Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide keemiline koostis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks?

Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS


I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga .


  • Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks?
  • Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed:
    Valk
    Lipiid
    Süsivesik
    Kartulipuder singiga
    15,5
    52,5
    66,4
    Friikartul viineritega
    16,5
    75,1
    41,7
    Seapraad
    18,8
    103,3
    24,4
    Makaronid hakklihaga
    49,9
    66,5
    72,9
    Valk
    Lipiid
    Süsivesik
    Päevane vajadus %
    10
    30
    60
    Päevane vajadus grammides
    60 - 110
    150 -175
    300 -350
    II Milline sõna ei sobi valikusse.
    1. Keemiline element lämmastik esineb:
    A) valkudes B) nukleiinhapetes C) aminohapetes D) DNAs E) lipiidides
    2. Kõik loetletud molekulid on valgud :
    F) hemoglobiin G) ensüüm H) kollageen I) DNA J) antikeha
    3. Kõiki neid esineb DNA ehituses:
    K) tümiin L) adeniin M) guaniin N) tsütosiin O) uratsiil
    4. Nad kõik on süsivesikud:
    P) laktoos R) tselluloos S) hemoglobiin T) glükogeen U) tärklis
    5. Nad kõik on lipiididega seotud:
    P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape
    6. Kõik need elemendid esinevad DNAs:
    A) hapnik B) lämmastik C) süsinik D) väävel E) fosfor
    7. Neid kõiki leidub nukleotiidis:
    P) tümiin R) glükoos S) adeniin T) uratsiil U) riboos
    Kanna oma valikutest saadud tähed sobivasse kasti
    4
    5
    1
    7
    3
    2
    6
    III Märgi teise tulpa sobivad katioonid ja anioonid .
    Erütrotsüütide hemoglobiini koostisesse kuulub
     
    Kilpnäärmehormooni koostisesse kuulub
     
    Närviimpulsside tekkeks on vaja
     
    Luukoe koostisesse kuulub
     
    Klorofülli koostisesse kuulub
     
    IV Tõmba õigetele variantidele joon alla ja vajadusel täienda.
    Sahhariidid täidavad organismis erinevaid ülesandeid:
    a) transportfunktsiooni
    b) ehituslikku funktsiooni
    c) liikumisfunktsiooni
    d) kaitsefunktsiooni
    e) energeetilist funktsiooni.
    V Leia sobivad vasted ja ühenda joontega.
    juuste valk
    tertsiaarstruktuur
    küünte valk
    kvaternaarstruktuur
    ämblikuniidi valk
    sekundaarstruktuur
    siidi valk
    tertsiaarstruktuur
    hemoglobiini valk
    sekundaarstruktuur
    vereplasma globuliinid
    sekundaarstruktuur
    vereplasma fibrinogeen
    sekundaarstruktuur
    VI Milliste keemiliste sidemetega stabiliseeritakse:
    a) valgu primaarstruktuur :
    b) valgu sekundaarstruktuur:
    c) valgu tertsiaarstruktuur:
    d) valgu kvaternaarstruktuur:
    VII Leia sobivad vasted ja ühenda need joontega:
    ensümaatiline funktsioon
    organismile võõrad ained
    ehituslik funktsioon
    insuliin
    transportfunktsioon
    amööbi liikumine
    retseptorfunktsioon
    17,6
    regulatoorne funktsioon
    hemoglobiin
    liikumisfunktsioon
    nahatekised
    kaitsefunktsioon
    amülaas
    energeetiline funktsioon
    lihasvalgud
    VIII ATP on kõikides rakkudes esinev makroergiline ühend, mis on energia universaalne talletaja ja ülekandja. Too näide protsessidest, kus toimub:
    a) ATP süntees
    b) kasutamine organismis
    IX Ühes 400 nukleotiidipaarises DNA-fragmendis tümidiinnukleotiide 30%. Määra kõigi nukleotiidide arvuline sisaldus selles DNA lõigus.
    X Too kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett.
  • Organismide keemiline koostis #1 Organismide keemiline koostis #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Angelika Sadam Õppematerjali autor
    Kordamisleht organismide keemiliste koostiste kohta

    Sarnased õppematerjalid

    Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
    4
    odt

    Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

    hea soojusjuhtivus ­ üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju

    Bioloogia
    Organismide koostis
    12
    doc

    Organismide koostis.

    Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses

    Bioloogia
    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

    Bioloogia
    Konspekt - Organismide koostis
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt.

    Bioloogia
    Organismide koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained-DNA ja RNA võrdlus
    6
    doc

    Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

    BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid

    Bioloogia
    Organismide koostis
    10
    doc

    Organismide koostis

    makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained ­ 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA).

    Bioloogia
    Organismide koostis
    7
    rtf

    Organismide koostis

    5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun