Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Rooma

Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia

Ajalugu

3

rtf

Nimetu

JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijumalanna Mars- sõjajumal Saturnus- põllutöö ja viljakasvu kaitsja Vesta - kodukoldejumalanna 22 ROOMA RIIGI ALGUS Merd sõideti vähem. Maismaad mööda peeti ühendust. Esimesel aastatuhandel elas seal mitu erinevat rahvust : Itaalikud - indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid veel latiinideks. Harisid põldu, kasvatasid karja. Etruskid - arvatavasti Väike-Aasiast. Võtsid üle kreeka tähestiku. Olid meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Ülikud maeti hauakambritesse. Uskusid jumalaid ja vaime. Uskusid surmajärgsesse ellu

Kategoriseerimata

4

doc

Rooma vabariik

Rooma vabariik(510 ­ 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.

Ajalugu

4

rtf

Rooma

Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem

Ajalugu

3

doc

Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat

Ajalugu

3

odt

Rooma

Küsimused Rooma kohta Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad?

Ajalugu

3

docx

Ajaloo mõisted

S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit.

Ajalugu

5

doc

Keskaja Rooma

korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud

Ajalugu

Kommentaarid (1)