Varauusaeg on on aeg, mis järgneb hiliskesksajale. Kestis kuni revoulutsioonide ajastuni. Tegelikult ei saa ühelgi perioodil täpseid piire määratleda. Varauusaja kõige tähtsamaks tunnuseks on üleilmastumine. Toimus Ameerika uurimine ning koloniseerimine ja ka püsivate kontaktide tekkimine erinevate maailma osade vahel. Maailmas muutusid kapitalistlikud majandused ja institutsioonid üha keerukamaks ja globaalselt liigendatuks. Muutused said alguses Põhja-Itaalia linnriikidest, eriti Genovast, Milanost, Veneetsiast. Eurooplaste kolonisatsiooniga kaases ülemaailmne kristluse levik. Suured maadeavastused tõid kaasa suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ning kes said endale juurde uued kaubanduskeskused. Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu
Niisutussüsteemid olid küll suur edasisamm, kuid ajapikku muutis niistusvesi maapinna soolaseks ning teatud viljad enam sumerite aladel ei kasvanud. (Crawford, 2013: 14-18, 36- 40) Sumerid tegelesid erinevate aladega ning neil oli kaupu, mida mõnes muus piirkonnas polnud saadaval. Hakkas tekkima kaubavahetus ning see aitas omakorda kaasa majanduse arengule. Sumeri aladel kasvatati datleid, valmistati keraamikat ja nii edasi. Oma kaupa saadeti ka oma linnriikidest välja. (Crawford, 2013: 447-452) Nagu eelnevalt mainitud, siis sumerlaste riik ja religioon olid tänu templitele omavahel seotud. Templid ja jumalatesse uskumine ning nende teenimine polnud ainuke religioosne tegevus, mida sumerlased järgisid. Sumerlaste seas olid väga levinud mütoloogilised tekstid, mis võisid sageli olla mõne tegelikult juhtunud poliitilise olukorra ja situatsiooni kirjeldus või allegooria
Anete Merilin Leetberg Aule Pihlak Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tõi kaasa suure murrangu inimeste mõtteviisis. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14
Sõjavägi Sõjavägi oli sparta ühiskonna keskmeks, sellesse kuulusid kõik spartalased. Poisid pandi seitsme aastaselt elama kasarmusse, kuhu nad jäid isegi peale abiellumist. (Cath Senker 2002:17) Koolid Sparta koolis 7-20- aastastele poistele sõjalist õpetust. Hiljem õpetati ka kirjutama. (Cath Senker 2002: 36) Elu spartas Sparta polist piirasid mäehelikud ning seetõttu ei olnud vaja linna müüridega kaitsta. Erinevalt teistest Kreeka linnriikidest oli Spartas alaline armee. Sparta sõdalased olid Kreeka parimad. Kõik Sparta lapsed kuulusid riigile ja poisid pidid pidid alates seitsmendast eluaastast hakkama sõjakuntsti õppima. (Louise Shofield 1997: 14) Sparta raha Spartas hakati münte vermima kolm sajandit tagasi hiljem kui teistes riikides. 4. sajandini e.Kr. kasutati seal raha asemel raudkange. (Judith Simpson 1997: 32) Sparta Sparta linnriik oli üks suurimaid Kreekas
5. Mis on sonett? 6. Soneti analüüs. 7. Mis on novell? 8. Novelli ülesehitus. Vastused: 1. Mõnikord pakutakse renessansi algusaega kuupäevalise täpsusega: 8. aprill 1341. aasta, mil tähistati lihavõttepühi (14. 16. sajand). 2. Memento viviere ära unusta elada. Ladinakeelne väljend, mis renessansi ajal loodi antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. Francois Rabelais, kelle peateos on GARGANTUA JA PANTAGRUEL. 5. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Sonetil on 14
Ta kaitse all olid ja kuningad. Inimesed uskusid et Marduk oli kunagi võidelnud merekoletisega ja jumalad valisid ta seepärast oma kuningaks, võidupärast olevat ta rajanud Babüloni linna. Marduki planeet oli Jupiter Ištar oli aga viljakus-, armastus-, ilu- ja sõjajumalanna. Ištari lemmikloom oli lõvi. Ištar armus vahepeal inimestesse, kuid tihti hülgas need ja tegi need elu põrguks, neid tappes.Babüloni linna kõige uhkem värav kandis Ištari nime. Babüloni linn Sumeri linnriikidest põhja pool Mesopotaamia keskosas asus linn, mida nimetati Babüloniks ehk Jumala väravaks. Sellest linnast kujunes ajajooksul suurim ja tugevaim Mesopotaamias. Umbes 1760. eKr vallutas kuningas Hammurapi Babüloni ning ka ülejäänud Mesopotaamia riigid ühendas ta need Babüloonia suurriigiks. Kuningas Hammurapim koostas suure seaduste kogu. Seadused raiuti suurele kivisammastele ja seati üles avalikesse kohtadesse.Seadused karistasid kuritegude eest väga rängalt
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid
Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallide
Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all.
Oma ala parimaid kujutati skulptuuridel ja vaaside kaunistusena piltide näol. Üsna võimalik, et tänapäevane ajateenistus võib pärit olla Spartast, kus noored poisid pandi karmi kasvatusega kooli, kus neile õpetati lugemist-kirjutamist, isegi muusikat ja mis kõige tähtsam, neid treeniti sõduriteks. Tähtsa asjaoluna kujunesid välja ka tüüpilised valitsemisviisid, ulatudes jõule toetuvast türanniast kuni valitavate ametikohtadega demokraatiani. Kreeka linnriikidest jättis kõige sügavama jälje Euroopa ja muu maailma kultuurilukku Ateena. Seda eeskätt oma demokraatlike institutsioonide ja põhimõtete väljaarendamisega, milles otsustav edasiminek toimus 6. sajandil eKr. See kõik sai võimalikuks tänu kahele mehele, Salonile ja Kleisthenesele, kes panid lõpu onupojapoliitikale. Sellega pandi alus rahvakoosolekutele – demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest
Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30.ndast eluaastast võis ta saada valituks mõnda riigiametisse.
Mükeene: kultuur sai nime kuulsa lossi Mükeene järgi. Lossid olid kindlustatud kükloopiliste müüridega. Tegi oli siiski majanduskeskusega nagu kreetas. Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud)
Heaolu ja võim Ateena võis endale lubada kauineid templeid, sest lisaks kaubanduselt ja käsitöönduselt saadavale tulule ning maksudele oli teisigi rikkuse allikaid. Linnast lõuna pool asus rikkalik hõbedamaardla, kus töövõtjad lepingu alusel orjatööjõuga hõbedat kaevandasid. Suurem osa hõbedast läks müntideks, mis leidis kiiresti tunnustust kui rahvusvaheline valuuta. Tänu tähtsale osale, mida linn etendas pärsalste üle saavutatud võidus, sai Ateena Kreeka linnriikidest moodustatud Deelose Liidu juhtriigiks. Peagi saavutas Ateena kontrolli liidu ühiskassa üle ja nii tekkiski sisuliselt Ateena riik, millele teised Kreeka riigid ja linnad maksid tribuuti.Eriti suur konkurents tekkis varem pärslaste vastu liidus olnud Ateena ja Sparta vahel. Mõlemad linnad olid andnud võidu heaks suure sõjalise panuse ning mõlemal oli moraalne õigus taotleda juhtpositsiooni olid nad ju toonud Kreeka nimel suuri ohvreid. Termopüülide all
esikohal sõjalised harjutused ning koorilaul. Alles 20 aastaselt võis nooruk abielluda. Spartas oli ka üks tähtis osa tüdrukutele. Nad pidid hoolitsema oma koha karastamise eest ning õppima ka relva kasutada. Lapsed koolis kirjutasid stylosega ja kirjutasid tahvli peale. Koolid olid tasulised. 7 14 aastased lapsed õppisid lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Kuigi kool oli tasuline sai seal õppida orjapidajate ning jõukamate lapsed. Ateena oli üks linnriikidest. Ateena akropoli pääses läbi esinduslike peaväravate. Peaaegu kõik Ateena elanikud käisid kord päevas agoraal. Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike. Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja ja tarkusejumalanna. Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater.
Polised Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused Polised e. linnriigid tekkisid Kreekas arhailisel ajajärgul, kui seal algas uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda 431
1400. aasta paiku eKr, mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Mükeene kultuuri lõpetas kreeka rahvasterändamine, mille käigus doorlased Mükeene kultuuri linnad 1200. aasta paiku eKr või pisut hiljem vallutasid ja purustasid. Mükeene kultuuri keraamikat iseloomustab tumedafiguuriline maaling heledal taustal. · Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus
lääneranniku linnad ilma vähimagi võitluseta. Kreeka teiste riikide vastupanu Sparta domineerimisele kasvas. Selle najal taastas ka Ateena oma müürid ning sadama ja tõusis tagasi võimsamate riikide hulka. Liidrikohale tõusis aga Teeba riik. Võitnud Spartalasi 371 a eKr toimunud otsustavas lahingus tegid nad sellele ülemvõimule lõpu. Makedooni tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp Lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka linnriikidest kindlat ja püsivat ülekaalu. Mõisteti küll ühtsuse tähtsust, kuid ei suudetud seda saavutada. Nii avanes soodne võimalus Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas. Osalesid olümpiamängudel ning nende ülikkonna hulgas levis laialdaselt kreeka keel, kombed ja kultuur. 4.saj keskpaiku Philippos II valitsusajal sai Makedooniast aga ohtlik konkurent kõigile kreeka linnriikidele. Ümberkorraldatud
Zeus olevat heitnud välgunoole ja kuulutanud selle langemiskoha Olümpial oma pühaks paigaks . Herakles . Müüdi kohaselt asutas Olümpia suurim Kreeka kangelastest Herakles , Zeusi poeg . Ta on kuulus oma 12 näiliselt võimatu vägitüki poolest . Tema algatas ka Zeusi auks olümpiamängud , et tähistada ühe oma vägitüki Elise kuninga Augeiase tallide puhastamise teokssaamist . Olümpiarahu . Antiik-Kreeka polnud ühtne riik , vaid koosnes paljudest iseseisvatest linnriikidest , mis olid sageli üksteisega sõjajalal . Olümpiamängude ajaks kuulutas kokkulepe , mida kutsuti ,, püha relvarahu" , kogu vaenutegevuse terveks kuuks seiskunuks . Relvarahu tagasid rahulepingud . Olümpia . Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a
tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Kuid vana vaenlase ja püsivalut jõuka kaubalinnana tekitas ta roomlastes jätkuvalt umbusku. Seetõttu päästis Rooma valla Kolmanda Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Milliste vallutuste tulemusena sai Roomast impeerium, I suurriik? Aastal 510 eKr kehtestati Rooma vabariik. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule (tänapäeva Põhja-Itaalias) ja vallutasid nüüd lõunasse tungides Rooma. Linna rüüstavatest ja põletavatest
roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama. Läksid tülli, Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi sai Rooma nime. Linnriigist Itaalia valitsejaks:510 ekr Rooma Vabariik, oli üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, õigepea võttis teised linnad ja nende sõjavägede juhtimise üle. 5saj. Rooma tugevaim Kesk-Ita riik. 387ek Gallide sissetung, tagasilöök. Rooma pidi neist vabanemiseks maksma lunaraha. Peale seda alustas Rooma võitlust Kesk-Ita hõimuga- samniitidega. Rooma pidas vastu 3 rasket sõda. Lõpuks võitsid. Roomast sõtlumatud olid veel Lõuna-Ita kreeka linnad. 280 ekr. kutususid linnadad endale Põhja-Kreeka kuninga Pyrrose appi. 2 rasket lahingut, linnad said lüüa. Pyrros lahkus
ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada
esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille käigus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jõutud modernse rahvusriigini. Tänapäeva riik on kodanikeriik, kus avalik võim on kodanike teenistuses ja kodanike valitud. Ka kodanikeriigis struktureerib avalik võim riigi toimimist ning selle tegevus mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja inimeste heaolu. Riigiaparaadi
uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Amfiteatrid olid ehitatud nii täiuslikult, et heli, mis tekkis areeni keskele heidetud kivist, kostis ka kõige kõrgemate marmoristepinkideni. Veel tänapäevalgi hämmastavad need rajatised meie asjatundjaid. Kõnesoleval ajal polnud veel olemas ühtset Itaalia riiki. Koosnes linnriikidest, kus olid võimul hertsogidünastiad- Firenzes, näiteks, Medicite dünastia; Milanos Sforza ja Mantovas Gonzagade dünastia; Veneetsia aga oli aristokraatlik vabariik ja Rooma kirikuriik. Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16
ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada
piirkondade vahel. Mäed ja merelahed jagavad Kreeka kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka ehk Peloponnesose poolsaar. Kreeka on väga mägine maa. Mäerinnatised sobivad hästi karjamaaks. Suvi on Kreekas päikesepaisteline, kuiv ja soe, talv aga vihmane ja tuuline. Jõed kuivavad suvel peaaegu täielikult. Eugeuse mere on rohkesi saari. Kõige suurem saar on Kreeta. Valitsemine ja ühiskond Vana-Kreeka koosnes suuresti linnriikidest ehk polistest. Polis oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest
· Istuv jalad kõrvuti, käed põlvedel mõnikord 1 käsi rinnal · Tavainimesi kujutati töötegemis poosis · Proportisioonis kujud Egeuse kultuur puudub :D(pole töös) Kreeka kultuur 1. Arhailine ajajärk 7-6 saj e.Kr 2. Klassikaline ajajärk 5-4 saj e.Kr 3. Hellenismi ajajärk 330-146 a. e.Kr · Muistne Kreeka polnud ühtne riik, koosnes linnriikidest e. Polistest · Polise keskus pealinn(koosnes alllinnast ja ülalinnast e.) · Alllinnas elumajad, käsitöö kojad , agoraa e. Turuplats · Künkal asus kindlustatud ülalinn, kuhu püstitati templeid ja mindi sõja ajal varjule · Tänavad olid ristuvad ja nendega oli linn jagatud kvartaliteks · Jumala austamisega kaasnesid ronkäigud, pidustused, atleetide, poeetide ja muusikute võistlused
Lõpus tunnistab, et ainult jumalad on surematud. VII TSIVILISATSIOONID VÄLJAS POOL EUROOPAT Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Tsivilisatsioonide tunnused: 1. varanduslik ebavõrdsus 2. riiklus (valitsejad, riigiaparaat) 3. kasutusel kiri 4. osatakse töödelda metalle 5. arenenud on kirjandus, teadus ja usulised tõekspidamised Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: 1. on olemas rahvas 2. anastavalt majanduselt (küttimine, kalapüük, korilus) minnakse üle viljelevale majandusele 3. põllumajanduse saagid võimaldavad toita rohkem inimesi ning asutus muutub paikseks 4. 9.saj eKr
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia
Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele saartele (Samos, Khios, Lesbos). Pärast mõnesajandilist tumedat ajajärku sai see Joonia klassikalise kreeka kultuuri hälliks, koosnedes linnriikidest nagu Mileeto, Efesos ja Smürna, kust omakorda loodi kolooniaid Krimmi, Lõuna-Itaaliasse ja Gallia ja Ibeeria rannikule. Sarnase ajalise, ruumilise ja kogukondliku killustuse kiuste jäid kreeklased ome keelele ja kultuurile truuks ja isegi taastasid suurel määral sisemise ühtsuse hellenistlikult ajastul. Kord toimunud etnogenees ostusu jõuliseks, sest kreeklased ja nende keel on jäänud stabiilseks, paikseks
hobustega lüüa ei saaks ning ka vibud olid sel juhul kasutud. Tegeanlasi, kes järgnesid spartalastele mägedesse, tüütas pärslaste noolterahe, millega nad kreeklasi kostitasid ning nad ründasid pärslasi. Seepeale tulid ka spartalased mägedest alla. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad, pronksist kilp, mitte puust nagu pärslastel, tagasid neile võidu. Samal ajal võitlesid ateenlased paremal tiival teebalastega, kes ainsana Kreeka linnriikidest, kes Pärsiale alistati ei andnud alla, enne kui olid kõik surnud. 300 000 pärslasest pääses vaid 43 000 elusana, kes põgenesid Väike Aasia poole, sattudes vahepeal lahingusse Makedoonia Aleksandriga, kes hävitas need riismedki kunagisest miljonisest Pärsia väest. Mardonius sai spartalase käe läbi surma. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt Kreekast ning ei naasnud enam. Samaaegselt Plataiaga toimus Mükaia merelahing, kus hävis ka järgi jäänud Pärsia
Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses".
Voorusteks peeti vaprust , enesedistsipliini , jumalate ja esivanemate austamist ja riigi ja perekonna ees kohusetäitmist . 23.Rooma vabariik. 23.1 Linnriigist Itaalia valitsejaks. Aastatel 510eKr 30eKr oli Roomas vabariik .Riigi eesotsas seisis senat koos igal aastal valutavate ametnikega , millest kõrgeimad olid kaks konsulit . Alguses oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest. Siis aga kehtestas ta hegemooni teiste linnriikide üle . 5.sajandi lõpuks oli Roomast saanud Kesk-Itaalia tugevaim riik . 387 eKr tungisid Roomasse aga gallid ( keldi hõimud ) ja vallutasid Rooma . Et nendest vabaneda pidid roomlased maksma suurt lunaraha . Pärast seda asus Rooma võitlema Kesk-Itaalia mägismaal elavate samniitidega . Samniite toetasis etruskid ja gallid , kui kolmes suures sõjas suutis Rooma neid võita . Samniidid ja ka etruskid allutati Rooma võimule
kohtuvõim ? Milliseid valitsemisvorme Aristokraatia, demokraatia, Aristokraatia. esines ? türannia. Kas töö riigiametites oli Jah Ei tasustatud ? Milliseid sarnasusi on Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek. Sparta ja Ateena Mõlemas esines aristokraatia. riigikorralduses ? 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ametnike määramine ja tasustamine erinesid teistest linnriikidest: 1) Ametnikud pandi paika loosi teel (v.a strateegid) 2) Päritolu, riikus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 3) Ametnikele maksti palka, mis võimaldas ja vaestel poliitikaga tegeleda. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Vana - Kreeka Tänapäeva demokraatia a) Kodanikud ei saanud olla naised, a) Naised võivad olla kodanikud, b) orjapidamine lubatud, otsene b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne
Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Amfiteatrid olid ehitatud nii täiuslikult, et heli, mis tekkis areeni keskele heidetud kivist, kostis ka kõige kõrgemate marmoristepinkideni. Veel tänapäevalgi hämmastavad need rajatised meie asjatundjaid. Kõnesoleval ajal polnud veel olemas ühtset Itaalia riiki. Koosnes linnriikidest, kus olid võimul hertsogidünastiad- Firenzes, näiteks, Medicite dünastia; Milanos Sforza ja Mantovas Gonzagade dünastia; Veneetsia aga oli aristokraatlik vabariik ja Rooma kirikuriik. Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16
Ei kaheldud nende reaalsuses. Aja jooksul hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Ajaloouurimisega tegi algust 5. saj eKr HERODOTOS ajaloo isa. Kirjutas raamatu `HISTORIA', mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest. Püüdis õpetlikku sõnumit ajaloost tuua. Peloponnesose sõjast kirjutas THURYDIDES. VANA-ROOMA ROOMA RIIGI SÜND Ajalugu tervikuna natuke üle 1000 a, algab 8saj eKr Rooma linna asutamisega. Esialgu oli üks paljudest linnriikidest, aja jooksul tugevnes ja vallutas teised LATIUMI maakonna linnriigid. ROOMA VABARIIK Seda juhtis SENAT (ametnikud+senaatorid), see kuulutas sõdu, otsustas raha üle jne. Senaatori amet oli eluaegne, palka ei saanud; ametnikud valiti üheks aastaks, igal ametikohal oli kaks inimest. Tähtsaimad ametnikud olid KONSULID sõjaväejuhid. Nende järgi nimetati aastaid. Olid veel PREETORID kohtumõistjad. Erakorralistes oludes määrati pooleks aastaks ametisse DIKTAATOR.
Ehitatakse kindlustatud losse. Mandrilossid on ümbritsetud paksu kivimüüriga. Siseruumide seinu katsid dekoratiivsed freskod. Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide. Vanakreeka kunst Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr Klassikaline ajajärk 5-4 eKr Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr Muistne Kreeka asus Balkani ps lõuna osas. Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega. Muistne kreeka ei olnud ühtne riik, vaid koosnes linnriikidest, polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud. Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga
idamaadega, mis andis suuri kasumeid. Kaubandusest ja pangandusest saadavaid tulusid paigutati ka ettevõtlusesse (n tekstiilimanufaktuuride rajamine) ning kujunema hakkasid varakapitalistlikud suhted ning kodanlus. Senine linnriikide vabariiklik korraldus hakkas asenduma monarhistliku valitsemisviisiga – võim kuulus pärandatavalt ühe rikka perekonna kätte (valitsemisviisi nim türanniaks). Itaalia linnriikidest tõusid eriti esile Milano ja Firenze Põhja-Itaalias. Firenzet valitsenud Medici suguvõsa muutus keskaja lõpul rikkaimaks kogu Euroopas, laenates raha paavstidele ja valitsejatele ning sõlmides abielusidemeid Euroopa kuningasuguvõsadega. Valitsejad ja rikas itaalia eliit toetasid rahaliselt erinevaid kultuurivaldkondi, kutsudes enese teenistusse hulgaliselt kunstnikke, arhitekte, luuletajaid ja kirjanikke. 1.3. Humanism:
aastatuhandel eKr. Urukil olid tõenäoliselt laialdased välissuhted (Uruki silinderpitsatite jälgi on leitud Süüriani välja). Ilmselt osteti sisse tooraineid (puit ja kõik muu selline). Ilmselt tempel toimis ka vahetuse koordineerijana. Ei ole selge, kas sellised laialdased suhted tähistasid ka Uruki hegemooniat, arvamusi on nii poolt kui vastu. 3. aastatuhandet kuni 24. sajandini peetakse klassikaliseks linnriikide ajastuks. Uruk läbib teatud languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid (sest klassikaline kiilkiri on üheselt välja kasvanud protokiilkirjast). Sumerid on Lõuna-Mesopotaamias üsna isoleeritud rahvas. Põhja-Mesopotaamias on semiidid, kes võtsid kiilkirja üle 3. aastatuhande keskel eKr, põhjapool oli ka Eelam, mis võttis kiilkirja üle (kuid
linn. Kreeka-Pärsia sõjad. 2 perioodi: 1.aeg, kui Pärsia vägesid juhtis Dareios I (500- 486) 2.järgmiste valitsejate periood (Xerxes). Kreeklased sõdisidki põhiliselt kahe valitsejaga. Sõdade põhjus oli ülemvõim Egeuse merel. Dareios I aeg oli riigi tippaeg. Ta 5 võitis alati. Üritas oma võimu Väike-Aasia rannikule laiendada, kuid kiiresti tekkis sealsetest linnriikidest liit, mille juhiks sai Miletos, kellele omakorda andis abi Ateena. Tänu sellele suutsid nad peaaegu 10 aastat Kreekale vastu seista. 492 liideti see ala pärslastega. Miletose linn purustati ning inimesed müüdi orjadeks. Järgmiseks rünnakuobjektiks kuulutati Ateena. Esimene sõjarünnak (492) ebaõnnestus, kuna Kreeka laevastik hävis tormis. Teine katse tehti 490, maabuti Maratoni külas. Pärslased lõid oma laagri sinna üles
Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Amfiteatrid olid ehitatud nii täiuslikult, et heli, mis tekkis areeni keskele heidetud kivist, kostis ka kõige kõrgemate marmoristepinkideni. Veel tänapäevalgi hämmastavad need rajatised meie asjatundjaid. Kõnesoleval ajal polnud veel olemas ühtset Itaalia riiki. Koosnes linnriikidest, kus olid võimul hertsogidünastiad- Firenzes, näiteks, Medicite dünastia; Milanos Sforza ja Mantovas Gonzagade dünastia; Veneetsia aga oli aristokraatlik vabariik ja Rooma kirikuriik. Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16
üksteisest sõltumatud linnriigid oli Sparta, Korintos ja Ateena Balkani ps., Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid-neid liitsid ühine keel, kombed ja usund, kõik mittehellenid olid barbarid. al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500- 338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal
Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule. Igal koloonial oli oma emalinn kreekas. Pime laulik Homeras pani sellel ajajärgul kirja Kreeklaste eeposed Iliase ja Odüsseia. Barbarid - madalama arengu tasemega naaberrahvad. 3 Kreeka riiklus - olid mõned õksikud demokraatlikud riigid, enamus oli siiski aristokraatlikud või oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest. Polistele olid omased sisemised tülid. Sageli kasvasid vaidlused kähmlusteks - rikaste ja vaeste omavaheline võitlus. Rikkad pooldasid oligarhiat, vaesed demokraatiat. Tülid toimusid sageli ka sugukondade vahel. Sealt said alguse ka suguvõsal põhinevad poliitilised parteid. Orjad olid enamasti asotsiaalid ja väga erinevatest rahvustest. Aegajalt pääsesid polistes võimule ka türannid. Igas Polises oli kolm võimu tasandit: Rahva koosolek, mis koosnes vabadest kohalikest meestest.
mõtlejad on aga küsimuse alla seadnud just selle, mis joonlaste mõtlemises paistis olevat enesestmõistetavaks eelduseks. Eleaadid küsivad kas olevas on üldse liikumist/muutumist ja nähtuste mitmekesisust, kas nähtumus pole mitte näivus? Niisugune küsimusepüstitus on käsitletav ajalooliselt eelnenud mõtlemisviisi eelduste problematiseerimisena. Kaasaegse Itaalia territooriumil asunud kreeka linnriikidest on pärit peale eleaatide veel teisigi filosoofe, näiteks pütagoorlaste koolkond. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses kõneletakse seetõttu vahel ka “itaalia filosoofiast” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Nimetatud koolkondi on vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises. Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480).
Templi värava ees kahe torniga väravaehitis ehk püloon ning obelisk (püramiidja tipuga kivisammas). Kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr hieroglüüfid on arenenud piltkirjast. Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjanduses kirjutati ülistuslaule jumalatele, püramiidiraamatuid ja surnuteraamatuid. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus”. 6. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Inimene, ühiskond ja kultuur. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal, kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Põllumajandus oli võimalik tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene. Sekundaarne tsivilisatsioon – sai mõjutusi teistelt tsivilisatsioonidelt. Nende tähtsus ajaloos: • töötlesid esimesena vaske • võtsid kasutuele ratta • kasutasid kiilkirja.
inimkonna arengut vähemalt samapalju kui Egiptus. Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte.
sel moel, et mitte keegi (ükski partei ega isegi valitsus) ei saa võimalust ainsana juhtida ühiskonda. Tänapäeva hästi toimiv demokraatlik riik on süsteem, kus võimu kasutatakse tundlikult, ning ühelgi võimul pole täielikku legitiimsust. Demokraatia on eikellegi võim mitte kellelgi pole õigust valitseda nagu monarh, türann või despoot. 7. Strateegia, poliitika ja administreerimine Mõiste "poliitika" pärineb Vana-Kreeka linnriikidest ehk polistest. Poliitika oli toona ja hiljemgi linnriigi juhtimise ja valitsemise kunst. Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. Poliitika on ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess. Administreerimine tähendab aga poliitiliste otsuste elluviimist.
Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda. 1.3 Assüüria Riik tekkis varasema Assuri linnriigi baasil, mis oli oma nime saanud jumal Assuri järgi. Riigi tuumikala ühendas esmakordselt amoriidi päritolu kuningas Śamiśiadad I 18 sajandil, kuid tema surma järel nn Vana-Assüüria riik lagunes
varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taassünd (renessansi humanistid hakkasid ju nimetama aega enda ja antiikaja vahel `keskmiseks ajaks'). Laiemalt keskaegse elutunnetuse ja môtteviisi muutumine, inimese uuesti leidmine ja esiplaanile seadmine - HUMANISM (ld humanus `inimlik'). RENESSANSS sai alguse Pôhja- Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kôige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tôi kaasa suure murrangu inimeste môtteviisis. Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist,
2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid. Tsikuraat astmiktorn, mida sumerid hakkasid püstitama (kunstlikud mäed) Sumerid leiutasid kiilkirja ja panid aluse ka riiklusele. 24.saj eKr UMMA sumeri linnriigid ühendati. Seniidid elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole. Akkad tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel tegemist seniiidi keelega) Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad. Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle. Sumeri-akkadi religioon Mesopotaamia usund Mesopotaamia religioon: · Polüteistlik · Pühad toimingud · Astraalreligioon taevakehade austamine · Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega
annaabi.ee 
