Referaat Isuri keelest (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Isuri keel

2.1.Keel 6 2.2.Kirjanus koolis ja ühiskonnas 6 4. AJALUGU 8 5. ELU 9 4.1.Usund 9 4.2.Tänapäev 9 6. KOKKUVÕTE 10 7. KASUTATUD ALLIKAD 11 2 SISSEJUHATUS Oma järjekordses referaadis tahan ma lugejale tutvustada isuri keelt, auskohta, ajalugu ja kultuuri. Iga inimene võiks ka ju teada nagu minagi, natuke väike rahvastest. Selleks oleksid isurid. 3 ÜLDANDMED Nimetused Rahvas ise kutsub end inkeroine-deks või izora-deks, aga ka karjalain-deks. Sõna isur on arvatavasti pärit Neeva vasakpoolse lisajõe venekeelsest nimest izora ja sellele vastab vana läänemeresoome nimi Inkeri. Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes,

Eesti keel

8

pptx

Isurid ja Isuri keel

000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida

Kirjandus

4

docx

ISURID

Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% ­ 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ja anti 1945. aastal NSV Liidule

Geograafia

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei

Kultuurid ja tavad

14

doc

Karjalased - referaat

1897 208 100 42,3% 1926 100 781 248,000 38,2% 1939 108 600 253 800 23,2% 1959 85 500 167 300 71,4% 13,1% 1970 84 200 146 100 63,0% 11,8% 1979 82 140 138 400 55,6% 11,1% 1989 78 928 124 900 47,9% 10,0% Keel [Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastisning umbes 5000 inimese poolt Soomes. Karjala keelel on neli peamist haru: · päriskarjala keel o põhja-karjala keel o lõuna-karjala keel · aunusekarjala keel · lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)