Vastus leiad õppematerjalist: Lisandi kirjavahemärgid-KOMAD.

Lisandi kirjavahemärgid-KOMAD. (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes Mis Näiteks Mis?
Keda Mida Näiteks Keda?
Mis on elu mõte?
Kellena Millena?

Komadega eraldatakse järgmised lauseosad:

Järellisand.
(- Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.)
(1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid , nähtusi.
Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool . (Kes?) Kass .
1.5Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera , (Mida?) arvutit)
Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel.
Järellisand : (Jälgi ka koma (,))
1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega:
N.1 Mart Martinson , 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi.
N.2 Kadri Kask , Kuku raadio direktor , on väga hea diktsiooniga.
N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte?
N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis.
2. NB (1). Kui lisand on omastavas2 käändes, siis pannakse koma ainult ette:
(2 Omastav vastab küsimusele: Kelle? Mille?
Näiteks (Kelle?) meistri. (Mille?) äri)
Lisand omastavas käändes:
N.1 Volvo , Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis.
N.2 Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas .
N.3 Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud .
N.4 Meie, sõprade vahel polnud saladusi
- -
3. NB: (2). Kui lisand on olevas 3 käändes, siis koma ei panda:
(3 Olev Vastab küsimusele: Kellena? Millena ?
Näiteks (kellena?) meistrina. (Millena?) autona )
N.1 Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale.
N. 2 Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa.
4. Kui lisandil on võrdlus (kui-lisand), siis koma ei panda:
N.1 Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma
- -
Eellisand ei eraldata komadega.
Insener Jaan Kaup vahetas töökohta.
Tartu linn valis uue volikogu .
Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal.
- -
NB: Lisandi komareegli rakendamisel arvestatagu järgmisi seiku .
1. Järellisandiks saab ka eesnimi , kui ta pannakse perekonnanime järele, siis seegi eraldatakse komaga .
2. Järellisanditeks (või järeltäienditeks) on ka ühendid, mis algavad selgitavate või täpsustavate sõnadega nimelt, näiteks, nagu (= näiteks), s.o, st, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti, iseäranis, eelkõige jms.
N.1 Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister.
N.2 Mitmed koolid, nagu Kaarepere , Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni.
3. Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms).
N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri
Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba,
N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd .
4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand.
N.1 Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba.
5. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt.
N.1 Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde, õemees, vend, vanaisa ja onu.
NB: Lisandi edukaks õpimiseks pead tundma käändeid (sõnaliike):
Nimisõna, Omastav, Osastavas, olev.

.RTF Laadi alla originaalfail 4 lk · .rtf · 13 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andrer Õppematerjali autor

Failis on lisandi ja eellisandi reeglid koos näidetega ja vajalike sõnaliikide lühilahtiseletus.

Lisandi kirjavahemärgid KOMAD eesti keel

Sarnased õppematerjalid

docx

Lisand

Lisand Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena.

Eesti keel

docx

Kirjavahemärkide tabel

KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu.

Eesti keel

docx

Lausete liigid

poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes:

Eesti keel

doc

Komad

Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa;

Eesti keel

docx

Eesti keele väljendusõpetus: KIRJAVAHEMÄRGID

KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID  Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID  Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised.  isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda.

Eesti keele väljendusõpetus

docx

Eesti keele reeglid

pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes:

Eesti keel

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist. Norbert puhises valjusti, aga tulutult. Komme ei söönud Tipp, vaid Täpp. Sidesõnade kuid, ent, aga, vaid ette pannakse koma. KOOLONIT kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna (fraas):

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

...kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või osalauset,mida eraldab koma või seob rinnastav siduva sõnaga algav kõrvallause

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid