Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAAILMA KAUBANDUSKESKUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #1 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #2 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #3 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #4 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #5 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #6 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #7 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #8 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #9 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #10 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #11 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #12 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #13 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #14 MAAILMA KAUBANDUSKESKUS #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helikiima Õppematerjali autor
Arhitektuur referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Tegelik tõde kaksiktornidest (9/11)

Pärnu Ühisgümnaasium Taimar Müller Kaksiktornid Referaat Juhendaja: P. Eenraid Sisukord 2010 Sissejuhatus Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade Center (tuntud ka kui WTC või Twin Towers) oli ehitiste kompleks USA-s New Yorgi linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001. aastal. Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist torni kavandas Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis.

Ajalugu
thumbnail
22
ppt

Maailma Kaubanduskeskus

Maailma Kaubanduskeskus Heli Kiima Plaan Torni iga korrus moodustus 63x63 m suuruse pinna Mille 24x42-m ristlõikepinnaga keskosas paiknesid:  Kiirliftid  Torusahtid  Õhusahtid  Avariitrepid  Ülejäänud osa oli vaba ruum Võrdlus Hoone Maailma Tallinna Kaubanduskesk Teletorn us Terast kulus 78 000 tonni 1900 tonni Kõrus 411 m 314 m Korruseid 110 25 Hoonel olid teisaldatavad  Vaheseinad  Sanitaarsõlmed Kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid: kandsid terasfermid Paiknevad: Tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Fassaadipostidest Aknaalustest taladest

Arhitektuur
thumbnail
18
doc

Täitsa valmis Oliveri uurimus

sotsiaalmeedias Uurimistöö koostaja: Oliver Leppik Juhendaja: õpetaja Külliki Kask Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine 11.09.2001 ....................4 2. Teooriad aastatel 2001-2006 .................................................................7 2.1. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus ..............................................7 2.2. Varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused ........7 2.3. Varisemiseni viis vahelagede kerge konstruktsioon .................................7 3

Meedia
thumbnail
16
doc

Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused uurimistöö

..............................12 KOKKUVÕTE..............................................................................13 KASUTATUD KIRJANUDS............................................................14 LISAD........................................................................................15 4 1. SISSEJUHATUS 11. septembril 2001 toimus katastroof, mis kajastus terves maailmas ning sellest lähtudes valisin antud uurimistöö teemaks Maailma Kaubanduskeskuse ehk World Trade Centeri oletatavad kokkuvarisemise põhjused, sest see teema on väga aktuaalne, kuna 2011. aastal 11. sepembril on möödunud täpselt 10 aastat sellest katastroofist ja tahetakse selle oletatavaid põhjuseid teada. Uurimistööd pole Alatskivi Keskkoolis ennem uuritud ning see tundub huvitav. 11. Septembril toimus ka teisi terrorirünnakuid, mis on seotud antud teemaga, kuid võeti aluseks ainult Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemise põhjused

Avalik haldus
thumbnail
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

Hoone kuju sõtuvalt asukohast ebakorrapärane, ka sulptuurne. Eeslistatud looduslikud materjalid Falligwater- ,,valged betoonplokid kose kohal", asub kose kohal, vesi voolab alt läbi, mitmetasandilised konsoolpalkonid ja terrassid, kasutab paekivi ja betooni. Bauhaus. Tähtsamad ideoloogid, roll Bauhaus (1926) 20. saj. arhitektuuri ajaloos Bauhaus on üks maailma kuulsamaid koolimaju. Selle arhitekt, Walter Gropius oli veendunud, et hoone peab olema oma pisimate detailideni läbi mõeldud terviklik kunstiteos. Arhitektuur toob kokku kunsti ja disaini ning kaotab piirid nende vahel: kunstiteos võib olla vabrikus toodetud, tootedisain on midagi enamat kui vaid puhtpraktiline väärtus ja koolimaja-arhitektuur võib vabalt kasutada tehaste jaoks

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. 3 ÜLDANDMED

Geograafia
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun