Venemaa asustus ja rahvastik (0)

Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Annely Pruel
Venemaa asustus ja rahvastik
Referaat
Juhendaja : Dotsent Kalev Kukk
Tallinn 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Venemaa rahvaarvu üldine iseloomustus 4
2.Föderaalringkondade rahvaarv 6
2.1.Keskföderaalringkond (suurima rahvaarvuga ) 6
2.2.Kaug-Ida föderaalringkond (madalaima rahvaarvuga) 7
2.3. Volga föderaalringkond 8
9
2.4.Siberi föderaalringkond 9
2.5.Loode föderaalringkond 10
2.6.Lõuna föderaalringkond 11
2.7. Uurali föderaalringkond 12
2.8.Põhja- Kaukaasia föderaalringkond 13
3. Rahvused 14
Kokkuvõte 17
Kasutatud kirjandus 17
Lisad 1 19
Lisad 2 19

Sissejuhatus

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina , Gruusia , Armeenia , Aserbaidžaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia , Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40o ja 80o laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäestikus ja Vaikse ookesni rannikul.
Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed. Seal asuvad aastaringselt jäised, tooainerikad (nafta, jm maavarad ) rannikumaastikud. Karmi kliima tõttu on neid seal raske kaevandada. Kõige sooje m ja viljakam ala jääb Euroopasse, eriti lõuna poolmik, kus asub suur lasukmaa. Aasias laiub siber, mis jaguneb: Lääne-Siberi lauskmaaks, Kesk-Siberi lavamaaks ja mägineks idaosaks. Aasiasse jääb veel ka pajude saasrte ja poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik .
Venemaal on maailma riikidest pikim rannajoon, kuid laevatatavele veel juurdepääs on kehv . Suurem osa rannajoonest asub külmadel aladel ja on aasta läbi jäätunud. Venemaa hiiglaslikku territooriumi läbivad suured veerikkad laevatatavad jõed: Jennisei, Ob, Leena , Don, Volga (Euroopa suurim jõgi). Suuremad järeved on Siberis asuv sügavaim mageveeline järv Baikali ja Euroopas Soome priiri lähedal asuvad Laadoga ning Änsi järv.
Venemaa on liitriik . jaguneb mitmeks väiksemaks haldusükuseks. Suurimad on neist 8 föderalringkonda (Kesk-, Loode, Lõuna, Põhja-Kaukaasia, Volga, Uurali, Siberi, Kaug-Ida föderaalringkond), mis oma korda jagunevad väiksemateks haldusüksusteks: krai, oblast , autonoomsed ringkond , autonoomne oblast, vabariik, keskalluvusega linn.
( AXIS Geograafia-Entsüklopeedia)
Referaadis uurin Venemaa rahvaarvu erinevusi föderaalringkondade vahel ja föderaalringkondade siseste vehelisis rahvaarvu erinevusi. Enamus infost referaadi tarvis pärineb 2010 aatsa Venemaa rahvaloendusel kogutud andmetest.

Venemaa rahvaarvu üldine iseloomustus

Aastal 2010 toimunud Venemaa rahvaloendusel loeti kokku 143 436 145 inimest. Nende hulka on arvatud ka loenduse ajal väliriigis asunud 90 252 vene kodanikku ja ajutiselt Venemaal elavad 489 357 välimaalst. Arvutades maha välismaalased ja välisriigis asuvad venelased , saame tulemuseks Venemaal püsivalt elavate kodanike arvu: 142 856 536 inimest (see arv ona ka edaspidiste analüüside aluseks).
Püsikodanikest 46% on mehed ja 54% naised. Välismaalasuvatest kodanikest 66% on mehd ja 34% on naised. Ajutiselt kohapeal elavatest väliskodanikest 72% on mehed ja 28% naised.
Läbi aegade tehtud rahvaloenduste põhjal saab öelda, et 1989 aastani iseloomaustas venemaa rahvastikku kasvas trend. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on aga hakanud rahvastik kahanema (vt.Joonis 1 ). 1989 aasta 12.jaanuri seisuga tehtud loenduse järgi elas tol ajal Venemaal 147 miljonit inimest, mis oli ja on suurim seni loendatud rahvaarv Venemaal. 2002 aasta 9. oktoobri loenduse alusel elas Venemaal juba vähem inimesi, kokku 145 miljonit. Tänaseks on see arv veelgi kahanenud.
Joonis 1. Rahvaarvu muutused Venemaal
Rahvaloenduste alusel, mis toimusid: 1897 .a 9. veebruari rahvaloendus tolleaegste piiride järgi; 17.detsembrist 1926.a 17.septembrini 1939.a; 1937.a 6.jaanuri loenduse esialgsed tulemused, ilma Krimmi Autonoomse Vabariigita; 1939.a 17.september toimunud rahvaloenuds, k.a. Nõukogude Liiguda ühinenud territooriumid; 1959 .a 15. jaanuari loendus; 1970.a 15. jaanuari loendus; 1979.a 17. jaanuari loendus; 1989.a 12. jaanuari loendus; 2002.a 9. oktoobri loendus; 2010.a 14. oktoobri loendus.
Märkus: 1897-1939 - on sisse loetud kogu elanikkond; 1959-2010 - on sisse loetud alaline elanikkond.
Rahvastikust moodustavad mehed vähemuse, seda jooksvalt läbi iga föderaalringkonna (vt.Joonis 2Joonis 2). Mehed moodustavad Venemaa kogu rahvastikust 46% elanikonnast (66 046 579 inimest) ja naised 54% (76 809 957 inimest). Meeste arv maapiirkondades on ~2% suurem kui linnades. Kõige tasavägisem meeste-naiste arvsuhe on Taga-Kaukaasia föderaalringkonnas: mehi 48%, naisi 52%. Maapiirkonna arvestuses on seal meete-naiste arvsuhe üldarvestuses võrdne, vaatamata sellele, et külati ületavad mehed naite arvu tugevalt.
Joonis 2. Naiste-meetse arvsuhe Venemaa föderaalringkondades
Venemaa kaheksast suurimast haldusüksusest, föderaalringkonnast, (Kesk-, Loode, Lõuna, Põhja-Kaukaasia, Volga, Uurali, Siberi, Kaug-Ida föderaalringkond) on rahvaarvult suurim Keskföderaalringkond, moodustades üldisest rahvaarvust 26,9% (38 427 539 inimest). Rahvaarvult väikseim on Kaug-Ida föderaalringkond, moodustades üldisest rahvaarvust 4,4% (6 293 129 inimest).

Föderaalringkondade rahvaarv

Keskföderaalringkond (suurima rahvaarvuga)

Keskföderaalring kond on Venemaal rahva alrvult suurim, haarates enda alla 26,9% (38 427 539 inimest) Venemaa rahvastikust. Keskföderaalringkonnas on 18 all-haldusüksust: 17 oblastit ja 1 linn (pealinn Moskva ). Keskföderaalringkonnast haaravad enda alla peaaegu poole rahvastikust Moskva linn ja Moskva oblast. Esimene moodustab antud föderaalringkonna rahva arvust 29,9 % ja teine 18,5% . Neile järgneb Voroneži oblast 6,1 %-ga. Teistes oblastite rahva arv ≤4%. Madalaima rahvaarvuga oblast Keskföderaalringkonnas on Kostroma oblast 1,7 %-ga (vt. Joonis 3).
Selle föderaalringkonna üldine suur rahvaarv tuleneb Venemaa ärikeskuse ja pealinna, Moskva paiknemisest antud piirkonnas, mis on koondanud tööstused antud piirkonda. Antud ringkonna rahvastikust elab 81% linnas ja 19% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis 12). Kui Moskva linna rahvas ringkonna rahvaarvust välja arvata, siis elab linnades 73% ja maapiirkonnas 27% elanikest. Rahvastiku tihedus km2 on föderaalringkondadestsuurim. Maapiirkondades on rhvastiku tihedus keskmiselt 10-25 inimest km2. Linnade ümbruses on see arv suurem 25-50 ja vahel rohkem inimest km2 kohta (vt. Lisa Joonis 13).
Joonis 3. Vene Föderatsiooni Keskföderaalringkonna rahvaarv protsentides

Kaug-Ida föderaalringkond (madalaima rahvaarvuga)

Kaug-Ida föderaalringkond on Venemaa madalaima rahvastikuga ala, moodustades Venemaa üldrahvaarvust 4,4% (6 293 129 inimest). Kaug-Ida föderaalringkonnas on 9 all-haldusüksust: 1 vabariik, 1 autonoomne ringkond, 3 kraid ja 4 oblastit. 80,9% sealsest rahvastikust haaravad enda alla 4 allüksust. Suurima rahvaarvuga on neist Primorje krai, kus elab 31,1% Kaug-Ida föderaalringkonna rahvastikust. Suuruselt järgmised on Habarovski krai 21,4%, Sahha ( Jakuutia ) Vabariik 15,2% ja Amuuri oblast 13,2% elanikuga (vt. Joonis 4).
Kaug-Ida föderaalringkonna elanikkond on koondunud soojema kliimaga alasse, välja arvatud Sahha (Jakuutia) Vabariik, mis laiub suuremal maalal ja ulatub osaliselt lähis- ja arktilisse kliimasse. Olulist rolli inimkonna jaotumise osas mägivad ka tööstus piirkonnad, mis kattuvad suurema rahvaarvuga aladega. Antud föderaalringkonna rahvastikust elab 75% linnas ja 25% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis 12). Asustustihedus on suurim lõuna pool asuvatel tööstualadel, kus asuvad ka peamised linnad, ning jõgede äärsel alal. Rahvastiku tihedus on seal keskmiselt 1-10 inimest km2 kohta. Enamusel alal aga on väehm kui 1 inimene km2 kohta (vt. Lisa Joonis 13).
Joonis 4. Vene Föderatsiooni Kaug-Ida föderaalringkonna rahvaarv

Volga föderaalringkond

Volga föderaalringkonna rahvastik moodustab Venemaa üldrahavastikust 21% (29 899 699 inimest). Sellel ringkonnal on 14 all-haldusüksust: 1 krai, 6 vabariiki ja 7 oblastit. Nendest 4 rahvaarvult suuremat moodustavad antud ringkonna üldrahvastikust 48,2%: Baškortostani Vabariik 13,6%, Tatarstani Vabariik 12,7%, Nižni Novgorodi oblast 11,1%, Samara oblast 10,8%. Väihima rahvaarvuga Volga föderaalringkonnas on Mari El Vabariik ehk marimaa , mis moodustab selle ringkonna rahvaarvust 2,3%.
Volga föderaalringkonna rahvastik ühtlasemalt eri all-haldusüksuste vahel jaotunud (vt.Joonis 5). Põhjuseks ühtlasemalt paiknevad tööstused ning hea kliima. Antud föderaalringkonna rahvastikust elab 71% linnades ja 29% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis 12). Ringkonna asustustihedus on suhteliselt suur, ringkonna keskosas 10-25 ja äärealade pool 1-10 inimest km2. Ka on Volga föderaalringkonnas mitu suur (miljoni) linna. Enamik linnadest on koondunud (laevatatavate) jõgede äärde (vt. Lisa Joonis 13) .
Joonis 5. Vene Föderatsiooni Volga föderaalpirrkonna rahvastik

Siberi föderaalringkond

Siberi föderaalringkond moodustab Venemaa üldrahvastikust 13% (19 256 426 inimest). Sellel ringkonnal on 12 all-haldusüksust: 3 kraid, 4 vabariiki ja 5 oblastit. Suur enamus rahvastikust jaotub suhteliselt võrdväärselt 6 all-haldusüksuse vahel, moodustades 78,3% selle ringkonna elanikest. Nendest 6-st 3 esimest on Krasnojarski Krai 14,7%, Kemerovo oblast 14,3%, Novosibirski oblast 13,8%. Väikseima rahvaarvuga all-haldusüksus on Altai Vabariik, mis moodustab kõigest 1,1% (vt. Joonis 6).
Föderaalringkond asub külmal, kuid tööstuste rikkal ala, mis tingib ka kõrgema rahva arvu. Selle piirkonna rahvastikust 72% elab linnas ja 28% elab maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis 12). Rahvastiku tihedus on enamikul maa-alal väike, vähem kui 1 inimene km2. Rohkem asustaud alad asuvad lõunapoolsel alal (60o laiuskraadist all pool), kus rahvastikutihedus on keskmiselt 1-10 inimest km2 kohta. Asustatud on enamasti veekogude äärsed alad. Ka enamik linnu paikneb lõunapoolsel alal, va põhjapoolsed suuremad tööstuslinnad Norilsk ja Jakutsk. (vt. Lisa Joonis 13) Lõunapoolsed linnad on kaevandus ja tööstus keskused.
Joonis 6. Vene Föderatsiooni Siberi föderaalringkonna rahvastik

Loode föderaalringkond

Loode föderaalringkond moodustab 10% (13 616 057 inimest) Venemaa rahvastikust. Sellelringkonnal on 11 all-haldusüksust: 1 linn (Peterburi), 1 autonoomne ringkond, 2 vabariiki, 7 oblastit. Suure osa rahvastikust haarab enda alla Peterburi linn pea 5 miljoni inimesega (täpne arv 4 879 566 inimest), moodustades 35,8 % foderaalringkonnast. Kõige rahvavaesem üksus on Neenetsi autonoomne ringkond, mis moodustab ainult 0,3 % (vt.Joonis 7 ).
Loode föderaalringkonna enamikust rahvastikust asub Peterburi läheduses ja soojemas kliimas. Antud ringkonna rahvastikust 84% elan linnades ja 16% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis 12). Kui suurlinn Peterburi oma elanikega välja arvata siis moodustavad linna elanikud Loode föderaalringkonnast 74% ja maapiirkonna elanikud 26%. Rahvastiku asustustiheduse suuruse poolest asub föderaalringkondades 5-ndal kohal. Keskmine rahvastikutihedus on 10-25 inimest km2 kohta. Tihedaminhi on asusatud suurlinna Peterburi ümbrus, kohati 25 - 50 inimest km2kohta (vt. Lisa Joonis 13).
Joonis 7. Vene Föderatsiooni Loode föderaalringkonna rahvastik

Lõuna föderaalringkond

Lõuna föderaalringkond moodustab Venemaa üldrahvastikust 10% (13 854 334 inimest) ja koosneb 6 all-haldusüksusest: 1 krai, 2 vabariiki, 3 oblastit. Antud piirkonna rahvastikust 87,4% koondub 3 üksuse alla. Rahvaarvult suurim neist on Krasnodari krai 37,7%-ga (5 226 647 inimest). Temale järgnevad Rostovi oblast 30,9% ja Volgogradi oblast 18,8%-ga (vt.Joonis 8). Kõige vähem rahvast, 2,1% föderaalringkonna elanikest, elab kehvema teedevõrgustikuga Kalmõkkia vabariigis.
Enamik elanikest on koondunud tööstuse piirkondadesse, sh suurematesse linnadesse. Sellele vaatamata on Lõuna föderaalringkonnas maapiirkonna elanike arv üks suurimaid, moodustatdes ringkonna kogurahvastikust 38% ( linna elanikke 62%) (vt. Lisa Joonis 12). Tegu on ka ühe Venemaa suurema põllumajandusest elatuva piirkonnaga. Asustustihedus on lääne poolsel alal suhteliselt suur kohati 25-50 inimest km2 kohta. Linnades rohkem. Rahvastiku tihedus ja tööstuspiirkond langevad ka siin kokku. Ida poolsel, põllumajandusega tegelevas piirkonnas on rahvastikutihedus 1-10 inimest km2 kohta või vähem (vt.Lisa Joonis 13).
Joonis 8. Vene Föderatsiooni Loode föderaalringkonna rahvastik

Uurali föderaalringkond

Uurali föderaalringkond moodustab Venemaa rahvastikust 8% (12 080 526 inimest) ja koosneb 6 all-haldusüksusest: 2 autonoomset ringkonda, 4 oblastit. Antud ringkonna rahvast enamik koondub 3 oblastisse, mis moodustavad kokku 92,5% Uurali föderaalringkonna rahvastikust (vt. Joonis 9). Sverdlovski oblast haarab enda alla 35,6% elanikest, Tšeljabinski oblast omakorda 28,8% ja Tjumeni oblast 28,1%. Kõige vähem inimesi, 4.3%, elab Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas (Jamalis).
Rahvastik on koondunud peamistele, soojema kliimaga tööstusaladele. 80% rahvstikust elab linnades ja 20% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis 12). Rahvastikuasustus on hõre. Enamik inimesi elab jõgede ääresel alal, lõunapoolsel alal ka mujal. Lõunapoolsel alal (all pool 60o laiuskraadi) ja jõgede äärse on rhavastiku tihedus keskmiselt 10-25 inimest km2 kohta. Lõuna piirkonnas asub ka miljoni linn (Omsk), mille ümbruses on rajvastikutihedus suurem 10-25 inimest km2 kohta (vt. Lisa Joonis 13).
Joonis 9. Vene Föderatsiooni Uurali föderaalringkonna rahvastik

Põhja-Kaukaasia föderaalringkond

Põhja-Kaukaasia föderaalringkond moodustab Venemaa üldrahvastikust 7% (9 428 826 inimest) ja koosneb 7 all-haldusüksusest: 1 krai, 6 vabariiki. Antud ringkonnas on rahvastik suhteliselt ühtlaselt üksuste vahel jaotunud. Suurima rahvaarvuga all-haldusüksus on Kabardi-Balkaaria Vabariik, mis moodustab 24,8% Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna rahvastikust. Vähima rahvaarvuga on Tšetšeeni Vabariik, moodustades 7,1% elanikest (vt. Joonis 10).
Tegeletakse peamiselt põllumajandusega, mida soodustab ka sealne kliima. Tegu ainukeske föderaalpiirkonnaga, kus maapiirkonna rahvastik (51%) ületab arvult linnarahvastiku (49%) (vt. Lisa Joonis 12). Rahvastikutihedus on antud ringkonnas suhteliselt suur. Tihedam asustus on (tööstus) linnade ümbruses 25-50, kohati 50-100 inimest km2 kohta. Lõunapoolsed piiriäärsed alad on aga vähese asustusega, vähem kui 1 inimene km2 kohta (vt. Lisa Joonis 13).
Joonis 10. Vene Föderatsiooni Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna rahvastik

Rahvused

2010 aasta rahvaloendusel loendati kokku 305 erinevat rahvust. Venelased moodustavad Venemaa rahvastikust 77,7 % (111 016 896 inimest). Üle 5 miljoni inimese ehk 3,9% küsitletuist jättis rahvuse määramata ja 0,41% (583 747 inimest) keeldus sellele küsimusele vastamast. Teiste rahvuste esindajatest moodustavad suurima grupi tatarlased 5 310 649 inimesega, moodustades kogu rahvastikust ainult 3,7%. Teised miljonitega esindatud rahvused jäävad juba alla 1,5% priiri. All pool tabelis on ära toodud suuremate rahvusgruppide esindajate arvud.
Tabel 1. Suuremad rahvusgrupid Vene Föderatsioonis
Rahvus
> 100 000
Rahvus
> 500 000
Rahvus
> 1 000 000
Jakuudid (Sahhid)
478 085
Avaarid
912 090
Tatarlased
5 310 649
Lesgiinid
473 722
Mordvalased
744 237
Ukrainlased
1 927 988
Burjaadid
461 389
Kasahhid
647 732
Baškiirid
1 584 554
Inguššid
444 833
Aserbaidžaanlased
603 070
Tšuvašid
1 435 872
Sakslased
394 138
Dargiinid
589 386
Tšetšeenid
1 431 360
Usbekid
289 862
keeldus vastamast
583 747
Armeenlased
1 182 388
Tuvad
263 934
Udmurdid
552 299
Komid
228 235
Marid
547 605
Karatšaid
218 403
Osseedid
528 515
Mustlased
204 958
Valgevenelased
521 443
Tadžikid
200 303
Kabardiiinid
516 826
Kalmõkid
183 372
Kumõkid
503 060
Lakid
178 630
Grusiinid
157 803
Juudid
156 801
Moldovlased
156 400
Korealased
153 156
Tabassaraanid
146 360
Tšerkessid
124 835
Balkaarid
112 924
Türklased
105 058
Nogaid
103 660
Kirgiisid
103 422
Eestlasi elab Venemaal 17 875 inimest. Neist 7711 meest ja 10164 naist. 65% eestlastest elab linnas ja 35% maapiirkonnas.
Erinevaid põlisrahvaid loendati üles Venemaal 47, mille alla kuulub 321 830 inimest. Inimeste arvult suuremaid , tuhande piiri ületavaid põlisrahvaid on kokku 9 (vt.Joonis 11). Väikseima grupi moodustavad setod 123 inimesega.
Joonis 11. Venemaa suuremad põlisrahvad

Kokkuvõte

Enamus rahvastikust elab Venemaal linnades, mis on ka muu maailma trend, sest linnades asuvad tööstused ja muud ettevõtted, mis pakuvad inimestele tööd ja on seega elatuallikaks. Venemaa piirkondade linnade asukohad on tugevas sõltuvuses maavarade asukohast ja laevatatavate jõgede lähedusest. Teine suur mõjutegur on ilmastik. Suur osa riigist asub külmas ja karmis kliimas, kus elamistingimused on raksed. Külmas kliimas elavad enamasti põlisrahvad, kes on kohastunud aegade jooksul sealsete tingimusetga elama.

Kasutatud kirjandus

AXIS Geograafia-Entsüklopeedia 2 (Euroopa, Aasia), 2000, Odamees OÜ
Venemaa statistika amet. Rahvaloendus 2010. http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/perepis_itogi1612.ht m (17.04.2013)
Rahvastikutiheduse kaart. http://supercook.ru/decoration/images-obzor/plotn-nasel-rf-big.jpg (17.04.2013)

Lisad 1

Joonis 12. Vene Föderatsiooni elanikonna jaotumine linna- ja maapiirkonna vehel föderaalringkondade järgi

Lisad 2

Joonis 13. Venemaa rahvastiku tiheduses