Karotenoidide sisalduse määramine, lipiidid (0)

TTÜ
Keemiainstituut
Bioorgaanilise keemia õppetool
Töö nr
2.2 ja 1.3
Töö pealkiri
KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONID
Üliõpilane
Õpperühm
KATB41
Töö teostatud
5/03/2012
Arvestatud
2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - TOMAT
Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub.
Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua , kuni proovist on kogu vesi välja saadud.
Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (oktaan). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all.
Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses.
Katseandmed
Lahuse spekteranalüüsil on näha kolme tippu e. maksimumkohta.
Lahuse lainepikkus , nm
lahuse neelduvus
LÜKOPEENI lainepikkus, nm
E1cm1%
447
0,4518
446
473
0,6298
474
3450
504,5
0,5306
506
LÜKOPEEN
Katseandmeid analüüsides leidsin, et TOMATIS LEIDUB LÜKOPEENI. Kirjandusallikad kinnitavad katse tulemust.
Karotenoidide sisaldude kvantitatiivne analüüs
Arvutuste tegemisel kasutan kõige suuremale lainepikkusele vastavat neelduvuse väärtust. Teatmeteosest leidsin lükopeeni ekstinktsioonikoefitsendi (E1cm1%) väärtused
K = 0,6298× 17,5× 0,703x103/3450×1, 0036 = 5,87mg %
Järeldused
Kirjanduse andmetel sisaldab tomat 0,88-4,2 mg% lükopeeni, minu saadud vastus mahub antud vahemikku, seega võib katse õnnestunuks lugeda.
1.3. Lipiidide reaktsioonid
1.Rasvapleki proov
Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid , mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni . Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Proov nr 1. Jättis paberile rasvapleki samal ajal kui 2.proovist tekkinud proov oli läbipaistev. Seega teginjärelduse, et lipiide sisaldub 1. proovis. Õppejõuga kontsulteerides selgus aga, et tegelikult peaks lipiide sisaldama 2. mitte 1. proov. Kuna proove võeti katseklaasi sama spaatli erinevate otstega, siis ilmselt oli keegi spaatli otsad segamini ajanud ja proovi rikkunud.
2.Emulsioonitest
Valasin kahte kuiva katseklaasi 2 ml kahte erinevat lahust, millest üks sisaldas lipiide ja teine mitte. Loksutasin mõlemat katseklaasi hoolikalt. Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. 1. Proovi sisaldanud lahus muutus häguseks, teine mitte. See on lipiidide olemasolu kinnituseks .
3.Akroleiiniproov
Lisasin kahte katseklaasi 1g NaHSO4 ja lisasin kummalegi mõne tilga erinevatest akroleiiniproovidest. Kuumutasin segusid gaasipõleti leegil. Ühes katseklaasis olev segu muutus tumedaks (proov 1), moodustus imal,ebameeldiv lõhn, akroleiin, teises mitte (proov 1) . Järelikult leidus esimeses proovis glütserooli, teises aga mitte.
4.Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
Lisasin kolme katseklaasi erinevat lipiidi lahust
1.oliivõli (taimne rasv )
2.või (loomne rasv)
3.palmitiinhape (taimne rasv)
Igale lahusele lisasin ~8 tilka broomilahust. Broomile iseloomulik pruunikas värvus kadus täielikult oliivõli lahuses. Ka või lahuse värv muutus heledamaks, hiljem kadus broomi värvus täielikult. Steariinhappelahus oli broomile iseloomulikku pruunikat värvi. Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et oliivõlis on palju küllastumatust, võis on ka kaksidemeid, aga palmitiinhappes mitte.
CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH
CH3(CH2)14COOH palmitiinhape
5. Liebermann -Burchard´i kolesterooli määramise test
Kolme katseklaasi valasin erineva lipiidi lahust.
1.rapsiõli
2. searasv
3. kolesterool
Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka väävelhapet. Loksutasin hoolega igat kateklaasi. Kolesterooli sisadav lahus muutus siniseks , searasv värvus veidi kollakaks ja rapsiõli värvus tumehalliks/pruuniks. Kolesterool reageerib väävelhappelises keskkonnas äädikhappe anhüdriidiga moodustades kolesterooli polüeensete derivaatide segu. Katsest võime välja lugeda, et searasv sisaldab mingil määral kolesterooli ja esmapilgul tundub, et rapsiõli sisaldab seda samuti – kirjanduse andmetel aga ei sisalda taimsed õlid kolesterooli, seega võib arvata, et rapsiõli sisaldab kolesterooliga sarnaste omadustega ühendeid, mis siinkohal reaktsiooni annavad. Nt fütosteroole.