Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on
K = 1,207 * 23,5 * 0,69 * 103 / 2560 * 1,33 = 5,75 mg% Järeldus: Porgandis sisaldub põhiliselt -karoteen. 1.3 Lipiidide reaktsioonid Palun järeldust korrigeerida! M.K. 14.05. Töö teoreetilised alused: Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina vees ei lahustu (tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest), lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Rakumembraani koostises, energeetiline varuaine, kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Rasvapleki proov Töö käik: Kaks tahket materjali. Panin kummastki umbes 1 g katseklaasi, lisasin orgaanilist lahustit (atsetoon), loksutasin ja lasin 5 minutit seista. Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik. Tulemus: Lipiide sisaldas proov number 2.
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin
0,377 × 7 × 0,69 × 10 3 K= = 1,099mg % 3450 × 0,48 Kokkuvõte: Karoteenid on fotosünteesil täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Lahustuvad hästi apolaarsetes lahustites. Paprika sisaldab kõige rohkem karoteen lükopeeni. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidide rühma kuuluvad ained on enamasti estrid. Lipiidid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiide saab vastavalt molekulide ehitusele rühmitada mitmeti ( rasvhapped, vahad, steroidid jne). Lipiidid täidavad organismis mitmesuguseid funktsioone olles nii energia allikas kui ka varuaineks ja kuuluvad ka rakumembraani koostisesse. Rasvapleki proov: Uurisin kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide.
siiski beeta-karotenoidid, kuid lainepikkuste sarnasusi võib näha ka alfa-karoteeniga. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 1.3 Lipiidide reaktsioonid 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov Uurisime kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist
sisaldus 100 grammis värske produktis peab olema 20, mis on üsna sarnane minu tulemusega. Kasutatud kirjandus: 1.) http://europepmc.org/abstract/AGR/IND20531193/reload=0;jsessionid=Ju5jhq1rvnPCKTWk O1vF.18 1.3 Lipiidide reaktsioonid Teooria: Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile, tekib rasvaplekk ja paberi läbipaistvus suureneb
Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett. Intensiivselt loksutan. Järeldus: Emulsioonitest nr.2 muutus häguseks, => võib teha järeldust, et see sisaldas lipiide. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Võtan 3 katseklaasi. Valan 2 ml palmitiinhapet, 2 ml searasvu ja 2 ml oliivõli lahust. Igasse katseklaasi lisan tilkhaaval 7 tilka broomi lahust kloroformist.
süsinikust Küllastunud rasvhapped kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid Inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinevad samuti veres vabas vormis. Taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad - taimsed õlid. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsete lipiidide koosseisus domineerivad küllastatud rasvhapped ja need ühendid on olekult tahked (näiteks seapekk, piima ja muna lipiidid). Loomorganismides leiduvates lipiidides on samuti üsna rohkesti küllastamata, taimedes aga piisavalt küllastatud rasvhappeid.
värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel
aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks Töö käik: kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: palmithape,
erinevast lahusest, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Lisada mõlemasse katseklaasi ml destilleeritud vett, seejärel loksutada tugevalt. Järeldada, kummas katseklaasis olev lahus sisaldas lipiide. Tulemus: Lahuse nr 1 korral muutusi ei toimunud ja lahus jäi selgeks, seega selles lahuses lipiide ei leidunud. Lahuse nr 2 korral tekkis aga tugev hägu, seega moodustus õli-vees emulsioon ja see lahus sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides saab kindlaks teha reaktsioonil halogeenidega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid ja viia läbi reaktsioon broomiga, siis broomile iseloomulik pruun värvus ei kao (võib küll lahjeneda). Küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Mina
1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside
mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 4ml erinevaid ettevalmistatud lahuseid. Lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin. Emulsioon Nr 2 oli segu hägune ja ei segunenud ettevalmistatud lahuses, seega on nad omavahel kolloidid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides saab uurida läbi reaktsiooni halogeenidega. Reaktsioonil küllastunud rasvhappega võib broomilahuse iseloomuli pruun värvus lahjeneda, kuid ei kao, küllastumata rasvhapetega muutub broomilahus värvituks. Töö käik: Valasin kolme puhtasse katseklaasi 2ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Valisin lipiidilahusteks palmithappe, oliiviõli ja searasva Lisasin kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis ja loksutasin
Sveitsi keemik. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Õppis Baseli Ülikoolis. Viies tase Pälvis palju auhindu ja tunnustust. Suri 1965 a. Omadused : Füüsikalised/Keemilised Värvusetud kuni valge kristalliline pulber. Vees lahustumatu ja lipiidides(rasvades) lahustuv. Molekulmass 354,49g/mol. Aine olek tahke. Tihedus 0,99g/cm3. Sulamistäpp 109,9°C. Toksiline aine. Kasutamine Parasiitide tõrje. Põllumajanduses kahjulike putukate tõrje. Efektiivne võitluses malaaria ja kollatõve vastu. Kuidas tekib? Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Sünteetiline keemiline aine. Teine tase Kolmas tase
lipiide haarava mõistena. Et toidulipiidide absoluutse osa moodustavad rasvad, võib toitumisest ja toidust rääkides kasutada terminit "toidurasvad". Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid, mida iseloomustavad järgmised omadused: · on vähemalt kahekomponendilised biomolekulid · omavad baasalkohoolset ja rasvhappelist (-lisi) komponenti(-e) · on reeglina estrid (alkoholi ja rasvhapete ühendid) · osades lipiidides lisanduvad estrilisele baasehitusele teised komponendid · vees lahustumatud · lahustuvad orgaanilistes lahustites (benseen, atsetoon, kloroform, alkohol jt) · on tähtsad toidukomponendid, mida kõrgemad organismid võivad kasutada energeetilise ainena, biosünteesis keha ehitusainena · toidu lipiidid sisaldavad rasvas lahustunud vitamiine ja essentsiaalseid (eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid
õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96% etanooli · Lisatakse 2 ml kahte uuritavat lahust ja loksutatakse · Mõlemasse katseklaasi lisatakse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse (ei mäleta, aga usun, et tegin just nii) · Teises katseklaasis tekkis hägu ehk õli-vees emulsioon, seega sisaldas teine lahus lipiide 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvatamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisele reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll lahjeneda, kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse 2 ml lipiidide lahuseid
Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõletil kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni. Esimene proov lõhnas imalalt, mis tõestas akroleiini olemasolu. Järelikult esimeses lahuses oli glütserofosfolipiide. Teine proov lõhnas nagu kummikärashais, järelikult akroleiini ei tekkinud. Järelikult teises lahuses olid glütserooli mitte sisaldavad lipiidid. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati igasse 2ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Esimesse
Tulemus: Esimene proov tumenes pisut, teine üldse mitte. Esimesel proovil oli ka spetsiifiline lõhn, teisel proovil ma seda ei täheldanud. Järeldus: Proovi tumenemise ja iseloomuliku lõhna tekke järgi võin öelda, et esimeses proovis tekkis akroleiin, mis annab tunnistust sellest, et akroleiinitesti proov I sisaldas lipiidi, mille koostisesse kuulub glütserool. Teine proov glütserooli sisaldavat lipiidi ei sisaldanud. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeniididega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga pruun värvus võib lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Katse käik: Valasin ühte katseklaasi 2 ml 2% searasva lahust (loomne rasv), teise katseklaasi sama palju 2% oliivõli lahust (taimne rasv) ja kolmandasse võrdse mahu 2% palmithappe
hüdroksüleeritud. Steriidid - steroolide rasvhapetega estreid. Levinuim loomne sterool on kolesterool. Mitmetes taimeõlides (maisiõli, sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge, küündides sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik
Valk Lipiid Süsivesik Päevane vajadus % 10 30 60 Päevane vajadus grammides 60 - 110 150 -175 300 -350 II Milline sõna ei sobi valikusse. 1. Keemiline element lämmastik esineb: A) valkudes B) nukleiinhapetes C) aminohapetes D) DNAs E) lipiidides 2. Kõik loetletud molekulid on valgud: F) hemoglobiin G) ensüüm H) kollageen I) DNA J) antikeha 3. Kõiki neid esineb DNA ehituses: K) tümiin L) adeniin M) guaniin N) tsütosiin O) uratsiil 4. Nad kõik on süsivesikud: P) laktoos R) tselluloos S) hemoglobiin T) glükogeen U) tärklis 5. Nad kõik on lipiididega seotud:
Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml erinevat lahust, millest üks sisaldab lipiidi ja teine mitte. · Katseklaase loksutatakse kuni homogeense lahuse moodustumiseni. · Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse intensiivselt. Kuna teise katseklaasi tekkis hägu, mis andis märku emulsiooni moodustumisest, siis sisaldas see lahus lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsioone halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust
e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. Selline mehhanism töötab mõnede makromolekulide, näiteks insuliini puhul. Nõrgad elektrolüüdid Enamus ravimeid on kas nõrgad happed või alused ning esinevad ioniseeritud ja mitteioniseeritud vormis. Mitteioniseeritud ravimid on tavaliselt lipiidlahustuvad ja läbivad rakumembraane passiivse difusiooni teel. Ioniseeritud osakesed lahustuvad lipiidides halvasti ja saavad membraane läbida spetsiaalse transpordimehhanismi abil. Imendumine seedetraktist Nõrgad happed imenduvad paremini happelisest keskkonnast aluselisse keskkonda ja vastupidi. Nõrgad happed esinevad mao happelises keskkonnas (pH = 1,4) mitteioniseeritud kujul ja vereplasmas (pH = 7,4) valdavalt ioniseeritud kujul. Kui uriin on aluselise reaktsiooniga, siis erituvad paremini nõrgad happed. Rinnapiim on
Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, valasin mõlemasse 2ml 96%-list etanooli ning ühele lisasin I uuritav lahus, teisele II uuritav lahus ja loksutasin kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin veel kord. Jälgisin, mille uuritava lahusega proov sai häguseks ning märkasin, et proov II uuritava lahusega sai häguseks. Seega saab teha järeldust, et II proov sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik
Kaitse UV-kiirguse eest Lipiidid, nukleiinhapped, valgud Keskkonna isepuhastumine Võimalik O2* EI kutsu esile ahelreaktsioone Ergastatud hapnik O2* Valgustundike reaktsioonide tulemus Plussid Miinused Purustav toime Vananemine Lipiidide peroksüdatsioon Vabade radikaalide rünnaku eelismärklauaks on lipiidides esinevad küllastamata rasvhapped. Lipiidide peroksüdatsioon on ahelprotsess, mille käigus tekivad rasvhapete vabad radikaalid, hüdroksüperoksiidid, aldehüüdid. Ei ole patoloogiline protsess. Väikses koguses bioregulaatorid. Liias kahjustavad teisi ühendeid + vabade radikaalide teke oksüdatiivne stress, koekahjustused Rasvhapped alluvad lipiidide peroksüdatsioonile rasvhapete LV Neid kontrollivad antioksüdandid. 10 ,,käsku" Antioksüdandid
Kahte kuiva katseklaasi panin 1g NaHSO4 ja lisasin ~0,5g akroleiini proovi nr 1 ja 2. Kuumutasin põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutasin ettevaatlikult. Tulemus Katseklaasis teise prooviga sool hakkas sulama esimesena ja värvus muutus tumesiniseks,see tõestas seda,et teine proov sisaldas lipiidi,mille koostisesse kuulub glütserool. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria Küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik
Igaühele lisame 2ml kahte erineat uuritavat lahust. Ainult üks neist sisaldab lipiidi. Loksutame gomogeense süsteemi modustamiseni Lisame igaühel 4 ml destileeritud vett. Jälgime. · Töö tulemus: Teises katseklaasis (emulsioonitest II) lahus muutus häguseks, siis selles katseklasis tekkis emulsioon, järelikult lahus sisaldab sisaldab lipiide. Katse 1.3.4 Küllastamata rasvhapete tuvastamine lipiidides. · Teooria: Küllastamata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni galogeenidega. Pruun broomilahus muutub värvituks küllastamata rasvhapete lisamiseks. · Töö käik: Kolme katseklaasi lisame erinevaiod lipiidilahused: rasvhape, taiome rasv, loomne rasv Kõigisse katseklasside lisame 10 tilga broomi lahust kloroformis. Rasvhappe
Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. 1. Proovi sisaldanud lahus muutus häguseks. See on lipiidide olemasolu kinnituseks. 3.Akroleiiniproov Lisasin kahte katseklaasi 1g NaHSO4 ja lisasin kummalegi mõne tilga erinevatest akroleiiniproovidest. Kuumutasin segusid gaasipõleti leegil. Ühes katseklaasis olev segu muutus tumedaks (proov 2), moodustus akroleiin, teises mitte (proov 1) . Järelikult leidus esimeses proovis glütserooli, teises aga mitte. 4.Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Lisasin kolme katseklaasi erinevat lipiidi lahust 1.steariinhape 2.või (loomne rasv) 3.oliivõli (taimne rasv) Igale lahusele lisasin ~8 tilka broomilahust. Broomile iseloomulik pruunikas värvus kadus täielikult oliivõli lahuses. Ka või lahuse värv muutus heledamaks, hiljem kadus broomi värvus täielikult. Steariinhappelahus oli broomile iseloomulikku pruunikat värvi. Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et oliivõlis on palju
keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse moodustada 4 stabiilset sidet teiste erutumiseks ja vere pH aatomitega (neid saab lõhkuda ja stabiilsuse säilitamiseks sünteesida vaid ensüümide abil). CO2 transport inimese
Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides lahustuv toksiin) mõjutab rakumembraani voltaaz-sõltuvate Na+ kanalite omadusi. Suurendab pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja lihasrakkudesse (kanal avaneb normaalse membraani potentsiaali juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega.
aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja lipiidides) ei ole aldehüüdid levinud, arvatavasti aldehüüdrühma suure keemilise aktiivsuse tõttu. Enamik suhkruid on siiski aldehüüdide derivaadid. Kuid glükoosi vesilahuses eksisteerib üksnes väike osa glükoosist aldehüüdi kujul. Lineaar Alkeeni sed alka Alküünid d anid nimetus valem nimetus valem nimetus Valem Metaan CH4 Etaan C2H6 Eteen C2H4 Etüün C2H2
Diastereoisomeerid: erinevus mitmes kiraaltsentris Anomeer: Anomeerideks nimetatakse suhkrute vorme, kus suhkru 1'- süsiniku juures paiknevate H- ja OH-rühmade paigutus on erinev. Beeta-anomeeril on OH-rühm pealpool tsükli tasandit ja alfa-anomeeril allpool. LIPIIDID: Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus on põhjustatud hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluivad rakumembraanide koostisse, on loomsetes organismid4es energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse- ja regulatoorseid funktsioone. Seebistuvad lipiidid: rasvad, fosfoglütseriidid, stingolipiidid, vahad, mitteseebistuvad: steroidid, prostaglandiinid, isporenoidid
Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulab ja proov tumeneb, mis annab märku akroleiini moodustumisest. Käega õhku enda suunas tõmmates, tehakse nuusutamise teel kindlaks, kumb proov sisaldas lipiidi. Järeldused Glütserooli sisaldav lipiid oli esimeses uuritavas proovis. Kuumutamisel tekkis terav lõhn, mis meenutas rasva kärsahaisu. Haisu tekitas glütserooli kuumutamisel tekkiv propenaal. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides uuritakse halogeenidega reaktsiooni abil. Küllastunud rasvhappeid sisaldav proov moodustab broomiga pruuni värvuse, küllastumata rasvhapete korral muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe (stearhappe või palmithappe), taimse rasva ja loomse rasva lahust
2). · Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni. · Nuusutasin ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna. Tundsin 2. proovist eralduvat vängemalt lõhna. Järeldus Gaasipõleti kohal katseklaase kuumutades, eraldus teisest katseklaasist märgatavalt intensiivsemalt ebameeldivat lõhna. Seega 2. katseklaas sisaldas proovi, mis on glütserooli sisaldav lipiid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, kuid küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis.
-püruvaatkinaas. -ureaas. Mo- dintrogenaas. Se- glutatioonperoksüdaas. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos, tsellobioos Lipiidid: mõiste ja jaotus. Lipiidid on rasvad ja rasvataolised ained, mis on lähedaste füsikokeemiliste omadustega (kuid võivad olla erineva keemilise struktuuriga). Lahustumatud vees, kuid hea lahustuvus orgaanilistes lahustites: benseenis, dietüüleetris, triklorometaanis jne. selle põhjuseks on hüdrofoobsete rühmade ja radikaalise esinemine kõikides lipiidides. Lipiidiid jaotatakse järgnevalt: rasvad 1,2,3-propaantriooli ja rasvhapete estrid. Lipoidid rasvataolised ained, struktuur ei ole üheselt määratud. Mõnikord jagatakse lipiidid: lihtlipiidid (rasvhapete estrid, glütserooli estrid, kõrgemate küllastunud alkoholide estrid, steroolide estrid); liitlipiidid (ühendid, mille molekulides esineb peale rasvhappe- ja alkoholijääkide veel teisi komponente). Valgustruktuurid: primaar, sekundaar, tertsiaarne
1. Proovi sisaldanud lahus muutus häguseks, teine mitte. See on lipiidide olemasolu kinnituseks. 3.Akroleiiniproov Lisasin kahte katseklaasi 1g NaHSO4 ja lisasin kummalegi mõne tilga erinevatest akroleiiniproovidest. Kuumutasin segusid gaasipõleti leegil. Ühes katseklaasis olev segu muutus tumedaks (proov 1), moodustus imal,ebameeldiv lõhn, akroleiin, teises mitte (proov 1) . Järelikult leidus esimeses proovis glütserooli, teises aga mitte. 4.Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Lisasin kolme katseklaasi erinevat lipiidi lahust 1.oliivõli (taimne rasv) 2.või (loomne rasv) 3.palmitiinhape (taimne rasv) Igale lahusele lisasin ~8 tilka broomilahust. Broomile iseloomulik pruunikas värvus kadus täielikult oliivõli lahuses. Ka või lahuse värv muutus heledamaks, hiljem kadus broomi värvus täielikult. Steariinhappelahus oli broomile iseloomulikku pruunikat värvi. Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et oliivõlis on palju
uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutada homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisada mõlemasse 4 ml dest.vett ja loksutada intensiivselt. Teises katseklaasis tekkis valge sade, mis tõestab glütseerüülestrite olemasolu, esimeses aga muutusi ei toimunud, mis tõestab nende puudumist. Järeldan sellest, et II proov sisaldas lipiide, ning I proov mitte. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava Ilona Juhanson, 123964YASB proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva
), tõmmates käega katseklaasi kohalt õhku enda suunas ja tehakse järeldus, kumb proovidest sisaldas lipiidi, mille koostisse kuulub glütserool. Järeldus: Alustasin kuumutamist prooviga nr 2, see lõhnas kõrbemise järele ning ei saanud aru, kas nii lõhnabki akroleiin. Aga pärast proov nr 1 kuumutamist eraldus tugev ja terav lõhn, millest järeldasin, et uuritavas proovis tekkis akroleiin ning järelikult sisaldas proov nr 1 glütserooli. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimase pruun värv lahjeneb, samas küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse 2 ml (2% -list) erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palmithappe, rapsiõli, searasva lahus
Proov nr 1 muutus häguseks, see on lipiidide olemasolu kinnituseks. 3. Akroleiiniproov Lisasin kahte katseklaasi 1g NaHSO4 ja lisasin kummalegi mõne tilga erinevatest akroleiiniproovidest. Kuumutasin segusid gaasipõleti leegil. Ühes katseklaasis olev segu muutus tumedaks ja lõhnas praetud rasva järele (proov 1), moodustus akroleiin, proov nr 2 lõhnas kummihaisu järele. Järelikult leidus esimeses proovis glütserooli, teises aga mitte. 4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Lisasin kolme katseklaasi erinevat lipiidi lahust 1. palmitiinhape 2. searasv 3. päevalilleõli Igale lahusele lisasin ~8 tilka broomilahust. Broomile iseloomulik pruunikas värvus kadus päevalilleõli lahuses ja hiljem ka searasval. Palmitiinhappelahus oli broomile iseloomulikku pruunikat värvi. Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et päevalilleõlis ja searasvas on kaksidemeid, aga palmitiinhappes mitte.
2. Lisa tundmatut segu I 2. Lisa tundmatut segu II 3. Loksuta katseklaase kuni homogeense lahuse moodustumiseni. 4. Lisa mõlemasse katseklaasi 4 ml destilleeritud vett. 5. Loksuta intensiivselt. 6. Lahus jäi selgeks (ei sisalda lipiidi) 6. Lahuses tekkis hägu (sisaldas lipiide) 1.3.3 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Kindlakstegemiseks kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega: 1) Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värv veidi lahjeneb, kuid ei kao. 2) Küllastamata rasvhapete puhul muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. TÖÖ KÄIK: 1
ei ole laengut, määrab keskkonna pH 3. Spetsiifilise transpordi teel -näiteks on membraanis olemas antud aine transportervalk. Sellisel moel liiguvad läbi membraani suure molekulmassiga mitte eriti rasvlahustuvadehk lipofiilsedained ning näiteks laetud ioonid (ioonkanalid) LIPOFIILSETEL AINETEL ON SUHTELISELT HEA BIOSAADAVUS-Lipiidid on raku membraanides on barjääriks raku sisekeskkonna ja väliskeskkonna veefaaside vahel-Ained, mis lahustuvad vees hästi ja lahustuvad osaliselt ka lipiidides on reeglina võimelised sisenema rakku kõige kergemini. Lahustuvus vees kindlustab aine ekspositsiooni rakule ja lahustuvus lipiidides tagab passiivse difusiooni läbi raku membraani AINETE JAOTUMINE ORGANISMIS Seega, ained võivad oma omadusest lähtuvalt jaotuda erinevalt: ·DDT kui väga rasvlahustuv aine ladestub rasvkudedesja sellest tulenevalt kiire kaalukaotus võib vabastadaerinevaid rasvlahustuvaidvõimalikke toksikanteningseega tervisele suhteliselt kahjulik olla
uuritavast materjalist 2. Kuumutasin katseklaasid tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni (akroleiini moodustumiseni) 3. Nuusutasin ettvaatlikult katseklaasidest eralduva lõhna Esimene proov sisaldas glütserooli (glütserooli sisaldavaid lipiide: rasvad ja glütserofosfolipiidid), kuna seal tekkis terav lõhn (akroleiinist). 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides 1. Kolme puhasse ja kuiva tatseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust (1 rasvhappe palmitiinhape; 2 taimne rasv päevalille õli; 3 loomne rasv searasv) 2. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin ja jälgisin toimuvaid muudatusi: 1: säilitasin kollakas-pruun värvus 2: muutus värvituks 3: muutus värvituks
Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid) ja vahad. Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo ja glükolipiidid. Näiteks fosfolipiid letsitiin või biomembraanide koostelipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Kirjanduses kohtame sageli mõisteid küllastatud (küllastamata) lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Kehtib lihtne reegel: taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad taimsed õlid. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsete lipiidide koosseisus domineerivad küllastatud rasvhapped ja need ühendid on olekult tahked näiteks kõigile tuntud seapekk, piima ja muna lipiidid. Eeltoodut ei tohi võtta ainutõena,
– Emulusioon I ja Emulusioon II. Üks nendest vesi-õli tüüpi emulusioon, teine õli-vesi tüüpi emulusioon. Mõlemasse lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt. Emulusiooni II segu läks loksutamisel häguseks. Tulemus: Katseklaasis, kus oli Emulusioon I ei muutunud loksutamise tulemusena midagi, proov jäi läbipaistvaks, katseklaasis, kus oli Emulusioon II läks segu häguseks. Järeldus: Emulusioon II sisaldas lipiide 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvahepete esinemise kindlakstegemisel kasutatakse reaktsiooni halogeenidega – täpsemalt broomiga. Kui proov sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub lahus liitumis- reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Valasin 3-me katseklaasi: palmithapet, rapsiõli ja searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdset kogust broomi lahust triklorometaanis. Loksutasin.
Eelnevat käsitsust järgides on oluline rasvhapete jaotus: keemilise olemuse põhjal räägitakse küllastatud ja mono- ja polüküllastamata rasvhapetest, mis on organismis vajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Samuti esineb mõlemat tüüpi rasvhappeid veres vabas vormis Kirjanduses võib kohata sageli mõisteid küllastatud/küllastamata lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Kehtib reegel: taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped need ühendid on põhiolekus vedelad taimsed õlid, kuid lisaks küllastamata rasvhapetele sisaldavad taimeõlid ka küllastatud rasvhappeid, mida nimetatakse ka kolesterooli sisaldavateks Taimseid rasvu kasutab organism energiaallikana, ehitusmaterjalina, ka anaboolsete ja suguhormoonide sünteesimiseks. Taimsed rasvad sisaldavad ka nn asendamatuid küllastamata rasvhappeid nt linool- ja linoleenhappeid, mis rakkudes seotult letsitiiniga moodustavad
Katseklaase kuumutati tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ning proovi tumenemiseni, mis annab märku akroleiini moodustumisest. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis olev segu muutus kuumutamisel esimesena tumedamaks, see tähendab et proovis nr 1 sisalduva lipiidi koostises on glütserooli, proovis nr 2 mitte. 4 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, küllastumata rasvhapete puhul muutub lahus värvusetuks. CH 3(CH 2)nCH=CH(CH 2)mCOOH + Br2 CH 3(CH 2)nCHBr-CHBr(CH 2)mCOOH Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust: rasvhape (stearhape), taimne rasv (oliiviõli), ja loomne rasv (searasv)
materjalist. Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Nuusutasin katseklaasidest eralduvat lõhna. Järeldus: Mõlemast katseklaasist tuli ebameeldivat lõhna, aga esimene oli veidi magusam, sarnanes toiduõli kõrbemislõhnaga. Teisest katseklaasist tuli kummipõlemise haisu, mis tähendab, et tegemist ei ole loodusliku ainega ning ei sisalda glütserooli. Glütserooli sisaldas esimene proov. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga on iseloomulik pruun värvus, küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus:
◦ Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. LIPIIDIDE EHITUSÜKSUSED 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: ◦ glütserool – kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides ◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku ◦ suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) ◦ organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma
AUTONOOMSED NÄRVID a. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Stress v füüsiline koormus Kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid Valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks ,,Võitle v põgene" b. PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM ,,Puhka ja seedi" Aktiivne puhkeolekus Seedeelundite kontroll 7.Mis on müeliintupp? Millest tekib? Milleks vaja? Valkudest ja lipiidides koosnev Moodustab ümber aksoni isoleerkihi, mis kiirendab impulsi kulgemist Moodustavad neurogliiarakud 8.Iseloomusta sclerosis multiplexi( milles väljendub, kellel, põhjus, ravi). Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel. SKLEROOSIS MULTIPLEKS o Hea ja halvaloomuline o Pimedus/suremine kehas o Kõige sagedamini esinev haigus noorte/täiskasvanute seas
flaviinile ja siis edasi Fe-S klastritele. Selline ahel on vajalik, sest NADH ei saa elektrone loovutada-liita muidu kui 2-kaupa. Fe-S klastrid on aga üheelektronilised elektronide kandjad. Seetõttu on NADH ja Fe-S klastrite vahel ahelas kasutatud flaviini, mis võib elektrone liita-loovutada kas 1- või 2-kaupa. Fe-S klastritelt kantakse elektronid üle mobiilsele vahendajamolekulile- ubikinoonile (KoensüümQ). Ubikinoon on lahustuv lipiidides ja vahendab ülekandeahela komplekside vahel elektrone difundeerudes mitokondri sisemembraanis. Analoogiliselt flaviinile saab ubikinoon loovutada-liita elektrone kahe või ühekaupa. Ühe elektroni liitnud radikaalset vormi nimetatakse semikinooniks. Ubikinoon saab elektronid 4 erinevalt flavoproteiinilt. Membraanis difundeeruvana on ubikinoon kas täielikult redutseeritud või oksüdeeritud. Semikinoon võib arvatavasti eksisteerida kompleksis valkudega, ent vabal kujul ei esine
41. Hormoonide klassifitsioon- Aminohappelise, peptiidse ja valgulise loomusega hormoonid; steroidhormoonid; koehormoonid. Ehk neid klassifitseeritakse selle järgi, mis on nende koostis. 42. Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ained. 43. Kuidas klassifitseeritakse hormoone? Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides, seega jaotatakse vitamiine rasvlahustuvateks ja veeslahustuvateks. 44. Hüpovitaminoos - osaline(ajutine) defitsiit, ei oma kindlat haiguspilti Avitaminoos - konkreetse vitamiini täielikul puudumisel väljakujunenud haigus Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude
annaabi.ee 
