Kas eestlastel oli valikuid Teises maailmasõjas? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

okupatsiooni ajal kogetu eest. Hiljem läks ka Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile ja need, kes ei soovinud sõdida Punaarmees ega Saksa armees, ühinesid Soome armeega. Mindi appi soomlastele võitlema Punaarmee vastu. Neid nimetati soomepoisteks. Paljud mehed ja naised hakkasid ka metsavendadeks, et partisanidena sõidelda Nõukogude või Saksa okupatsiooni vastu. Kõik need valikud olid eestlastele justkui pealesunnitud, need olid valikud kas halva või veel halvema vahel. Eestlastel puudus tookord valik ja võimalus sõida oma riigi eest. See võimalus saabus alles 50 aastat hiljem ja seekord ei jätnud eestlased seda võimalust kasutamata.

Ajalugu

4

doc

Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal

Punaarmee sõjaväebaasid. Paraku taganesid mõlemad suurriigid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse.

Eesti ajalugu

1

odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte. Umbes 15 000 meest ja naist hakkasid metsavendadeks, et partisanidena võidelda Nõukogude või Saksa okupatsiooni võimu vastu. Ükski valik ei sobinud eestlastele täielikult, sest oli valik halva ja veel halvema vahel. Võib olla mõni valis poole vastavalt oma maailmavaatele ning ühines rõõmuga okupeeriva võimuga. Kindlasti polnud see aga Eesti sõda, sest eestlastel polnud oma riiki mille eest sõdida. (nimi) (klass) (kp.k.a.)

Ajalugu

8

docx

eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941

Ajalugu

1

docx

Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas

,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping

Ajalugu

8

doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Ta sai aru, et selleks puuduvad küll reaalsed võimalused, kuid seadusliku valitsuse ametisseastumine on hädavajalik riigi juriidilise järjepidevuse kestmajäämise jaoks. Otto Tiefi valitsus andis Talpakule ka koloneli aukraadi, mida too hiljem siiski ei kasutanud, nimetades end edasi kapteniks. 1944. aasta sügisel lahkus Talpak Rootsi, kus elas kuni oma surmani 1991. aastal. Kokkuvõte Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu

Ajalugu

9

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Peeti vajalikuks trükkida Riigi Teataja number valitsuse nimekirja ja deklaratsiooniga. Oluliseks peeti informeerida raadio kaudu Eestis toimuvast välismaailma. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. 22. septembri hommikul sisenesid Tallinna tankid. Tulistati alla sinimustvalge lipp. NKVD arreteeris ja satais vangilaagritesse enamiku ministreid, Maide hukati. Sõjakaotused Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra (280 000 inimese võrra). Täielikult hävis Narva. Suuri purustusi oli Tallinnas, Tartus, mitmes väikelinnas. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses vähenes külvipind ligi poole võrra, langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus, Eesti langes pea pooleks sajandis NSVL võimu alla.

Ajalugu

1

docx

Eestlaste valikud teises maailmasõjas - Soome, NSVL, Saksamaa

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee ­ need olid peamised eestlaste valikud,kus nad sõdida said. Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks raske,keeruline ja väga laostav. Paljud eestlased kaotasid oma lähedased, sõbrad, kaaskodanikud ja rahu. Väga raske oli elada diktatuurse võimu all ja sõja keskmes. Eestlaseid sundmobiliseeriti, väga vähe oli neid inimesi, kes olid valmis elama kommunistliku võimu all ja seda ideoloogiat teenima

Ajalugu

Kommentaarid (0)