks aastal 1973, kui see valmis. Lõunatorni vaatlustekk oli 420 meetrit kõrge ja sisene vaatlusala 399 meetrit kõrge. WTC tornid hoidsid maailma kõrgeima hoone rekordit vähe aega, sest 1973. aasta maikuus valmis Sears Tower Chicagos , mis oli 442 meetrit pikk.
110. korrusel Põhjatornis asus ruum, kus peaaegu kõik New York City telekanalid ja raadiod edastasid signaali. Põhjatorni katusel asus 110 meetri kõrgune antenn, mis neid signaale edastas : WCBS-TV 2, WNBC-TV 4, WNYW 5, WABC-TV 7, WWOR-TV 9, Seacaucus, WPIX 11, WNET 13 Newark, WPXN-TV 31 ja WNJU 47. Sellel oli samuti neli NYC raadiosaatjat: WPAT-FM 93.1, WNYC 93.9, WKCR 89.9, WKTU 103.5. Kontroll katusekorruse üle oli WTC Operations Control Centerist (OCC) mis asus B1 levelil 2 World Trade Centeris.

Terrorirünnak


11. septembri hommikul 2001. aastal kaaperdasid Al-Qā‘idah'ga seotud terroristid kaks Boening 767 lennukit ja juhtisid need World Trade Centeri kompleksi, kaksiktornidesse. Peale seda kui Lõunatorn oli põlenud 59 minutit, kukkus 110-korruseline hiigelehitis kokku. 30 minutit hiljem langes ka Põhjatorn. Kokku sai 11. septembri terroriaktis surma 2750 inimest. Hiljem kukkus sellel samal saatuslikul päeval kokku ka 7 World Trade Center, kuna see sai kannatada kaksiktornide varingus ja tulekahjut ei olnud võimalik kustutada . Ka teised ehitised said kannatada, ja need lammutati, kuna neid ei olnud võimalik taastada.
Esimene taasavatud ehitis World Trade Center kompleksis oli 7 World Trade Center, mis on samuti tuntud kui 250 Greenwich Street . Ehitus algas vaid mõned kuud peale 11. septembri rünnakuid, aastal 2002. 7WTC valmis 2006. mais. Kui varem oli hoone 47-korruseline, siis nüüd on see 52-korruseline ja 226 meetri kõrgune. Uuel ehitusel on rõhku pandud ka tugevama toestuse ehitamisele, keskkonnasäästlikkusele ja turvalisusele.
2001. aasta novembris pandi kokku Lower Manhattan Development Corporation (LMDC), mille eesmärk oli valida kavandid hoonetest, mis Lower Manhattan ala edaspidi WTC kompleksina kaunistavad. See organisatsioon korraldas võistluse leidmaks uue World Trade Centeri ja mälestisehitise disaini. Valiti projekt Memory Foundations, mis on disainitud  Daniel Libeskindi poolt. Selle kavandi järgi ehitatakse 1 World Trade Center ehk Freedom Tower ja kolm teist büroohoonet. Uuel WTC kompleksil pole mitte kaks, vaid üks hiigeltorn, mis seekord on kaks korrust lühem kui Põhja- või Lõunatorn.
Hoone kasulik pindala oli 319 000 m2, maht 1 754 000 m3.
WTC ehituseks kulus terast 78 000 tonni. Võrdluseks Tallinna Televisoonitorni puhul kulus terast 41 korda vähem.
WTC
Tallinna Televisoonitorn
Kõrus
411 m
314 m
Korruseid
110
25
Terast tonni
78000
1900
Lifte oli 104, pikimaks sõiduajaks 2 minutit.
Erinevatel andmetel töötas WTC keskuses ca 50 000 inimest ja päevaseid külastajaid loendati 130 000. Arvati, et kogu hoone inimeste evakueerimise aeg: 5 minutit.

Uus ehitus


Ground Zero ala puhastamine kestis 8 kuud 24 tundi päevas. Järelejäänud ajalooline sein transporditi Fresh Killsi Staten Islandil. 30. mail 2002 oli koristustööde ametliku lõpetamise tseremoonia New York City Manhattani alal. Aastal 2002 pandi alus ka uue 7 World Trade Centeri ehituseks, mis asub natukene põhja pool sealt, kus kunagi asusid kaksiktornid. 7 World Trade Center on juba valmis. Ajutine WTC PATH Station avati Ground Zerol 2003. aasta novembris. See vahetatakse välja püsiehitisega, mille disainis Santiago Calatrava.
LMDC (Lower Manhattan Development Corporation) valitud uus plaan ehitamaks WTC kompleksi hõlmab vaid ühte hiigeltorni, mis saab olema 541 meetrit kõrge. Torni teatakse nüüd kui One World Trade Center või Freedom Tower. Memoriaaliks valiti Michael Aradi ja Peter Walkeri disainitud Reflecting Absence 2004. aasta jaanuaris.
13. märtsil aastal 2006 saabusid WTC alale töölised, et eemaldada allesjäänud memoriaali osad ja alustada tööd National September 11 Muuseumi kallal. Aprillis 2006 said Port Authority ja Larry Silverstein kokkuleppele, mis ütles, et Silversteinil on õigus juhtida edasist ehitust WTC Freedom Toweri ja Tower Five kallal selle eest, et ta andis raha Liberty Bondsi, mis sponsoreerib tornide 2, 3 ja 4 ehitust. 27. aprillil 2006 alustati ehitust Freedom Toweril platsil, kuid enne peeti maha ka pidulik tseremoonia.
2006. aasta mais anti avalikkusele teada, et 3. torni arhitekt on  Richard Rogers ja 4. torni arhitekt on Fumihiko Maki. Viimased disainid 2., 3. ja 4. tornile avaldati 7. septembril aastal 2006. 2. torn ehk 200 Greenwich Street saab olema 382 meetri kõrgune ja 29 meetrine moodustis on veel selle tipus . 3. torn ehk175 Greenwich Street saab olema 352 meetrit kõrge, koos antenniga 383 meetrit. 4. torn ehk 150 Greenwich Street saab olema 288 meetri kõrgune. 22. juunil 2007 andis Port Authority teada, et JP Morgan Chase ehitab World Trade Center Tower 5, mis saab olema 42-korruseline, kus varem asus Deutsche Bank Building ja arhitektiks valiti Kohn Pedersen Fox.

Kokkuvõtte


1973 aastal avati WTC, arhidekt Minoru Yamasaki, insener Leslie Robertson, mis oli maailma kõrgeim hoone.
20 000 m2 suurusele krundile Manhattanil püstitati kaks 110-korruselist ja 411 m kõrgust torni, nn kaksiktornid, aga lisaks veel 4 madalamat hoonet. WTC hoonesse pääses tänavalt ning lisaks kolme metrooliini jaamadest, mis olid rajatud kaubanduskeskuse alla.
Torni iga korrus moodustus 63x63 m suuruse pinna, mille 24x42-m ristlõikepinnaga keskosas paiknesid kiirliftid, toru- ja õhusahtid, avariitrepid. Ülejäänud osa oli kandetarinditest vaba ruum, mille korruse rentija sai ise jagada teisaldatavate vaheseintega oma suva kohaselt. Seejuures sai ka sanitaarsõlmi ümber paigutada oma äranägemisel, kuna kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid kandsid terasfermid, mille vahel paiknes vajalik tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani.
Tarindust kandis fassaadipostidest ja aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru. Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Kandepostide ristlõige oli 45x45 cm ja seinapaksus kuni 12,5 cm. Alumistel korrustel koondusid need kolmekaupa kokku ristlõikeks 80x80 cm. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm.
Kasutatud kirjandus
Pekka Sartola, World Trade Center//
http://kristlikmottevora.blogspot.com/2011/09/world-trade-center-maailma.html 5.12.2012
http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_Kaubanduskeskus 5.12.2012
http://www.socialister.dk/avis/visartikel.asp?art=25910 5.12.2012
http://www.wiexpocenter.org/world-trade-center-is-an-incredible-an-emotional-ride-into-recent-american-history.html 5.12.2012
http://world-visits.blogspot.com/2011/11/world-trade-center-911.html 5.12.2012
15
Vasakule Paremale
MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #1 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #2 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #3 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #4 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #5 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #6 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #7 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #8 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #9 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #10 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #11 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #12 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #13 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #14 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helikiima Õppematerjali autor
Arhitektuur referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tegelik tõde kaksiktornidest-9 11
9
docx

Tegelik tõde kaksiktornidest (9/11)

Pärnu Ühisgümnaasium Taimar Müller Kaksiktornid Referaat Juhendaja: P. Eenraid Sisukord 2010 Sissejuhatus Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade Center (tuntud ka kui WTC või Twin Towers) oli ehitiste kompleks USA-s New Yorgi linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001. aastal. Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist torni kavandas Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis.

Ajalugu
Maailma Kaubanduskeskus
22
ppt

Maailma Kaubanduskeskus

Maailma Kaubanduskeskus Heli Kiima Plaan Torni iga korrus moodustus 63x63 m suuruse pinna Mille 24x42-m ristlõikepinnaga keskosas paiknesid:  Kiirliftid  Torusahtid  Õhusahtid  Avariitrepid  Ülejäänud osa oli vaba ruum Võrdlus Hoone Maailma Tallinna Kaubanduskesk Teletorn us Terast kulus 78 000 tonni 1900 tonni Kõrus 411 m 314 m Korruseid 110 25 Hoonel olid teisaldatavad  Vaheseinad  Sanitaarsõlmed Kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid: kandsid terasfermid Paiknevad: Tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Fassaadipostidest Aknaalustest taladest

Arhitektuur
Täitsa valmis Oliveri uurimus
18
doc

Täitsa valmis Oliveri uurimus

sotsiaalmeedias Uurimistöö koostaja: Oliver Leppik Juhendaja: õpetaja Külliki Kask Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine 11.09.2001 ....................4 2. Teooriad aastatel 2001-2006 .................................................................7 2.1. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus ..............................................7 2.2. Varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused ........7 2.3. Varisemiseni viis vahelagede kerge konstruktsioon .................................7 3

Meedia
Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused uurimistöö
16
doc

Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused uurimistöö

..............................12 KOKKUVÕTE..............................................................................13 KASUTATUD KIRJANUDS............................................................14 LISAD........................................................................................15 4 1. SISSEJUHATUS 11. septembril 2001 toimus katastroof, mis kajastus terves maailmas ning sellest lähtudes valisin antud uurimistöö teemaks Maailma Kaubanduskeskuse ehk World Trade Centeri oletatavad kokkuvarisemise põhjused, sest see teema on väga aktuaalne, kuna 2011. aastal 11. sepembril on möödunud täpselt 10 aastat sellest katastroofist ja tahetakse selle oletatavaid põhjuseid teada. Uurimistööd pole Alatskivi Keskkoolis ennem uuritud ning see tundub huvitav. 11. Septembril toimus ka teisi terrorirünnakuid, mis on seotud antud teemaga, kuid võeti aluseks ainult Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemise põhjused

Avalik haldus
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

Hoone kuju sõtuvalt asukohast ebakorrapärane, ka sulptuurne. Eeslistatud looduslikud materjalid Falligwater- ,,valged betoonplokid kose kohal", asub kose kohal, vesi voolab alt läbi, mitmetasandilised konsoolpalkonid ja terrassid, kasutab paekivi ja betooni. Bauhaus. Tähtsamad ideoloogid, roll Bauhaus (1926) 20. saj. arhitektuuri ajaloos Bauhaus on üks maailma kuulsamaid koolimaju. Selle arhitekt, Walter Gropius oli veendunud, et hoone peab olema oma pisimate detailideni läbi mõeldud terviklik kunstiteos. Arhitektuur toob kokku kunsti ja disaini ning kaotab piirid nende vahel: kunstiteos võib olla vabrikus toodetud, tootedisain on midagi enamat kui vaid puhtpraktiline väärtus ja koolimaja-arhitektuur võib vabalt kasutada tehaste jaoks

Arhitektuuri ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. 3 ÜLDANDMED

Geograafia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun