· Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti
USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6.juuni 1944 Normandia dessant 6. Nimeta Saksamaa liitlased Teises maailmasõjas ? Itaalia ja Jaapan
Prantsusmaa 217600 267000 83000 567600 Saksamaa 5533000 1600000 160000 7293000 Jaapan 2120000 580000 2700000 USA 416000 1700 418500 Suurbritannia 382700 67100 449800 NSVL 10700000 11400000 1000000 23100000 Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2.septembril 1945. aastal. Teise maailmasõja algatasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar ja Saksamaa välisminister alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule, selle salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome; Eesti; Läti ja Bessaraabia, hilisema täienduslepinguga ka Leedu. Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940. a. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid halvad ja veel halvemad, omariiklus oli kadunud ja ainuke võimalus oli sõjas teenida mõne võõrriigi armees. Punaarmees sõdisid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuna oli vähe neid kes oleks vabatahtlikult Nõukogude Liidu poolt sõdinud
II maailmasõda Eestis ja tänapäev Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2. septembril 1945. aastal. Sõda puudutas mingil määral pea tervet maailma, otseloomulikult ei jäänud puutumata sellest ka Eesti. Sõda laastas suurt osa maailmast ja veel tänapäevalgi on näha paljusid II maailmasõja tagajärgi ka Eestis. 1939. aasta teiseks pooleks olid rahvusvahelised suhtes juba väga teravad, 23.augusti 1939. aastal sõlmitud MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVL'i mõjusfääri. Peale seda sai alguse sündmuste jada, mis sai Eestile saatuslikuks. Võim käis sõja käigus nii NSVL kui ka Saksamaa käes. Kogu maailma tähelepanu oli tol ajal Prantsusmaa peal, mida Saksamaa oli parajasti vallutamas. Mida oleks Eesti-sugune väikeriik teinud kahe tolle aja kahe ühe võimsaima riigi vastu? Eesti küll lootis Atlandi hartale, mille kohaselt oleks see pidanud tagama Eestile iseseisvuse peale sõda, aga lootused olid asjatud.
Saksamaal tulid võimule agressiivse poliitikaga natsionaalsotisalistid, Rahvasteliidu katsed juba Esimese Maailmasõja aegseid riikide vahelisi probleeme lahendada kukkusid läbi, Lääne suurriigid vaatasid üha lähenevale ohule läbi sõrmede. Siia lisandus ka 1939. aastal Molotov - Ribbentropi pakti sõlmimine, mille järel algas Teine Maailmasõda. Paktis sõlmisid Saksamaa ja Venemaa oma vahel mittekallaletungilepingu ning lepingu juurde kuuluva salajase lisaprotokolliga määrati osa Poolast, Soome, Eesti, Läti ja Bessaaraabia Venemaa huvisfääri kuuluvateks riikideks. Eesti suutis end iseseisvaks võidelda konfliktide rohkel perioodil ning seda iseseisvust suudeti hoida kakskümmend aastat. Põhjusi,miks Eesti langes NSV Liidu ülemvõimu alla on palju, kuid peamisteks põhjusteks võisidki olla geograafiline tegur ja teiste riikide osavõtmatus Saksamaa ning Venemaa takistamisel alustada Teist Maailmasõda.
Eesti ja eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda hakkas 1.septembril 1939 aastal sellega kui Saksamaa ründas Poolat. Tegelik sõda oli Venemaa ja Saksamaa vahel,kes tahtsid endale saada Molotovi- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga endale saada kokkulepitud riigid. Sinna hulka kuulus ka Eesti ala ning eestlastel tuli Teises maailmasõjas teha mõningaid valikuid. Teine Maailmasõda toimus ka Eesti alal ning kuna sõdivateks poolteks olid Venemaa ja Saksamaa, siis tuli eestlastel teha valikud nende kahe vahel. Kuna juunis 1940 algas Nõukogude okupatsioon,siis Eesti riigi esimeseks valikuks oligi sõdida Punaarmee poolel ja anda endast maksimum Saksa vastu. Väike Eesti kartis
liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP'le: 17. Septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le
Molotovi-Ribbentropi pakt Kõik trumbid olid Stalini kätte läinud, NL oli valmistanud juba pikemat aega Euroopasse sissetungi, lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ja siis sobival hetkel need vallutada. 23.august 1939- Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt, lubasid teineteist 10 aastat mitte rünnata, ning lisaprotokoll- jagasid Ida-Euroopa ära, NL sai Soome, Eesti ja Läti, Bessaraabia, Poola pidi pooleks jagatama, kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka teise osa Poolast Selle pakti sõlmimine tähendas, et uus MS võis alata TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941 1.sept 1939- Hitler tungis Poolale kallale, Poola ei saanud vastupanna, 17.sept 1939- tungis kallale Hitler Poolale hõivates Ida-Poola 3.sept 1939 Prtsmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid sinna ei sekkunud Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa ja lääne vahel, kus sõjategevus soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu
Nõukogude okupatsioon Tunnikonspekt § 36 Eesti ajalugu II Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas.
1939-1940 Kas olnuks alternatiive? 1939-1940 Selle ühe aasta jooksul toimus palju sündmusi Eestis ja mujal maailmas. 1939 aastal rikkus Saksamaa oma lubadusi ning alustas pingestamist Poolaga, mida peetakse II maailasõja alguseks. 23. augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi paktile ning salajase lisaprotokolliga jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära Poola, Soome, Eesti ja Leedu. Samuti 1939. aastal 2. august Albert Einstein tegi USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile kirja teel ettepaneku tuumauurimisprogrammi käivitamiseks ja 25. augustil avati Tallinna Loomaaed . Kõik need sündmused on ühtemoodi tähtsad ja tänu neile sündmustele oleme ja elame nüüdses Eestis. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti valitusus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti
selle asemel et järjest rohkem ja rohkem lasta sel kasvada ja ebaefektiivseks muutuda. Transporti tuleb kasutada sama efektiivselt kui loodusvarasid, energiat või tööjõudu. 13. CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale. Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument. 14. Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas kirjeldatakse
inimesed kannatasid saksa ning nõukogude okupatsiooni all. Sellel perioodil tüli Eesti rahval teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude allkirjastada vastastikuse abistamise pakti, millega Nõukogude Liit sai õiguse luua Eesti alale sõjalaevastiku baasid. Lepingust keeldumisel lubas NSVL kasutada sõjalist jõudu. Eesti oleks võinud sellet loobuda ning hakata Nõukogude Liidule vastu, aga Eestil puudus sõjalise koostöö Balti riikidega. 28. 09. 1939-ndal aastal kirjutati baaside lepingule alla ning NSVL lõi
järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa : Venele Ida-Poole, soome, Eesti, läti, bessaraabia ; Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. MRP tegi Nõukogude liidust ja saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1 sept tungisid saksa väed poolasse ja 17 sept ründas Poolat ka venemaa. Saksa kallaletund Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning prantsusmaa ja suurbritannia kuulutasid 3 sept saksamaale sõja. BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi
semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt. 1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi Ribbertropi pakt). Selle salajase lisaprotokolliga sai Nõukogude Liit vabad käed Soome ja Baltiriikide üle ning polnud karta, et Saksamaa tuleks Balti riikidele appi. 28.septembril 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti (baasi leping), mille kohaselt oli Nõukogude Liidul õigus rajada Eestisse oma sõjaväebaase, mis tegi Eesti vallutamise Nõukogude Liidule üpris lihtsaks. Nõukogude Liit hakkas aga sõjaväebaase rajama lubatust rohkem, mis viis selleni, ei peagi hakkasid punaväelased võimu üle võtma.
Talvesda Talvesda toimus Nukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda
Joonis 2. Tori valla piirid Omavalitsusüksuse piir Riigipiir/kontrolljoon 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel 1917.a. kuulusid valla osad Venemaale. 1918-1928.a. kuulusid valla osad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 3). Joonis 3. Saksa okupatsioon (kuni 1928.a. November). 1939.a. septembris algas II maailmasõda (1939-1945), sellele eelnes 23.08.1939. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSV Liidu huvipiirkonda. 1940.a. juunis algas esimene Nõukogude okupatsioon, mis vältas 1941.a. sügiseni. 1941-1944.a. kuulusid valla alad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 4). 1944.a. algas Nõukogude okupatsioon. toimusid territoriaalsed muutused. Narva jõe tagused alad ja suur osa senisest Petseri maakonnast liideti Vene NFSVga. Petserimaa kadus kaardilt. Kaardile ilmusid uued maakonnad: Jõhvimaa, Jõgevamaa, Hiiumaa (Eestis oli 13 maakonda). Joonis 4
ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisministerJoachim von Ribbentrop, lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus, salajane lisaprotokoll, millega jagati ära Ida-Euroopa, NSVL sai loa Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia anastamiseks ning Poole jagati pooleks, uue lisaprotokolliga müüs Saksamaa Leedu, saades ülejäänud Poolalt NSV Liidult endale. Adolf Hitler NSDAP juht ja Saksamaa diktaator ja riigipea, Jossif Stalin NSV Liidu diktaator ja juht, Winston Churchill Suurbritannia peaminister, Charles de Gaulle Prantsusmaa sõjaväelane, kindral ja riigimees, Karl Litzmann saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, Franklin Delano Roosevelt USA 32
läbirääkimisi NSVL-ga, lootes teda Sksa vastu kaasata. Ing hakkas sõjaks valmistuma. 1939, 23.aug Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) Sks ja NSVL vahel, mittekallaletungileping, lubati üksteist 10 a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa ära. NSVL Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (Rumeenia osa), osa Poolat + Varssavi. Sks Lääne-Euroopa, Lääne-Poola, Leedu. Lisaprotokolliga läks Leedu NSVLe ja vastu sai Varssavi. 1939, 1.sept tungis Sks Poolale sõda kuulutumata kallale 1939, 3.sept kuulutasid Pr ja Sbr Sks-le sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud 1939, 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL (hõivas Ida-Poola) 1939, 24.sept Eesti välisminister Karl Setler kohtumisel Moskvas, Molotov esitas nõudmise sõlmida NSVL-ga vastasikuse abistamise leping, mille alusel loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjaveäbaasid
Aasta 1939 Saksamaa alustas okupeerimispoliitikat (Tsehhi). Venemaa andis mõista, et soovib endale Balti riike. 23 august 1939 allkirjastasid Saksa ja Venemaa välisministrid mittekallaletungilepingu MRP. Salajase lisaprotokolliga jagati IdaEuroopa ja Eesti läks Venemaale. 1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast
1930. aastatel, peale Hitleri võimuletulekut Saksamaal, pingestus rahvusvaheline olukord. Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui Saksamaa. Eesti pidi kahe suurriigi vahel laveerima. (Eesti, Läti ja Leedu jäid üsna üksi, lääneriigid olid ise Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit oli jõuetu) Selles olukorras Eesti Vabariik orienteerus Saksamaale. NB! 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotov- Ribbentropi pakti (MRP) lisaprotokolliga jäi Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri. (1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda) NB! NSV Liit sundis Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile 28. septembril 1939 Moskvas. Pakti sisu: · kumbki riik ei ründa teineteist · aidatakse teineteist, kui ründab kolmas riik · NB! Nõukogude Liit sai õiguse rajada Eestisse sõjaväebaasid selle tõttu nimetatakse seda lepingut ka baaside lepinguks NB! Ajajärku 1939. aasta sügisest kuni 1940
1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud
Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939 pidas Stalin läbirääkimisi: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaaga 2. salaja Saksamaaga 23 august 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP: · mittekallaletungi leping 10. aastaks. · Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. NSVL (Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ehk osa Rumeeniast ja pool Poolast, 1 kuu hiljem müüdi ka Venemaale Leedu. Saksa sai vastu osa Poolast). Uus maailmasõda võis alata! 1939-1941 · 1 september 1939 ja 17 september 1939 ründasid Saksamaa ja NSVL Poolat. · Oktoobris pidasid Poola keskel võiduparaadi. Poola oli riigina kaotatud. · NSVL ründas edasi Soomet ja võttis endale Bessaraabia.
nende soove ja ettepanekuid valitsusele. Itaalia fasistide eeskujul nn. "vaikiva ajastu" perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika
3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september - Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 27. september - Varssavi kapituleerus. Sõda Poolas oli lõppenud. 28. september - Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, mille salajase lisaprotokolliga muudeti osaliselt NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piire. NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule. Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille
omakorda lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks Nõukogude Liit sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939. aastal pidas Stalin samaaegselt läbirääkimisi: a) Suurbritannia ja Prantsusmaaga, b) salaja Venemaaga Hitleri initsiatiiv suhete parandamiseks. Oli nõus arvestama Moskva soove Baltikumi ja Poola suhtes. 23. augustil 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP (mittekallaletungi lepingu 10ks aastaks). Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. Nõukogude Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (osa Rumeeniast) ja Ida-Poola. Kuu aega hiljem tehti vahetus. Hitler andis Stalinile ka Leedu ja sai vastu tüki Poolast. Uus maailmasõda võis alata. 1939-1941 1. september Saksamaa ründasid mõlemad Poolat 17. september NSVL Oktoobris pidasid NSVL ja Saksamaa Poola keskel võiduparaadi ning sõlmisid piirilepingu. Poola oli riigina kaotatud
Pagulaskond. Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. 28.09.1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning Punaarmee paigutas oma üksused siia. Eesti polnud enam täiesti sõltumatu riik. Täielikult okupeeritud oli Eest 17.06.1940 · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). 6
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid
1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. *** Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas.
Aastal 1938 anti Sudeedimaa Müncheni kokkuleppega Saksamaale. 1923 valimisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtadest enim hääli saanud parteile 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine 1933 tulekahju Riigipäevahoones, I vangilaager Dachaus 1934 Hitler füürer. Ühitas kantsleri ja presidendi ametid 1939 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga). Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939. Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Teraspakt Itaaliaga, Mittekallaletungipaktid Eesti, Läti, Taaniga, Toorainega varustamise lepingud Rootsi, Norra, Rumeeniaga 1945 Hitler sooritas enesetapu Riigikantselei hoone all olevas punkris Berliinis
aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. *** Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas.
• kõige keskkonnasäästlikum veoviis • lühikestel liinidel hea regulaarsus • veoprotsesside tasemel logistikalahendused • laadimistööde suur efektiivsus 11.CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale. Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument. 12.Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas kirjeldatakse
poolsaar. Lepingus oli veel teisigi tingimusi. Samas Soome siiski säilitas iseseivuse. 1941-1944 toimus veel Jätkusõda. NSV Liit paigutas Soome Saksamaa poolel sõdivaks riigiks. Soome teatab, et ta sõdib oma sõda Nõukogude Liidu vastu. Jätkusõja lõppedes esitab NSVL kui võitjariik Soomele väga rängad tingimused.s.h. mõistetakse Soome poliitilisele juhtkonnale vanglakaristus (Risto Rydile, Väino Tannerile jt.) 2) NSV Liidu laienemine. MRP salajase lisaprotokolliga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Kesk-Euroopa omavahel huvisfäärideks. Pärast 28.sept.1939 olid NSVL huvisfäärideks Soome, Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. !939 sept.-okt. sõlmiti Balti riikidega (Eestiga 28.sept., Lätiga 5.okt., Leeduga 10.okt. 1939) vastastikuse abistamise lepingud (baaside lepingud).Soomega see ei õnnestunud, Soome sai sõja. Vastavalt baaside lepingule toodi Balti riikidesse sisse ka väeosad baasidesse. 1940.a. juunis
Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, sõjalispoliitilise Balti liidu loomine oli ebaõnnestunud. o 1938 .a kuulutas Eesti ennast neutraalseks. o Saksamaaga sõlmiti mittekallaletungilepinug( Läti ja Eesti) Suurt ohtu kujutas siiski NSV Liit. 5. NSV Liidu okupatsioon o Baasidelepingud Molotov-Ribbentroppi pakt o 23.augustil.1939 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungilepingu. Mille salajase lisaprotokolliga läksid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia NSV Liidu ning Leedu Saksamaa mõjusfääri. (28.sept. täienduslepinguga sattus ka Leedu NSV Liidu mõjusfääri). Poola jagati omavahel. o II MS säilitasid Balti riigid neutraliteedi. Esialgu põhjustas see ainult majanduslikke piiranguid. o Poola allveelaev ,,Orzel"i saabumisega Tallinnasse, süüdistas NSV Liit Eestit neutraliteedi rikkumises, kuna nemad olid Poolaga sõjajalal. Sellega nõudis NSV Liit vastastikkuse
peatada. Konventsioon lubab selgelt reservatsioone. (reservatsiooni koht on naljakas, sest tegelikult püüeldakse selleni, et reservatsioone ei tehta) Lisaprotokollid · Majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi käsitlev lisaprotokoll (1988) · Surmanuhtluse kaotamise lisaprotokoll (1990) erandkorras sõjaolukorras ja eriti rämedate sõjakuritegude puhul. · Konventsiooniga on ühinenud 24 riiki, esimese lisaprotokolliga 14 riiki, teise lisaprotokolliga on ühinenud 11 riiki. · Kohus on öelnud kui siseriiklikus õigusaktis on kirjas, et mingi kuriteo eest on karistuseks ettenähtud surmanuhtlus, siis on tegemist inimõiguste rikkumisega. · Kohus on laiendanud olemasolevaid ja tuletanud uusi õigusi. Komisjoni propageerib inimõiguste kaitset ja täidab kvaasi-juriidilise ülesandeid: o Menetleb individuaalseid kaebusi o Käsitleb riikidevahelisi kaebusi. Kaebuste esitamine
Rongiühendus Läti, Venemaa ja Saksamaaga Lennuühendus enamike Euroopa pealinnadega Väljasõidud bussidega MRP ja baaside leping Moskva ja Berliini vahel sõlmitakse leping, millega jagatakse Euroopa Saksamaa ja N.Liidu vahel · 23. August 1939 kirjutasid V.Molotov ja J. van Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule (MRP lepingule) · MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks Saksamaa: osa Poola aladest, Leedu N.Liit: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia · 28. September sõlmitud N.Liidu ja Saksamaa sõpruse- ja piirilepinguga anti Leedu alad N.Liidule Peale 1.septembril alganud I maailmasõda ootab N.Liit ettekäänet MRP salaprotokolli täideviimiseks balti riikides, kes säilitasid neutraliteedi.
Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga. Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias. Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja piirileping (Leedu NSVL-le). MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas Poolt ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine võiduparaad.
territooriumiks, Eestimaa Rahvuskubermanguks ja pealinnaks saab Tallinn. Eesti haldusjaotus 1918-1917 veebruarirevolutsioon. Ajutine valitsus 1917-1918 saksa okupatsioon. 1918 EV-1941. 1929 kaotati kihelkonnad. 1939 oli Eestis 11 maakonda. Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti see Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga. NL ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim Eestis. Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma hümn, vapp, lipp ja valitsemisorganid. Tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti aegsed vallad ja maakonnad, 1950 oli haldusreform ja vallad ja maakonnad kaotati ,pärast jäi alles 15 rajooni. 1952-53 oli eesti
pandi piir juba 1942 juunis, kui nad kaotaid otsutama Midway mere lahingu. Sealt edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhilislet kaitse lahinguid. USA sõtta astumine tähhendas ka alvelaevstikku moodustamist, end siingi toimus 1942a murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suudis tooda uusi laevu kiiremini, kui Saksa alvalaevikud uputada jõutsid. Eesti(1939-1945) 23 august 1939- sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel mittekalleletungi leping 10a. Salajase lisaprotokolliga jagai omavahel Poola.Somme, Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia tunnistati NSVL mõjusfääri alla kuuluvaks. Saksamaa ostis Baltimaad isesevusehinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vasta. 28 september 1939. NSVL ja Eesti vahel sõlmiti vaastastikku abistamise patk, mida nim ka baaside lepinguks. Selle lepingu kohaselt loodi eesti teritooriumil nõugoude baasilebingud Saaremaal, Hiiumaal, Pladiski ümbruses, baaside suurused oled 25000 meest.
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V
sündmused. Uurimusliku töö eesmärgiks on anda ülevaade Balti ketist, sellele eelnenud ja sellega seotud hilisematest sündmustest. 3 1. Taust 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (edaspidi MRP), tuntud ka Hitleri-Stalini paktina, mis oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused. Pilt: Peter Hanula ülejäänud Poola alad. (Joonis 1) 28. septembril sõlmiti lisaks sõpruse- ja piirileping, millega loovutas Saksamaa Leedu alad NSV Liidule.
Vägedel oli hea ettevalmistus, mehhaniseeritud jalaväe ja õhuväe koostöö tagavad kiire edu. Sakslaste edu kutsutakse ka välksõjaks Blitzkriegiks. 8. septembriks on Varssavi piiramisrõngas, 17. septembril lahkub Poola valitsus riigist. Samal päeval algab Nõukogude Liidu ja Poola vahel sõda. Nad olid nõrgad juba Saksamaa vastu ja septembri lõpuks on Poola vastupanu murtud. 28. septembril sõlmivad Saksamaa ja NSVL piiri- ja sõpruslepingu. Viimase lisaprotokolliga lisandub Leedu NSVLi mõjusfääri. Sõpruslepingu suhtes oli juba ette teada, et see on üksteisevahelise sõja edasilükkamine, millega saaks Esimesel paaril päeval üritatakse Saksamaad sõjast loobuma panna. 3. septembril kuulutavad nii London kui Pariis Saksamaale sõja, kuid ei tee midagi. Toimub propagandasõda ja mõned väikesed tulevahetused. Ollakse Magnio ja Siegfriedi liinil. Kutsutakse Sitzkriegiks istumissõjaks ja ka kummaliseks sõjaks
sündmused. Uurimusliku töö eesmärgiks on anda ülevaade Balti ketist, sellele eelnenud ja sellega seotud hilisematest sündmustest. 3 1. Taust 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (edaspidi MRP), tuntud ka Hitleri-Stalini paktina, mis oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused. ülejäänud Poola alad. (Joonis 1) 28. Pilt: Peter Hanula septembril sõlmiti lisaks sõpruse- ja piirileping, millega loovutas Saksamaa Leedu alad NSV Liidule.
madalamat järku süsteem.13 Teises peatükis käsitletud Eesti õigusallikate hierarhia iseloomustab SHKS ka süsteemiteooriast lähtuvalt. ,,Rahvusliku õiguskorra püramiidis" seadusest kõrgemal asetsevad õiguse allikad põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa ning konstitutsioonilised seadused on need, millele SHKS on allutatud, millega kooskõlas see peab olema. SHKS ei ole tunnistatud põhiseaduse vastaseks ning üks eesmärkidest on tagada Genfi konventsiooni lisaprotokolliga võetud kohustusi. SHKS kui seaduseteksti sisemine struktureeritus (jaotumine peatükkideks, paragrahvideks, lõigeteks jne.) kinnitab, et käesolev õigustloov akt on iseseisev madalamat järku süsteem ehk omab süsteemile omast iseseisvust (süsteem eksisteerib iseseisvalt ning ei sõltu teistest süsteemidest). 5.3. ORGANISEERITUS Organiseeritus ehk korrastatuse aste näitab, kui raske või lihtne on ühte või teist süsteemi mõjutada väljastpoolt
Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastutasuks algul NSV Liidu mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi. MRP sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Poola purustamine (1.sept 1939) ja kummaline sõda (1939-1940) Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida
Lubati teineteist 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks minema. Saksamaa müüs kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga NSVL ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa algul NSVL mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi. Baltikumi okupeerimine 14 juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu VB, nõudes luba Punaarmee Täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Leedu võttis NSVL tingimused vastu ning 15. juunil 1940 Leedu okupeeriti ning Leedu president Smetona põgenes Saksamaale 16
(MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastutasuks algul NSV Liidu mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi. MRP sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 7 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti
allakirjutajate järgi Molotov Ribbentropi paktiks (MRP). Sellega lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid: Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastu osa Poola territooriumist, mis algul pidi NSV Liidu mõjusfääri kuuluma. St., et uus maailmasõda võis alata. 2. Teise Maailmasõja algus 2.1 Poola purustamine Sõjaplaan rajas veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitler provotseeris Poolat, süüdistades teda Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. Septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3
Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi, kohtu ja korrakaitsesüsteemi, omavalitsusorganite, ühiskondlike
annaabi.ee 
