Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord (1)

Lastevanemate puhkused , nende võimaldamise kord
Puhkused (lapsevanematele)
Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus - ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal.
Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses.
Vanemapuhkused
Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega . Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused.
§ 11. Lisapuhkuse andmise tingimused
Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses.
Rasedus- ja sünnituspuhkus
Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Täiendavat teavet sünnitushüvitise kohta saab Haigekassa kodulehelt.
Lapsendaja puhkus
Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsendaja puhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Täiendavat teavet lapsendamishüvitise kohta leiab Haigekassa kodulehelt.
Lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis
Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni . Kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale.
Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Lapsehoolduspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.
Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva.
Täiendav lapsepuhkus
Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal 3 tööpäeva lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kui emal või isal on 3 või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on tal õigus saada 6 tööpäeva lapsepuhkust. Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal.
Täiendava lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Isapuhkus
Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust.
Isapuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Täiendav palgata lapsepuhkus
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last ja kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale . Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal või hooldajal. Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.
Täiendava palgata lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Tarbija Õigused ja kohustused, ning võimalused oma rikutud õiguste kaitsmisel

• Seaduse ülesanne
  

(1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

• Tarbija põhiõigused
  

Tarbija põhiõigused on:
1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks;
4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral

• Keelud ja piirangud
  

(1) Müüjal või teenuse osutajal on keelatud:
1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi;
2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse , kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
3) müüa markeerimata pakendatud kaupa;
4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa;
5) võtta müügile kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, vastavat tegevusluba mitteomavalt vahendajalt.
(2) Keelud ja piirangud tubakatoodete , alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona , narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega või seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Valitsuse määrusega.

• Tarbijakaitseameti õigused ja kohustused
  

(1) Tarbijakaitseametil on õigus:
1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks;
2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, seejuures vajadusel sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte;
3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste rikkumise kohta;
31) nõuda Eesti Vabariigi nimel kohtu kaudu kolmanda isiku poolse tarbijate õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist, kui kolmanda isiku tegevus puudutab määramatu arvu tarbijate ühiseid huvisid;
4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi;
5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest;
6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba konfiskeerimist;
7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta ;
8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest;
9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet;
10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest;
11) anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi.
(2) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja või teenuse osutaja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 3 1, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt Tarbijakaitseameti kohustused. Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik endast oleneva sellise kauba müügi või teenuse osutamise takistamiseks, teavitades sellest vajaduse korral massiteabevahendite kaudu üldsust .
(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning § 15 1. lõike punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6-11 ning 2. lõikes loetletud õigused laienevad käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikule.
Gristi Adrat TTP-10