Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda antakse allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. See loetelu on seadusega kehtestatud, kus antakse lisapuhkust ja selel kestvus. Lisapuhkuse üldreegel: lisapuhkuse kestvus oleneb, kau aon töötaja vastavates tingimustes töötanud. Ehk täiesulatuses saavad lisapuhkust need, kes on loetelus olevatel töödel töötanud kogu tööaasta. Kui töötaja on nendel töödel töötanud vähem, kui tööaaasta, siis sel juhul antakse lisapuhkust võrdeliselt töötatud kuudega. Lisapuhkust võivad saada kõik töötajad, kellel on need kollektiivlepingus või töölepingu tingimustes ettenähtud.
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused (võib olla viitena vastavatele õigusaktidele); 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Katseajal on töötajal kõik seadustega ette nähtud õigused
18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. Kasutamata puhkuse hüvitamine töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Lisapuhkus Enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahvi 1
kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks 9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. (2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. (3)Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahv1, lõikes nimetatule järgmised tingimuse dja andmed: 1)Välisriigis töötamise kestvus 2)Palga maksmise vääring
Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. § 11. Lisapuhkuse andmise tingimused Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud
katmine. Erinevate soodustuste kaotamine seab eelkõige madalapalgalised töölised raske küsimuse ette:"Kas jätkata oma armastatud ametit ja riskida elurakustesse sattumise ohuga või asuda tööle mitte nii südamelähedasele aga tasuvale tööle"? See probleem kaasab nii vanu töölisi, kui ka alles õppivaid noori ja iseseisvat elu alustavaid inimesi. Mõned soodustused siiski säilivad ametnikele, kes enne seaduse jõustumist töötavad. Näiteks säilib kogutud lisapuhkuse päevad ja soodsam pension säilib aga peale seaduse jõustumist enam nimetatud asju teenida ei saa. Säilib ka senine palk aga igasugused tulemustasud staazi, akadeemilse kraadi ja võõrkeeleoskuste eest jäävad saamata. Nagu eelnevalt mainisin annab neid paigutada 30 protsendi individuaalsete lisatasude hulka aga ilmselt on siis summad palju väiksemad ja see loob ebakindlust. Eakamas eas ametnikud võivad loobuda oma kohast, viies endaga kaasa
· Poolte andmed tööandja nimi, registreerimisnr ja asukoht, töötaja poole pealt nimi, isikukood, elukoht. · Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise kuupäev · Tähtajalise töölepingu kestuse ja alus · Ameti või kutse nimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus · Töötegemise asukoht või piirkond · Töötasu tingimused · Tööaja norm · Põhi- ja lisapuhkuse kestus · Töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajad või määramisalused · Viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta Töötaja kohustused: 1. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt 2. Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi 3. Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal 4. Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi 5
-u vahe peab olema vähemalt 2 kuud, muidu muutub TL automaatselt tähtajatuks. TL.-u kohustuslikud tingimused. 1. poolte andmed (nimi, isikukood, elukoht). 2. TL.-u sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg. 3. tähtajalise TL.-u korral TL.-u kestus ja alus. 4. ameti-või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus. 5. töö tegemise koht või piirkond. 6. palgatingimused. 7. tööajanorm. 8. põhi-ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks. 9. TL.-u lõpetamise etteteatamise tähtajad või nende tähtaegade määramise alused. 10. viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Katseaeg. Maksimaalne katseaeg 4 kuud, teatud juhtudel nt. Riigiametnikul 6 kuud. Kui tööandja rakendab algul lühemat katseaega, siis vaid kokkuleppel töötajaga on võimalik pikendada 4 kuuni. Katseajal selgitatakse välja töötaja kutsealane sobivus, oskused, võimed
kokkuleppel ja nende omal äranägemisel täiendavalt töölepingusse võetud tingimused). Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: Poolte andmed (nimi, elukoht jne); Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused; tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel) Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu muutmise all mõistetakse lepingus kindlaks määratud tingimustes muudatuste tegemist. Töötaja võib nõuda töötingimuste ajutist
Töölepingu kohustuslikud tingimused Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed 1) poolte andmed (nimi, isikukood vöi registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg: 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti vöi kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööaja norm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused, töötaja välisriiki tööle suundumise ja
(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. § 4. Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel (1) Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel. (2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu ja ,,Avaliku teenistuse seaduses" sätestatud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. (3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ,,Töölepingu seaduse" § 19 alusel.
· Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. · Töölepingu eritingimused on sätestatud TLS § 6 5. Töölepingu sõlmimine alaealisega üldised piirangud, vajalikud nõusolekud, töötamise aja erisus Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega
korras ja tingimustel. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud erijuhud tulenevalt seadusest. Näiteks: alaealised 35 kalendripäeva jne. Puhkusetasu arvestamise kord. Määrus jõustus 1. Jaanuar 2002.a. § 1. Üldsätted. 1) Määrust kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute ning avalike teenistujate (edaspidi töötaja) puhkusetasu arvutamiseks põhi- ja lisapuhkuse aja eest kõigi era- ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute, riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning teiste töötajate ( edaspidi tööandja) juures. 2) Kollektiiv- ja töölepingus võivad pooled kokku leppida puhkustasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas määruses. 3) Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka , säilitatakse kokkulepitud palk
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused, töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused
tasumise paremini jälgitavaks. Vajadusel saab iga töötaja palgatõendi töötasu arvestuse, maksude kinnipidamise ja sotsiaalmaksude arvestuse kohta. Iga töötaja kohta peetakse töötasu arvestust, samuti maksude deklareerimise arvestust. Töötasude arvestust peetakse palgaprogrammi abil, maksude deklareerimist saab kontrollida ka maksuametist iga isiku lõikes. Puhkuste arvestamine toimub vastavalt kehtivale seadusele. Puhkusetasu arvestatakse nii põhi- kui lisapuhkuse eest. Puhkuste vormistamiseks teeb iga töötaja avalduse, mille kinnitab juhatus. Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Puhkusereservi korrigeerimiskanded sisestatakse programmi finantskannetena. Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil. 5.4 Maksuvõlad Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks
· (3) Korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas: 1) rahalise maksena; 2) kingitusena; Kingist veel · 2) Kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused on: 1) tänu avaldamine suuliselt rivi või vastava kogu ees või käskkirjas; 2) tänukirja andmine; 3) teenistusmärgi andmine; 4) lisapuhkuse andmine; 5) rahalise preemia andmine; 6) hinnalise kingituse tegemine; 7) nimelise külm- või tulirelva kinkimine; 8) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine. Välised sümbolid · Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on mitra, piiskopirist ja piiskopisau. · § 85. Kohtuniku ametiriietus (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari. (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta. (3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister.
Vastus: Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 23. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? Vastus: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates. Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata tööraamatut säilitatakse
7 3. Tuha Talu OÜ personalitöö Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavatel punktidel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
andmed Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahvi 1
28. Töölepingu kohustuslikud tingimused · poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); · töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; · tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; · ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; · töö tegemise koht või piirkond; · palgatingimused; · tööajanorm; · töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; · töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; · viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. · ·
2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu OÜs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
14 Kalendripäevapõhist keskmist töötasu arvutatakse juhul kui sündmus, mille eest keskmist töötasu makstakse, toimub kalendripäevas, näiteks (õppe)puhkus, tööandja makstav haigushüvitis jne. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Põhipuhkusetasu ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne). 15 4 MAKSUD, MAKSED JA DEKLARATSIOONID 4.1 Ettevõtluse maksustamine
4. Distsiplinaarnõuete tutvustamine töötajatele – eriti nooremate töötajate puhul võib puudumise põhjuseks olla see, et ei olda harjutud tööpäeva kellaaegadega või regulaarse tööga. 5. Tunnustada töötajaid, kellel on minimaalselt puudumisi – see tõstab ka teiste töötajate motivatsiooni hoida puudumiste arv minimaalne. Näiteks annab ettevõte aasta lõpus töötajatele, kes pole aasta jooksul päevagi puudunud, tasustatud lisapuhkuse päeva(d). ? Millised on selliste lisapuhkuse päevade andmise plussid ja miinused tööandja jaoks? …………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………… 6. Tervist hoidvate tegevuste ja teenuste pakkumine tööandja poolt – gripivaktsineerimine,
Töötasu ja sellega seotud maksude õigeaegse tasumise eest vastutab juhataaja. Töötasu arvestamine toimub perioodiliselt kuu esimesest kuupäevast kuu viimase kuupäevani ning töötasu ülekandmine toimub hiljemalt arvestamise kuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Juhataja vastutab ka maksude õigeaegse tasumise eest. Palga arvestamiseks ja väljamakse registreerimiseks kasutatakse HansaWorld moodulit Palk. 8.2. Puhkusetasu arvestus Põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstakse töötajale puhkusetasu, mille arvestamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses välja hiljemalt eelmisel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkuse kestvust arvestatakse kalendripäevades. Töötajale puhkusetasude arvestamise aluseks on vastavasisuline töötaja avaldus koos juhataja otsusega või puhkuste ajagraafik, mis on töötaja poolt allkirjastatud jooksva aasta 31. jaanuariks.
töölepingu tekst; allkirjad. Samuti töölepingus on kirjas kohustuslikud andmed ja kokkulepped: poolte andmed; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused; tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töölepinguid säilitatakse 50 aastat peale töösuhte lõppemist. 8.5.2 Tööraamat Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument. Dokumendisse tehakse kanded tööleasumisel, töölepingu peatumisel ja lõpetamisel. Kanne tehakse ka siis, kui
Kui üks töövahetus langeb kahele kalendripäevale siis on mõlemad päevad töötaja tööpäevad. Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegu on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensi saajaga või haridustöötajaga. Üldjuhul eeldatakse 28 kalendripäeva ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses või tls ei ole teisiti määranud. Põhipuhkust andakse tööpanuse eest oma töövõimet taastada. Täistööaja ja osalise tööajaga on pikkus sama, kuid ei näe ette lisapuhkuse mõistet. Tööandja on kohustatud tagama töötervishoidu ja tööohutuse nõudeid. Alaealiste põhipuhkuseks 35 kalendripäeva. Töövõimetus pensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel 35 päeva. Haridus ja teadustöö töötajatel kuni 56 kalendripäeva. Rasedus ja sünnituspuhkus on 140 kalendripäeva. Naise on õigus hakata kasutama vähemalt 70 päeva enne arsti määratavat eeldatavat sünnituspäeva. Õigus saada
kandmiseks enne pensioni määramist. [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017] § 135. [Kehtetu -RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.01.2013] § 136. Isikukaartide säilitamine Tööandjal ei ole kohustust säilitada käesoleva seaduse jõustumise ajaks koostatud isikukaarte. § 137. Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumine Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. [RT I 2009, 26, 159- jõust. 01.07.2009] § 1371. Enne seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata puhkuse hüvitamine Enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] § 138
0023.00 ja lõunavaheaeg 14.0015.00. Muude vaheaegade näitena võiks ära märkida vaheajad kokkadel ja köögipersonalil, kehalise kasvatuse instruktoril, programmi koordineerijal, huvijuhtidel ja/või loovtöö juhtidel jms. Silmas tuleks pidada seda, et ööpäeva jooksul peab olema katkematu puhkeaja pikkuseks 11 tundi. Töölepingu sõlmimisel tuleb silmas pidada ka seda, et katkematu puhkus nädalas peab töö ja puhkeaja seaduse alusel olema 36 tundi. - Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus ning lisapuhkuse andmise alused Liitumisel Euroopa Liiduga jõustunud seadusemuudatuste kohaselt tuleb töölepingusse märkida ühe kohustusliku tingimusena ka sätted puhkuse kohta. Puhkuseseaduse kohaselt on minimaalseks puhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkust (3556 kalendripäeva) antakse puhkuseseaduse § 9 lõige 2 järgi alaealistele, töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel
Paindlik töö ja puhkusegraafik Iga töötaja on väga oluline, kelle lahkumine võib firmale raskeks osutuda. Suur üleelamine oleks muidugi mõne spetsialisti kaotamine. Seega püütakse tulla igati vastu inimeste erisoovidele- puhkuste võtmise võimalus talle sobival ajal, lisapuhkus, töögraafiku tegemisel kaasarääkimise võimalus, äärmisel juhul võimalus seda muuta, vajadusel võimalus kaugtööks. Motiveerimistaktikatest tõstab Ühispanga asepresident Margus Schults esile lisapuhkuse võimalust. Ühispanga juhtkond nõuab, et töötajad käiksid puhkamas, sest inimesel peaks olema pikaajaline väärtus. "Samas need patukotid, kel on väga suured puhkusejäägid, lisapuhkust ei saa. Ja hästi mõjus inimesed hakkasid kohe enam puhkama," muigab asepresident. UURITAVATE ETTEVÕTETE TUTVUSTUS JA ANALÜÜS 22
Puhkuse ajakava määratakse aasta alguses. TÖÖAASTAST LÜHEMA AJA EEST antakse puhkust värdeliselt töötatud ajaga. Töötajatele seaduse või haldusaktiga ettenähtud puhkust võib pikendada kollektiiv- või töölepinguga, samuti töötaja soovil tööandja ühepoolse otsusega. LISAPUHKUS Allmaatöödel ning tervistkahjustavatel ning eriiseloomuga töödel töötajatel on õigus lisapuhkusele. Lisapuhkuste pikkus määratakse kindlaks vabariigi valitsuse poolt. Lisapuhkuse võib ette näha ka kollektiiv- või töölepingus. Täies ulatuse antakse lisapuhkust nendele töötajatele, kes on allmaatöödel või tervistkahjustavatel töödel töötanud kogu tööaasta. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust PUHKUSEST LOOBUDA KOHAKAASLASELE antaxe puhkust samaaegselt pôhitöökoha puhkusega.
Kui kvartal 1 kuu enne). Osaline tööaeg normist vähem (ka 38 t/nädal) kokkuleppeline. Ka töötundide jaotus nädalas kokku leppida (ei saa TSK erineb töötajatel), sel juhul võib ka kellaajaliselt kirja panna. Osalise tööajaga töötajat ei või kohelda ebasoodsamalt kui täistööajaga töötajat. TA peab teavitama töötajaid võimalusest töötada osalise tööajaga (TSK: nt teadete tahvlile teade). Lõunavaheaeg ei lähe tööaja sisse. 8. töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks konkreetselt päevad (NT jõulupuhkus 5 p), ka viide, et palgajuhendis. Ei või: osade kaupa seaduses tervik, muidu saab kokkuleppel. Asutuse poolt antavatel puhkusepäevadel võib määrata aja (juhendis). 9. etteteatamistähtajad töölepingu lõpetamiseks või etteteatamistähtaja määramise alused mõistlik kirjutada välja TLS §-d või TSK-le või KL-le viide, kus kõik loetletud, või siis kõik §-d kirja. 10
palgaaste) ametipalk. · Ametipalga lisad: teenistus aastate eest 5-10a 5% palgalisa, 10-15a. 10% palgalisa, 15a. 15%; lisatasu akadeemilisekraadi eest: magistrikraad 10% palgalisa, doktorikraad 20% palgast; võõrkeelte valdamine vähemalt 3 ja kasutab neid töös alates 3 keelest 10 % max 30%; töötasu diferentseerimine 50%. · Puhkus ametnikel 35 kalendripäeva, alates 3dast tööaastast saab ametnik 1 lisapuhkuse päeva, max 10 päeva puhkust. Puhkuse tasu peab olema makstud vähemalt päev enne puhkusele minekut. Puhkuse preemiat võib maksta kuni tema kuu ametipalga ulatuses. · Preemiat makstakse ametiasutuses võrdsetel tingimustel. · Õppepuhkust antakse korra 5a. jooksul 3 kuud. Ametnike kohustused: - ametijuhend ametikoha kirjeldus. - Sisekorraeeskiri korraldus töökohalt, kehtestamine kohustuslik. - Kehtestamine:
antakse lapsepuhkus olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on emal või isal, samuti eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18- aastast puudega last ja neil on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. 321. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? Põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse reeglina täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti. Juhul kui seda ei tehta, võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mille suuruseks on tema keskmine töötasu.
(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. (2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Keskmist kalendripäeva tasu arvutatakse • Kalendripäevapõhiste puhkusetasude (põhipuhkus, õppepuhkus) maksmisel • Tööandja makstava haigushüvitise maksmisel Keskmine kalendripäevatasu arvutamine põhipuhkuseks (2016) Kalendrikuu Põhitasu Lisatasu Kalendripäevi kuus (rahvus- ja riigipühad
andmisega. V. Puhkused 24. Põhipuhkus ja selle andmise kord: puhkuse kestus, saamise õigus, ajakava, kasutamise aeg ja kord, katkestamine ja edasilükkamine, tasu, hüvitamine, aegumine jm Põhi- ja lisapuhkus on töötamise eest antud puhkus ja selle üldine kestus on põhipuhkusel 28 kalendripäeva. Lisapuhkust saavad need, kelle töö on VV määrusega kehtestatud tervist kahjustavaks (allmaatööd ja muud eriiseloomuga tööd). Lisapuhkuse kestus on max 14 kalendripäeva. Aga samas võivad lisapuhkust saada kõik töötajad, kui see on kollektiivlepingus ette nähtud või töölepingus kokkulepitud. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele. Puhkuseid antakse võrdeliselt tööl oldud ajaga tööaasta eest. Tööaasta hulka arvutatakse: tegelikult tööl oldud aeg; aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu (haigus siis); puhkuse, va lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse; tööandja
Töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja igaaastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Haridus- ja teadustöötajate iga-aastane põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva. Valitsuse määrusega on kehtestatud ametikohtade loetelu, kui palju mingi haridus- või teadustöötajale puhkust antakse. TLS ei näe ette lisapuhkuse mõistet, selle asemel TLS § 28 lg 1 p 1 on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötingimused ei tohi olla tervist kahjustavad. Rasedus- ja sünnituspuhkust on õigus saada 140 kalendri päeva (TLS §59 lg 1). Naisel on õigus hakata kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitustähtpäeva. Sellest hetkest muutub rasedus- või sünnituspuhkus sissenõutavaks
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused, töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused
Kui üks töövahetus langeb kahele kalendripäevale siis on mõlemad päevad töötaja tööpäevad. Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegu on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensi saajaga või haridustöötajaga. Üldjuhul eeldatakse 28 kalendripäeva ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses või tls ei ole teisiti määranud. Põhipuhkust andakse tööpanuse eest oma töövõimet taastada. Täistööaja ja osalise tööajaga on pikkus sama, kuid ei näe ette lisapuhkuse mõistet. Tööandja on kohustatud tagama töötervishoidu ja tööohutuse nõudeid. Alaealiste põhipuhkuseks 35 kalendripäeva. Töövõimetus pensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel 35 päeva. Haridus ja teadustöö töötajatel kuni 56 kalendripäeva. Rasedus ja sünnituspuhkus on 140 kalendripäeva. Naise on õigus hakata kasutama vähemalt 70 päeva enne arsti määratavat eeldatavat sünnituspäeva. Õigus saada sünnitushüvitist täies ulatuses,
o raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Peale põhipuhkuse on mõningatele töötajate kategooriatele ette nähtud lisapuhkus. Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: o allmaatöödel; o tervist kahjustavatel töödel; o eriiseloomuga töödel. Lisapuhkuse kestus on viis kuni neliteist kalendripäeva ja selle kestus sõltub tervist kahjustava teguri ja töö iseloomust ning töötaja kutsealast ja ametikohast. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal, kusjuures erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal.
48 Andmeid tuleb töödelda seadusliku aluse olemasolul. Töösuhte puhul on seaduslikuks aluseks, mis annab tööandjale õiguse töötaja andmeid töödelda, töösuhe ise. Nt ei saa töötaja keelduda tööandjale avaldamast informatsiooni oma laste arvu kohta ning vajadusel tõendama laste olemasolu, kui töötaja soovib kasutada seadusega sätestatud võimalust väikelapse hooldamiseks ettenähtud lisapuhkuse saamiseks. Asjakohasuse põhimõte Tööandja ei tohi töötaja andmeid töödelda nö igaks juhuks. Tööandja õigus kontrollida ei ole absoluutne. Selle põhimõtte eesmärgiks on tasakaalustada poolte õiguspäraseid tööalast privaatsust puudutavaid huve: tööandja huvi töötajat kontrollida ja töötaja huvi kaitsta oma privaatsust. Tööandja peab olema töötaja isikuandmeid töödeldes valmis põhjendama, et vajadus töötaja isikuandmete töötlemiseks tuleneb töösuhtest.
Nende ametikohtade loetelu, kus niisugust pikendatud puhkust antakse ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab vabariigi valitsus. 21 By Matti `98 Lisapuhkus. Allmaatöödel ja tervist kahjustavatel ning eriiseloomuga töödel töötajatel on õigus lisapuhkusele. Lisapuhkuste pikkus määratakse kindlaks vabariigi valitsuse poolt. Lisapuhkuse võib ette näha ka kollektiiv- või töölepingus. Täies ulatuses antakse lisapuhkust neile töötajatele, kes on allmaatöödel või tervist kahjustavatel töödel töötanud kogu tööaasta. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos. Sõltumata töötatud ajast on esimesel aasta õigus saada puhkust täies ulatuses alaealisel, invaliidil, naisel enne või pärast rasedus- või
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 109 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud,
kohta arvestust, kuid TLS ei sätesta siinkohal kohustuslikke vorminõudeid ega andmeid, mida töötajalt küsida. Olemasolevad isikukaardid, mida tööandjal enam vaja ei ole, võib seega hävitada. Töötajaid puudutavate andmete töötlemisel, sh isikukaartide hävitamisel peab tööandja arvestama IKS-st tulenevate nõuetega. § 137. Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumine Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus, väljateenitud aastate pensionide seadus. 97 Vabariigi Valitsuse 4. novembril 2010. a vastu võetud määrus nr 156 “Pensionistaaži andmete kogu- 98 mise ja riiklikku pensionikindlustuse registrisse kandmise kord”. 185 8
annaabi.ee 
